Pentax K10D VS K20D VS K-7

Pentax K10D VS K20D VS K-7

veebr.

9

2010

k7_panoraam_02_600

Olles nüüd juba mõned kuud Pentax K-7 kasutanud jõudis kätte viimane aeg teha väike vahekokkuvõte ning kaua-kaua aega mustandi staadiumis olnud jutuke ära lõpetada. Algselt plaanitud põhjaliku ülevaadet siit küll ei tule, rohkem juhurezhiimis mõtted ritta lükitud. Tabel ehk annab veidi süsteemsema võrdluse ju nagunii kätte.

Kuna kolm on ilusam number kui kaks, siis teatud vastuolus reaalsusega on võrdluses kolm kaamerat. K20D kohta peab tõe huvides ütlema, et käes olen hoidnud seda vaid paaril korral. Nii et päris võrdlus on tegelikult K10D ja K-7 vahel. K20D kui nö üleminekuvorm nende kahe vahel on illustreerivatel eesmärkidel, et näidata Pentaxi lipulaevada arengurida. Tabelis paksus kirjas on K-7 uuendused võrreldes K10D-ga, sinisega on tähistatud ainult konkreetsele kaamerale omased omadused. Selgelt on erinevuseid K10D VS K-7 skaalal rohkem, kuid nii mõnigi oluline asi on täienenud ka viimatise kaameraga võrreldes.

Pentax K10D olen varem juba teiste kaameratega ka v̵rrelnud Рsiin, siin ja siin.

Tehnilised andmed

K10D K20D K-7
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 24.01.2008 – 20.05.2009
Kere ehitus Рl̦̦gikindla plastikuga kaetud metallraam
Рkummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus		 Рl̦̦gikindla plastikuga kaetud metallraam
– kummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus		 – magneesiumist korpus
– roostevabast terasest raam
– 77 kummitihendiga tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm – 141.5 × 101 × 70 mm – 130,5 × 96,5 × 72, 5 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)		 – 715 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 800 g (koos akuga)		 – 670 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 754 g (koos akuga)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit – 14,6 miljonit – 14,6 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)		 – JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px)
– 2.2M (1824x1216px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)		 – JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3936×2624px),
– 6M (3072×2048px)
– 2.2M (1728×1152px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
– pikslitihedus 2.7MP/cm2		 – 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
 – 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus		 – CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)		 – CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus madalpääsfiltri nihutamise abil (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600		 – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)		 – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)
Failiformaadid – 3 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)		 – 4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)		 – 4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– Motion JPEG (AVI) 1536 × 1024 (3:2), 1280 × 720 (16:9), 640 × 416 (3:2) pikslit, 30 kaadrit/sek, kuni 25 minutit või 4 GB
Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB		 – sRGB
– Adobe RGB		 – sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)		 – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)		 – 11-punktiline SAFOX VIII+ sensor
– AF abivalgus
– Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
Рpunktm̵̵tmine		 Р16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
Рpunktm̵̵tmine
Рț̦vahemik 0 Р21 EV		 Р77-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
Рpunktm̵̵tmine
Рț̦vahemik 0 Р22 EV
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)		 – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)		 – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– videorezhiim
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±5 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3) – 3 või 5 kaadrit, -0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut) – 3 või 5 kaadrit, -0,5 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut)
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek – 1/4000 sek – 1/8000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 3 kaadrit sekundist (JPEG – 38 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 14 kaadrit (PEF), 16 kaadrit (DNG)
Рkiirv̵te: 21 kaadrit sekundis (1,6MP)
 – 5.2 kaadrit sekundist (JPEG – 40 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 15 kaadri (PEF), 14 kaadrit (DNG)
– 3.8 kaadrit sekundis kuni kaardi täitumiseni (JPG), RAW 17 kaadrit (PEF, DNG).
Iseavaja Р2 v̵i 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Рpuldiga (0sek, 3sek, sariv̵te)		 Р2 v̵i 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Рpuldiga (0sek, 3sek, sariv̵te)		 Р2 v̵i 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Рpuldiga (0sek, 3sek, sariv̵te)
Eelvaade – optiline
– digitaalne		 – optiline
– digitaalne
– live view (4x ja 8x suurendus)		 – optiline
– digitaalne
– täiustatud live view (4x ja 8x suurendus)
Värvustasakaal (WB) – automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
Рh̵̵glamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut		 automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
Рh̵̵glamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
(muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut		 automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
Рh̵̵glamp
– päevavalguslamp (4 valikut)
– välklamp
– CTE (Color Temperature Enhancement)
– manuaalne (muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas		 – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas		 – pentaprisma
– kaadri katvus 100%
– suurendus 0,92×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte III teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.7″, 230 000px
– live-view		 – 3.0″, 921 000px (640×480 RGB px)
-live-view (histogram, võrgustik, üle- ja alasäri indikaator, ekraani visuaalne kalibreerimise võimalus)
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks		 – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV – pesa välise välklambi jaoks
– x-sync peasa
 integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– X-sync pesa
Muud lisad – mitmiksäritus (kuni 5 kaadrit) – mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
– kahe pildi võrdlemine		 -mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
Рkahe pildi v̵rdlemine
– sisseehitatud lood
– automaatne (ja manuaalne) horisondi ning kadreeringu korrigeerimine, kromaatilise aberratsiooni korrigeerimine
– HDRI
– dünaamiline ulatuse suurendamine
Рerinevad pildiț̦tlusfiltrid (infrapuna, vana fotokas, kalasilm jne)
Рintervallv̵te (kuni 24h)
Рautori̵iguse kirje lisamine EXIFi
Salvestusmeedium – SD või SDHCmälukaart – SD või SDHC mälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ãœhilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi		 – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi		 – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)		 – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)		 – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– HDMI
– mikrofoni sisend
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – D-LI50 liitiumaku – D-LI90 liitiumaku

Muutunud on üheltpoolt palju ja teisalt jälle vähe. Sest ega pilditegemise põhimõtted pole muutunud ning võtterezhiimid on ju ka ikka endiselt samad. Ning neid endiselt rohkem kui nii mõnelgi konkurendil.

Kuna pikka juttu ei viitsi kirjutada, siis lühidal mõtted, mis pähe on turgatanud.

Kuju ja kättesobivus – eks esimisel hetkel oli harjumatult väike ikka küll. Nüüd tundub seevastu K10D harjumatult suur ja raske. Ãœldiselt on kaamera kere üsna mugav, käepide on piisavalt suur ja püsib kenasti näpuvahel. Kuna kaamera kere pole enam löögikindlast plastikust vaid magneesiumisulamist, siis talvel paljakäsi pildistama ei kutsu.

P7IM4792_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/100, ISO200

Nõmeda disainiga on mälukaardi pesa ja luuk. Varem oli keeratav hoovake, mille liigutamise peale luuk lahti hüppas. Nüüd on tavapärane luugike, millega on see probleem, et mälukaardi pesa paikne selle hingedele väga lähedal, nii et kaardi pesast kätte saamine on suhteliselt raskendatud. Ja noh need ülejäänud kummikattega luugid ei kannata üldse kriitikat. Eks on tore küll, et näiteks kaugjuhtimistpuldi auk on eraldi luugi all – vähendab kehvade ilmaolude korral tõenäosust, et pulti kasutades lund kaameraase tuiskab, kuid selle luugi kinni saamine on paras PITA.

Pildiotsija – 100% vaateväli on mõnus ja selge. Selle võrra muidugi suurendus on väiksema, aga kui makrotamiseks vajalikuks osutub, saab osta teise pildiotsija. Live-view on ka mõnes olukorras kasutatav. Kuigi teravustamine on endiselt kohmakas. Kuid siiski on paaril korral abiks olnud ja eks kasutab edaspidigi.

P7IM4791_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/80, ISO800

Nuppude paigutus ja ergonoomika – tahab harjumist, mõneti häirib see, et ekraani vasakul küljel pole enam ühtegi nuppu. Ekraani suurus nõuab ohvreid. Ja ekraan on tõesti tuntavalt suurem ning kvaliteetsem. Samas on lisandunud uusi nuppe, näiteks ISO seadmiseks. Kuigi ka varem sai seda osased rezhiimides OK-nupp all hoides teha. Kohati oli isegi veidi mugavam.  Teine suurem uuendus on ümber OK-nupu asuva valikuketta asendamine lihtsalt nelja eraldi nupuga, millest igal omad kindlad funktsioonid. Mõneti mugavam, jõuab osade seadeteni kiiremini kui varem. Samas tähendab see fookuspunkti valikul, et enne tuleb teha lisaliigutus ja OK nuppu vajutada, et nimetet neli nuppu hakkaks tööle nooleklahvidena, mitte funktsiooninuppudena. Ja siis tuleb jälle uuesti OK pressida, kui valik tehtud ja soov mõnda kaamera funktsiooni seadistada. Esimesel hetkel oli harjumatu. Ausalt öeldes ei viitsinud manuaali lugeda ja esimese hooga ei saanudki aru, mida fookuspunkti valimiseks tegema peab. Nüüd hakkab asi vaikselt näppu jääma juba ning fookuspunkti lukustamine ei olegi nii paha mõte – K10D puhul ikka aeg-ajalt juhtus, et kogemata vastu nuppu minnes oli punkt suvalisse kohta sattunud.

Uut (või ammuunustatud vana) stiili on rezhiimivalikuketas. Ketta keskel on nüüd nupp, mis tuleb ketta keerutamiseks alla vajutada. Mina olen selle uuendusega küll rahul, sest harvad ei olnud juhud kui K10D-d fotokotist võttes oli automaagiliselt rezhiim muutunud millekski muuks kui ma eeldasin. Ning esimese kaader seega aiataha läks, sest see toimus bulb rezhiimis või umbes nii… Samas on selle uuenduse osas lugeda olnud ka nurinat, et “režiimi  muutmiseks  tuleb  ketta  keskel olevat nuppu all hoida, mis on metsikult ebamugav, sest kui seda sõrmeotsaga vajutada, ei saa sama käe teiste sõrmedega seda mitte mingil moel mugavalt keerata”.  Selline mure jääb küll täiesti arusaamatuks, vasaku käe kahe näpu abil (nimetissõrmega vajutan nuppu ja pöidlaga keerutan) pole mul küll mingit probleeme olnud rezhiime vahetada. Ei tea miks nurinat tõstnud inimene poksikinnastes pildistamis käib, teist loogilist põhjendust ei suuda küll leida… kui just digi taaskord hämmastava pealiskaudusega ometi ei hiilga.

P7IM4816_k7_600

Pentax K-7; Pentax DA* 50-135 mm @ 135 mm; F/5.6, 1/200, ISO2500

Menüüsüsteem sisaldab endas varasemaga võrreldes veel rohkem valikuid. Äärmiselt positiivne on see, menüüdes ei pea enam üle-alla kerima, vaid kõik ära paigutatud kõrvuti paiknevatele “lehekülgedel”. Igatahes leiab tunduvalt kiiremini soovitud alajaotused üles kui K01D puhul. Minul küll kunagi meelde ei jäänud millist menüüd tuli üles-alla kerida, et soovitud käsklusteni jõuda.

Lisaks ülemisele ekraanile kuvab K-7 kogu seadete infot ka suurel ekraanil. Mina selle infotabeliga sõbraks ei saanud ning lülitasin välja. Ei ole vaja, et tagumine ekraan terve aega midagi kuvab, sama inf on paljuski isegi pildiotsijas ju olemas.

HDRI – huvitav funktsioon kaameras kasutamiseks, aga ebatäiuslik. Kasutatav ainult statiivilt ning ega tulemus nüüd nii vinge ka ei ole kui võiks. Samas mõningatel juhtudel võib täitsa praktiliseks osutuda. Tehes kolm erineva säriga kaadrit ei ole muidugi mingit probleemi arvutis pilti kokku pannes üksjagu ilusam tulemus saavutada.

Nagu alljärgnevad pildid – esimene kaamerast ja veidi värve töödeldud, teine sama kaameraga tehtud kolmest erineva säritusega kaadrist arvutis kokku pandud.

x1_sdup_k7 (97)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, arvutis töödeldud

X1_k7 (94)_5)_3)_2_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, ISO200; 3 kaadrit kokku pandud Photomatix'is

Mulle igatahes meeldib teine rohkem, on kuidagi mõnusam. Ja ümber puude puudub halo. Samas otse kaametast tulev aste madala HDRI töötlusega pilt on rasketes valgusoludes algmaterjaliks üsna sobiv. Kui veidi kahvatu.

X2_sdup_k7 (98)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, ilma töötluseta

K-7 on uuendatud (võrreldes K20-ga) dünaamilise ulatuse suurendamise funktsioon. Valida saab kas kaamera üritab tuua esile lisadetaile varjualalt või siis hoopistükis üritab päästa ülepõlevaid alasid. Ja seda esimest mitte ainult on-off rezhiimis vaid kolmetasemelise skaala piires. Pidevalt sees hoida ei maksaks, aga kontrastsetes oludes pildistades mõju varjualadel on nähtav-tuntav (loomulikult ka müra tekitav). Kuigi aus olles saab enam-vähem sama tulemuse ka hiljem arvuti abil kui väga vaja. Sama muidugi kui juba võimalik on, siis miks mitte lasta sama asi kaameral korda ajada, peab pärast vähema aega digipimikus konutades veetma.

Võrdluseks pilt esiteks automaatsäritusega ning seejärel kaamerasisese varjualade maksimaalse järeleaitamisega.

R_k7 (94)_normaal_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; otse kaamerast

R_DRcorrect_k7 (96)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasine varjualade korrektsioon

Stabilisaator paistab kenasti töötavat, kuigi netist leiab juhtumeid, mille puhul stabiliseeritakse pilti liiga usinalt ning tulemuseks on udusem pilt kui ilma stabilisaatorita. Veidi paha on, et ära on kadunud nupp stabilisaatori sisse ja välja lülimiseks. Nüüd peab seda menüüst tegema. Ega väga tihti seda polegi vaja, sest stabilisaator lülitub automaatselt välja kui kasutada aegvõtet, pulti või Bulb-rezhiimi. Seega nendel juhtudel, mil ilmselgelt toimub pildistamine statiivilt.

Väga tore uuendus on sisse ehitatud lood. Ehket nii ülemisel ekraanil, pildiotsijas kui live-view korral ka suurel ekraanil on skaala, mis näitab kas ja kui palju on kaamera viltu (üks pulgake on ligikaudu kolmandik kraadi). Geniaalne lisandus. Saaks selle info veel EXIF-isse kuidagi ja siis hilisemal töötlusel kasutada… mmmm… (või teab keegi, et see on kuidagi võimalik?)

Ühe täiesti uue lisana saab sensori liigutamisekse mõeldud mehhanismide abil liigutada sensorit pildi ümberkadreerimiseks ning horisondi otseks keeramiseks. Mõeldud see juhuks, kui kaamera fikseeritud statiivile ja vaja veel teha pisikest korrektsiooni. Horisonti saab keerata mõlemale poole ühe kraadi ulatuses. Mina näen küll üsna mitut kohta, kus see abiks võib tulla. Sest sageli on statiivi paika sättimisega mingi jama ning väike liigutamine võin reaalselt kaadrit muuta üsna palju. Seega selline väike kaamerasise korrektuuri tegemise võimalik pole sugugi paha. Kui reaalselt pole veel kasutama pidanud.

Kaamerasiseid töötlus ja korrektuurivõimalusi on teisigi, näiteks CA vähendamine ning optikast tulenevate geomeetriliste moonutuste korrektuur. Lisaks veel terve hulk digitaalseid filtreid mis vähem või rohkem mänguasjade alla kategoriseeruvad – kõi.

IMGP8214_k10d_600

Pentax K10D; Pentax 18-55 mm @ 50 mm; F/6.3, 1/60, ISO500

Varasemalt rohkem kompaktkaamerate pärusmaaks olnud intervallvõte on nüüd ka peegelkaameras. Saab seadista kas ja millal ja kui palju ja millise aja tagant kaamera pilti teeb. Ja siis kaamera teebki. Lisaks on tunduvalt kiiremaks muutunud sarivõte – fps 5,2 on tõesti kohe väga kiire. Õnneks on ka aeglasem versioon olemas :-). Muidu saab kaart liiga ruttu täis.

ISO ja müra – kahtlemata saab kasutada kõrgemat ISO väärtust kui K10D puhul. Samas maksimaalne võimalik – ISO6400 on siiski üsna kehvapoolne. Uue asjana on võimalik müraeemaldus seadistada eraldi kõrgete ISO-de jaoks ning pikkade säriaaegade jaoks. Jällegi väga tänuväärne uuendust.

AWB töötab nüüd ka kunstlikus päevavalguses. Ei enam kollaseid nägusi. Mis, tuleb tõe huvides öelda, olid sellised lähtuvalt varasemast filmile pildistamisest. Pentax lihtsalt jättis selle sätte analoogiliseks filmiajastuga, et sellega harjunud fotograafidel oleks lihtsam. Paraku tänapäevases digimaailmas tekitas see ohtralt probleeme ja kisa-kära. Aga mitte enam. Ehk. Võibolla.

P7IM4809_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/5.6, 1/125, ISO500

Video – vahel täitsa huvitav mängida. Kuigi täisresolutsioonil ja kvaliteediga video on selline, mille mahamängimiseks on üsna võimekat arvutit vaja. Paari aasta vanune rüperaal sellega päris korrektselt igatahes hakkama ei saa, heli ja pilt lähevad paigast ära. Aga pilt on muidugi vägagi korralik.

Pildikvaliteet – pole miskit ette heita. Kuna K10D kippus ka pärast esinduses kalibreerimist veidi ette või taha fokusseerima (sõltuvalt objektiivist), siis nüüd on see mure murtud ning saab objektiivid kõik ise sobivaks kalibreerida. Nii et teravuse üle kurta ei saa, kuigi ega varem see probleem ka nii suur ei olnud.

Panen võrdluseks paar pilti ka. Mõlemad tehtud samade sätete juures (Av rezhiim, F/9.0, ISO200, 34 mm, kuna säri mõõdetakse automaatsel, siis erineb – K-7 puhul 1/6 sek, K10d puhul 1/8 sek, objektiiviks uus veekindel kit 18-55 mm). Pildistatud jpg-sse, lõigatud (100% crop), töötlus puutub ja ka kaameras on kõiksugused teravustamised ja kontrastilisamised maha keeratud. Kuna MP arv erineb, siis sama suure väljalõike korral pildi olev erinev.

K10D pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k10d_K_pisem

Pentax K10D; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/8, ISO200

K-7 pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k7_K_pisem

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/6, ISO200;

Üldiselt on tulemus üsna võrreldav, K10D kipub pilti veidike rohkem alasäris tegema kui K-7. On see hea või halb, eks see sõltub oludest.

Kokkuvõtte

Nagu üks teine Pentax K-7 testinud inimene on juba kusagil kirjutanud, siis oleks narr oodata revolutsioonilisi muutusi. Selle tegi K10D juba ära. Nüüd toimus evolutsioon – ning seda täitsa õiges suunas.

Ãœleminek K-7 peale on vähemalt minu jaoks täitsa tuntav, lihtsalt niivõrd palju on uuendusi ja muudatusi lisandunud küll. Õnneks on ka enamik vana ja head ja tuttavat alles. Viimaste aegade pildid on ka juba K-7 tehtud, nii et – pildiSTOOP.

Rohkem lugemist ja vaatamist:

http://www.digitest.ee/pentax-k-7-taiendatud-ja-parandatud/

http://blog.photopoint.ee/point-tv-6-pentax-k-7/

http://www.imaging-resource.com/PRODS/K7/K7A.HTM

http://www.dpreview.com/previews/pentaxk7/

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK20D/page9.asp

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK10D/page2.asp

http://www.pentax.ee/showtoode.php?active=2&page=1&show=476&type=1

http://www.dpreview.com/reviews/compare_post.asp?method=sidebyside&cameras=pentax_k10d%2Cpentax_k20d%2Cpentax_k7&show=all

read more →

fotojutud · soovitus · testid

· ·

kolm põrsakest

kolm põrsakest

nov.

8

2009

koos_caolpe_02

Kui eelmisel korral rääkisime muinasjutu seitsmest päkapikust, siis sel korral kolmest põrsakesest. Vee- ja põrutuskindlatest põrsakestest, keda isegi kuri hunt ei suuda katki puhuda või kaval rebane ära uputada.

Käes on kole aeg, lisaks krae vahele rabistavale vihmale poeb see ka kaamera sisse, kui keegi peaks olema nii rumal, et selle taskust välja võtab. Kui vihmakindlat peegelkaamerat pole raatsinud osta, siis tunduvalt odavama raha eest saab juba täiesti veekindla masina, millega isegi mitme meetri sügavusel vee all kannatab pilti ja videot teha. Boonusena töötavad need kaamerad ka külmas ja isegi mõõdukas põrutus ei tohiks mingeid väga koledaid tagajärgi kaasa tuua. Proovimise eesmärgil vastu seina siiski virutada ei maksaks. Kõikide formaalsete näitajate järgi peaks tegu olema ideaalsete kaaslastega matkal, rannas või kasvõi vannis.

Kõige pikem ajalugu veekindlate kaamerate konstrueerimisel on testis osalevast kolmest firmast (Olympus, Pentax ja Canon) Olympusel. Pentax on maha saanud alles kahe kaameraga ja Canon ühega. Nagu test näitas, siis stardikoht ei tähenda alati midagi…

Kuidas põrsakestel läheb loe lähemalt digitest.ee lehelt.

read more →

fotojutud · testid

· ·

seitse päkapikku

seitse päkapikku

sept.

21

2009

koos_lahti_03_600

Täna räägime ühe muinasjutu. Ela kord seitsme mäe ja mere taga üks kena kaamera. Täitsa hea kaamera, mis oli oma elus juba nii ühte kui teist näinud. Tahtis teine kangesti reisile minna, aga ei osanud reisiseltsilist valida. Senine partner, kelle najal nii mõndagi tehtud, oli reisele minekuks liiga suur ja laisk, ei tema viitsinud ennast ilma autota liigutada. Sõna levis ja välja ilmus seitse uut kandidaati. Kõik ilusad ja säravad, mõni veidi lühem, teine jälle veidi pikem ja kolmas paksem, aga muidu esmapilgul täitsa ponksid ja sobivad kõik. Lähemal tutvumisel ilmnesid teekaaslastes paraku varjatud head ja vead, mille kohta saab edasi lugeda siin.

read more →

fotojutud · testid

· ·

fotoraamat

fotoraamat

juuni

14

2009

{fotoraamat}Kevad on lõpetamiste aeg. Ülikoolid ja gümnaasiumid, põhikoolid ja lasteaiad. Suurel hulgal inimestel saab läbi üks eluetapp ning ootab ees astumine järgmisesse. Juba vanarahvas teadis, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Seega ei oleks ju paha lõppenud etapi mälestuste paremaks säilitamiseks midagi ette võtta. Koostada kasvõi fotoraamat. Just sellega puutusin mina kokku sel kevadel poja lasteaia lõpetamisega seoses.

Nö “klassikaline” viis sääraste mälestuste kogumiseks on lihtsalt kaaned, mille siseküljele on kleebitud kõikide kaaslaste näod ja nimed kah alla pandud. Teoreetiliselt lihtne ja elegantne lahendus, et vähemalt on koht mille abil nimed ja näod vajadusel meelde tuletada. Aga paraku vaid teoreetiliselt. Sest see, mida valmiskujul pakutakse, erilise elegantsiga just ei hiilga. Nagu näiteks need siin. Kui hetkel oleks käsil 90-ndate esimene pool, siis võib olla (ja just nimelt võib olla) tunduks sellised asjad ilusad. Hetkel küll ei tundu… Ja hinna/kvaliteedi suhe on lausa eriti kehv. Sellise asja eest 190 EEKi maksta! Mida veel…

Võimalikud variandid

{fotoraamat}Seega tuli otsima hakata paremaid variante. Alati on üheks võimaluseks kõik ise teha – trükkida pildid ja kleepida mingite kaante külge. Või siis käsitööna album valmistada või mida iganes. Kuna aga ühelgi asjaosaliselt vastavat varasemat kogemust ei olnud, siis ei julgenud sellise eksperimenteerimise peale välja minna ning tuli otsida trükkimisvõimalusi. Maailmas on selliseid kohti kümneid ning isegi Eestis mõned – Fotohaus, Omaraamat, Picturehappy. Omaraamatu suurim miinus on hind. Mis on ikka eriti kirves ja ületas eelarve piire mitmekordselt. Picturehappy osas pani kõhklema välimus ja köitmisstiil ja ega see päris kodumaine nüüd pole vist ka. Lisaks selline ludul paberil ja klambriga keskelt kokku löödud. Veidi liiga “odav” ja brošüürilik. Lõpuks jäi kaalukausile kaks teenust. Välismaine Blurb ja Fotohausi Photobook.

Blurb

{fotoraamat}Blurb on üks tore välismaine firma, mis pakub raamatute trükiteenust. Nii puhtalt teksi sisaldavaid raamatuid kui ka neljavärvitrükis pildiraamatuid. Teenus on küllaltki odav, saadaval on erineva suurusega raamatud ning üldjoontes oleks see soovitud eesmärgi täitmiseks sobinud. Ainukeseks kõhkluse kohaks jäi trüki- ja köitekvaliteet ning tellimisaeg. Negatiivne pool on osaliselt välja toodud ka siin. Nii et pani mõtlema, kuigi algselt oli Blurb üsna kindel kandidaat. Muidugi tore kui lahti tulnud köide ringi vahetatakse, aga kuna ajavaru on piiratud, siis sellise riski peale ei tahtnud välja minna. Ahvatlev oli muidugi suur lehekülgede arv – poleks ju paha $13 eest saada kuni 40 leheküljeline värvitrükis raamat. Nii või teisiti, plaan kunagi  Blurb’i veidi teisel eesmärgil kasutada on kusagil aju tagasopis olemas.

Fotohaus Photobook

{fotoraamat}Nii et läheme teise (ja võidukaks osutunud) kandidaadi juurde – Fothausi Photobook. Tegu on tõesti justnimelt fotoraamatuga ja seda sõna otseses mõttes. Trükitakse fotopaberile ning lehed liimitakse omavahel mitte servapidi raamatu selja külge vaid hoopis nutikamal ja vastupidavamal moel üleni tagumist külge pidi kokku. Käisin enne otsuse tegemist näidiseid ka kohapeal poes katsumas ning positiivne mulje süvenes veelgi. Jäi tõesti vastupidav ja kena mulje. Aga eks aeg seda veel näitab.

Creative Photos

Kuidas see kõik siis täpselt käib? Iseenesest imelihtsasti. Kodulehelt on allalaaditav vastav tarkvara – Creative Photos. Tegu pole just kõige loogilisema kasutajaliidesega programmiga, mida ma olen oma elus kohanud, kuid asi töötab.

Kui programm käes ja installeeritud, tuleb käivitamisel ette järgmine pilt:

{fotoraamat}

Saab valida nii uue projekti koostamist kui ka eelmise poolelijäänu jätkamist. Esmakordsel käivitamisel seda viimast muidugimõista pole võimalik teha ;-).

Edasi liikudes tuleb valida välja pildid, millest album koostatakse.

{fotoraamat}

Isiklikult mind see natuke häiris, et ühtegi pilti valimata edasi ei saanud. Sest pärast juba albumit koostades saab ju pilte veel lisada küll ja küll, milleks seda siis üldse tingimata kohe alguses teha on vaja. Aga no ju siis on, sest mingil hetkel saab soovi korral valida ka automaatse piltide paigutamise, ilmselt selle jaoks on siis vaja.

Next vajutades tuleb ette järgmine lehekülg, kus tuleb teha valik erinevate suuruste vahel.

{fotoraamat}

Mina valisin sel korral ruudukujulise (ehket 20 cm x 20 cm), tundus sellise optimaalse hinna ja suuruse suhtega.

Edasi tuleb valik, kas pildid paigutatakse automaatselt või manuaalselt.

{fotoraamat}

Esimest varianti ma ausalt öeldes kordagi ei kasutanudki, nii et ei oska kommenteerida. Seega liigume edasi manuaalse valikuga ning jõuamegi lõpuks konkreetsete albumilehtede koostamiseni.

{fotoraamat}

Nagu näha, on leht jagatud kolmeks veeruks. Keskel on tööpind, kus albumileht näha. Vasakul servas on võimalik lisada uusi pilte, kuvada pisipiltidena kõiki valmis lehti või siis vaadata töösoleva projekti kohta infot – palju lehekülgi on jne. Paremal servas on vahendid erinevate paigutuste valikuks (kaane puhul pakutakse miskipärast küll ainult ühte võimalust) ning toimub ka taustavärvi/piltide valimine.

Piltide lisamine toimub lihtsalt.

{fotoraamat}

Tuleb vasakul servas olevast sobivast pildist kinni võtta ja lohistada kirjale “Place a photo here“. Mis veelgi parem – tegelikult ei pea piirduma ainult seal vasakul olevate piltidega, vaid samamoodi saab pildi hiirega õigele kohale lohistada Windows Explorer’i aknast. Kui pilt paigas, saab selle suurust ja paigutust muuta. Ãœlal tööriistaribal on veel rida valikuid, kõiksugused raamid ja eriefektid (Picture Frame, Effects). Võimalik on isegi piltide tonaalsust muuta ning punasilmsuse vastu võidelda (Adjusts). Pole paha.

Siin veel mõned näited erinevatest kujundusstiilidest ja võimalustest:

{fotoraamat}{fotoraamat}

Tõe huvides pean küll märkima, et ise läksin kergema vastupanu teed ja kujundasin õige suurusega lehed valmis Photoshop Elements’is. Selliselt oli lihtsalt rohkem võimalusi protsessi sekkuda ning tausta kujundada. Näiteks lisada sinna asjaosaliste mõtteteri ning joonistusi. Kui oleks vaja tõesti ainult puhtalt fotosid lehele paigutada, siis saaks sama asja tehtud otse Creative Photos.

Kui raamat kujundatud ja valmis, ei jäägi muud üle kui tellimus sisse anda. Seda saab teha ainult juhul, kui loodud on nõutud miinimumkogus lehti (4tk + kaaned). Nii et pressigem jälle nuppu Next…

{fotoraamat}

Avanenud vaates kuvatakse kõiki valmis lehekülgi. Allservas on soovitud eksemplaride arvu valimise koht. Vajutades Confirm satud edasi uuele lehele, kus suurt midagi tarka ei kuvata, sest hinda programm kokku ei arvuta.

{huntauk}

Nii et klõpsa aga rõõmsasti Finalize order.

{fotoraamat}

Nüüd tuleb täita mõned lahtrid enda kohta käivate andmetega, et tellimuse saaja ikka teaks, kellele arve esitada. 😉 Veel paar klõpsu ja tulebki ette viimane lehekülg.

{fotoraamat}

Siin pakutakse lõpptulemuse salvestamist kas plaadile või mälupulgale/kõvakettale. Kui valik tehtud, salvestab programm valitud kohta hunniku faile. Iga lehekülje kohta üks ning veel lisakski. Selleks, et raamat korrektselt välja trükitaks, tuleb Fotohaus’i toimetada need kõik. Mõneti on tobe, et Creative Photos lõpptulemust ise näiteks Fotohaus’i serverisse ei taha laadida, vaid failide kohale toimetamine jääb tellija enda mureks. Täpsemalt saab lugeda siit.

Tulemus

{fotoraamat}Nonii, ongi raamat trükikotta toimetatud, jääb üle ainult tulemust oodata. Oleneb rahakoti paksusest, kas 24h või kolm päeva. Hinnaklasse on valida mitu, sest lõpphind sõltub nii tellimuse kiirusest kui ka tellitud eksemplaride arvust. Ja loomulikult ka lisalehtede arvust. Endale sobiva peaks leidma igaüks. Kui just hinnapiiri väga pisike pole või siis soovitud lehekülgede arv kole suur. Sest tõepoolest, on ka ülemine piir – näiteks 20 cm x 20 cm raamatu puhul ei saa see olla paksem kui 15 lehte (ehket 28 lehekülge + kaaned). Suuremaformaadilisel isegi veelgi vähem.

{fotoraamat}Siinkohal peab vahemärkusena ka veidi nurinat tõstma. Ei, üldse mitte toote kvaliteedi üle. Vaid suhtlemise üle. See paistab olevat paljudele kodumaistele firmadele sümptomaatiline, et e-kirjadele ei vastata või vastatakse väga pika aja pärast, kui esitatud küsimus on oma aktuaalsuse juba kaotanud. Ei olnud ka Fotohaus mingi erand. Alguses nagu suhtlemine sujus ja saime kenasti jutule, aga kui tellimuse sisseandmine päevakorda jõudis, siis paarile täpsustavale küsimusele (nt värviprofiilide kohta) enam vastust ei saanud. Ja ka mitte selle kohta, millal täpselt raamat valmis saab. Kuna tähtaeg surus peale, polnud aega ka pikalt oodata. Jah, tõepoolest on olemas ka telefonid ja eks ma seda siis lõpuks kasutasingi, aga selliseid tehnilisi küsimusi oleks minu arust küll parem e-kirjatsi lahendada. Nii et selles osas võiks Fotohaus veel oma teenust lihvida küll. Enesetutvustuses lubatakse parimat kvaliteeti fotodele ja personaalset lähenemist, kui sellele lisanduks veel sama hea suhtluskvaliteet, olekski edu võti leitud. Mina olen küll nõus hea kvaliteedi eest  ka veidi rohkem maksma, kuid sellisel juhul peab kõik ülejäänu seal juures samuti kiiresti ja muretult sujuma. Kui ei, paneb juba paljudel juhtudel mõtlema….

{fotoraamat}Nagu selle loo kirjutamise ajal selgus, ühe raamatuga kogu tiraažis oli ikka tehniline probleem ka. Nimelt kleepusid kaks lehte teineteise külge niiviisi kinni, et enam lahti ei saanudki. Või noh sai küll, aga ühest lehest väljarebitud tükkide hinnaga. Kui Fotohaus’iga ühendust võtsin, reageeriti sel korral täitsa operatiivselt ja asendusraamatu sai kätte ühe päevaga. Tunnistati, et tõesti on vahel harva juhtunud, et liim satub mõne lehe vahele ja mingist hetkest neid enam lahti üksteise küljest ei saa. Eks tegijal juhtub ikka, peamine on, et ei hakatud midagi tagasi ajama ja hämama. Nii et taaskord positiivne sooritus.

{fotoraamat}Igatahes sai raamatud õigel ajal kätte ja kvaliteet on tõesti korralik. Need mõned vajakajäämised, mis mulle silma jäävad, on tingitud minu vigadest (mõnede piltide tonaalsus liiga soe), mitte labori vigadest.  Ning vahe fototrüki ja tavalise trükikoja vahel on samuti silmaga nähtav. Kui kunagi kalendrit tellides nurisesin liiga tumeda pildi ja mustade alade detailituks muutumise üle, siis käesoleva fotoraamatu puhul seda küll ette heita ei saa. Fotolabori dünaamiline ulatus on ikka tunduvalt suurem kui tavaliselt trükil. Veel üks asi, mida ma küll võtsin arvesse, aga ju siis mitte piisavalt, oli äärealade äralõikamine. Mõned elemendid on ikkagi jäänud veidike liiga serva, kuigi varu oli jäetud.

{fotoraamat}Teise suure plussina tuleb ära mainida köitmistehnoloogia, mis annab raamatule tugevust juurde ka sellega, et lehed on paksud – tegu ju kahe selgapidi kokku liimitud fotopaberiga. Kuna fotopaber on juba nagunii paksem ja tugevam, siis on tulemus juba üsna kenake. Ja loodetavasti pole ka köite lagunemist karta. Vähemalt esmamulje on küll selline, et lagunemiseks peaks ikka midagi tõsisemat juhtuma või siis paber lihtsalt läbi kuluma.

{fotoraamat}Ning see pole veel kõik – tänu sellisele tehnoloogiale on raamat kenasti avatav (ning avatuna ka püsimajääv) igast kohast ning pildid võivad ulatuda üle kahe lehekülje – murdekoht küll on, aga minimaalne ja paber ju vahepeal ei katke. Seega on 20 cm x 20 cm suurusega raamatu korral tegelikult kasutada 40 cm x 20 cm pind. Eriti mõnusaks muudab see näiteks panoraamfotode kasutamise, saab kogu lehepinna ilusasti ära kasutada.

Kokkuvõtteks

{fotoraamat}Kõik oluline on vist juba ära öeldud. Et Fotohaus’i Photobook’i puhul on tegu korraliku ja kvaliteetse asjaga, kui eesmärgiks on just nimelt fotode trükkimine. Ja tähtis on vastupidavus. Ning kvaliteet, mitte kvantiteet. Ehket lehekülgede arv on piiratud, mingit illustreeritud piiblit selle abil välja ei anna. Suurema mahu puhul tasuks mõelda juba mõne teise teenuse peale, näiteks Blurb. Kuid sellise eesmärgi jaoks nagu minul oli püstitatud – ühe väikese vaheetapi fotokokkuvõte – on tegu lausa ideaalse tootega. Mahuvad ära nii tavapärased portreefotod koos nimedega ning lisada saab ka veidike pilte meeldejäävamatest hetkedest. Samas ei lähe maht liiga suureks, nii et ka asjasse mittepuutuvatel inimestele ei hakka sellist albumit sirvides igav.

Samuti kujutan ma ette, et selline lahendus sobiks päris hästi fotograafia portfoolioks, olles piisavalt kvaliteetne ja stiilne, et muljet avaldada, kuid samas mitte ülepakutud.

Plussid

+ fotolabori kvaliteediga trükk
+ paksust paberist lehed
+ vastupidav köitmisstiil
+ võimalik kasutada üle kahe lehekülje ulatuvaid fotosid
+ üsna mõistlik hind (hinna/kvaliteedi suhe korras)
+ lühikesed tähtajad (isegi alates 24h)
+ mugav kujundamisprogramm

Miinused

– veidi kohmakas failide trükki saatmise viis
– äärtest läheb rohkem kaotsi kui võiks
– lehtede arv limiteeritud (kuni 15)
– koostöö ja suhtlus kliendiga väheaktiivne

Kui hinde peaks panema, siis kõva 9/10. Selle ühe punkti annaks siis juurde, kui vahepealsel perioodil suhtlemine oleks paremini sujunud. Veidi kompenseeris seda aga ühe vea ilmnemisel kiire reageering ja probleemi lahendamine.

Ãœhesõnaga – kvaliteedi ja hinna suhe on paigas ning tulemus on selline, nagu lubatud. Soovitan soojalt. 😉

read more →

fotojutud · soovitus · testid

· ·

pildiotsingud

pildiotsingud

sept.

17

2008

122000_15.jpgEsmalt on pildi otsimiseks vaja muidugi fotoaparaati. Kui see juba olemas on, siis on pilt juba poolenisti leitud, sest pildiotsija on kaameral küljes. Ja see jubina ka, millest läbi vaadates pilti otsitakse. Vähemalt peegelkaameral kindlasti. Paraku ei pruugi see alati olla kõige mugava ja mõnusam. Seega on isegi meie kaubandussüteemis olemas laias valikus erinevaid pildiotsijaid (või nende katteid? või kuidas neid iganes eesti keeles tuleb nimetada) erinevatele kaameratele.

pildiotsija_03.jpgNüüd tekkib kindlasti küsimus, et misasja, mis seal siis vahet on? Aga veidike ikka on küll. Vast on iga peegelkaamera omanik mõelnud pärast tõsisemat fotosessiooni kaamera enda LCD-lt pilte vaadates, et krdi nina jälg, tuhkagi ei näe ju… Ja nii ongi – reeglina on tavapärasel kaameral pildiotsija suhteliselt… eee…. madala profiiliga. Ehket nägemaks sealt korralikult läbi tuleb silm võimalikult kaamera vastu suruda, mis ühtlasi tähendab ka nina vastu LCD ekraani surumist. Ja suurepäraseid ninajälgi selle klaasipinnal.

Mind tüütas see lõpuks ära ja lugenud siit–sealt positiivseid kommentaare veidi suuremate pildiotsijate aadressidel, sai ette võetud poodi minek sooviga erinevaid mudeleid oma kaameraga proovida. Netist leitud info põhjal sõelusin oma K10D jaoks välja kolm kandidaati  – Pentax Eyecup MII, Pentax O-ME53  ja Nikon DK-21M. Paraku seda viimast oli saadaval ainult mitte-M versioonina, ehket ilma suurendusvõimeta ja kuna olemasolevast oluliselt kõrgem ei olnud ka, siis oleks see suhteliselt mõttetu vahetus.

pildiotsija_02.jpgNii et lõplik valik toimus MII ja O-ME53 vahel. Mis põhimõtteliselt on küllaltki erinevad asjad. MII puhul on tegu lihtsalt oluliselt kaugele ulatuvama kummijullaga, mis lubad silma veidi kõvemini pildiotsjale vastu suruda ilma, et nina kaamerasse tungiks. O-ME53 seevastu on küll veidi madalam (samas kõrgem kui kaameraga kaasas olnud jubin), kuid see-eest sisaldab ka tibakest optikat, mis annab 1.18x suurenduse. Mis väidevalt on käsitsiteravustamise ja makrovõtete puhul eriti hea asi.

Proovisin neid nii ja proovisin neid naa. Tükk aega sai poes madistatud. Aga ei saanud mina aru selle 1.18x suurenduse olulistest eelistest. Tõepoolest oli pildiotsjast vaadates pilti veidi rohkem “täis”, ehket puudus see tavapärane pisike must raam. Samas pidi jälle all servas oleva olulise info nägemiseks veidi silma asendit korrigeerima. Kergemal kujul on sama ka MII puhul täheldatav, kuid tunduvalt vähem.

pildiotsija_04.jpgSeega lõpuks sai minu valikukriteeriumi üheks peamiseks aluseks  muuhulgas ka hind. 150EEK VS 390 EEK. Kuna tuntavat vahet pildi tegemiseks ei olnud, ja kindlasti mitte üle kahe korra tuntavat vahet, siis võtsin odavama ehket minu valikuks sai MII. Mis ühtlasi näeb ka ägedam välja, kas pole ;-). Ja on on üksjagu ka kõrgem kui O-ME53. Nii et kui päris buratinooga tegemist pole, siis ka silma päris kõvasti vastu pildiotsijat surudes on võimalik LCD ninajäljevabaks jätta. Pilti küll paraku ei suurenda,  aga noh, keegi ei ole ju täiuslik…

Analoogilised jubinad on loomulikult olemas ka teistel kaameratootjatel – Canon, Nikon, Olympus jne. Canoni omade hulgas on tegelikult isegi veidi ägedamaid, kui sobivat kaamerat omaks siis mõtleks näiteks selle ostmise peale.

Nii et kui ninajälg kaamera tagumisel ekraanil hakkab ära tüütama, siis tasub selle vältimiseks midagi ette võtta.

read more →

fotojutud · soovitus · testid

seda VS toda

seda VS toda

aug.

3

2008

35mm_yld.jpgPaljude jaoks tähtsad küsimused elus. Kumb on parem – pikk või lühike; kitsas või lai? Ah, tegelikult vahet pole, peaasi, et on terav.

Vähemalt nii on see objektiivide puhul. Sest just nendes siin juttu tulebki. Mis teie siis mõtlesite?

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et kasutasin Photopointi laenutusteenust ja võtsin ligi ühe ammu plaanitud objektiivi – Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited. Ja kuna samal ajal oli võimalik paralleelselt kasutada ka üht teist objektiivi – Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG – siis sai neid oma vahel isegi tibake võrreldud. Oli huvitav. Samas mingit laboritesti pole järgnevast tekstis mõtet oodata, rohkem selline lühajalise  kasutuskogemusel põhinev heietus. Kui MTF-i jms mõõtetulemusi näha tahate, siis peate muid kohti külastama.

Tehnilised andmed

Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG
Fookuskaugus – 35mm (ekv 53.5mm) – 105mm (ekv 160.5mm)
Ehitus – 9 elementi 8 grupis – 11 elementi 10 grupis
Diafragma labade arv – 9 – 8
Vaatenurk – 44° – 23.3°
Avaarv – f/2.8 – f/2.8
Minimaalne avaarv – f/22 – f/32
Mininaalne teravustamiskaugus – 13.9 cm – 31.3 cm
Maksimaalne suurendus – 1:1
 – 1:1
Filtrikeere – 49 mm – 58 mm
M̵̵tmed Р63.0 x 46.5 mm Р74 x 97.5 mm
Kaal –215 g –457 g
Varjuk – väljatõmmatav – otsa keeratav, saab lisada 77 mm filtri
Avar̵ngas Рpuudub Рolemas
Lisainfo – Quick-shift Focus – Dual Focus (DF)

35 mm VS 105 mm

Nagu andetabelist näha, siis tegu üsna erinevate tükkidega, nii suuruse kui mõnede muude omaduste poolest. 35 mm on tõesti mõnusalt väike ja kerge, 105 mm seevastu parajalt suur tükk, mis jälle käes hoidmiseks on mõnikord parem. Sigma miinuseks on see, et on küll külge ehitatud nn  Dual Focus’e värgendus, mis tähendab, et fokuseerimisrõngast saab edasi tagasi nihutades liigutada AF ja manuaalse teravustamise jaoks, aga eraldi tuleb siiski ka kaamera kerelt manuaalse peale lülitada. Vastasel korral võib kaamera fokuseerimismootori tuksi keerata. Nii et mingi väga mugava lahendusega just tegemist pole. Pentax seevastu kasutab klassikalist Quik-shift Focus’t, mis lubab pärast teravustamisel AF töö lõppemist veel asja manuaalselt parandada, kui soovi on.

Kuna minimaalne teravustamiskaugus on üsna erinev (13.9 cm VS 31.3 cm), on mõneti erinev ka pilditegemistehnika. Ja mõlemal juhul on nii plusse kui miinuseid. TUleb tõdeda, et putukate püüdmiseks on kohati parem veidi distantsi hoida. Miskipärast näiteks ei kutsunud nägu vastu mesilase tagumiku suruma. Aga mõne asja jaoks on lähemal oleks jälle parem, sest putukas jääb igaks juhuks seisma ja vaatama, et mis värk on. Ja vähem liikuvate objektide puhul pole suurt vahet. Valgustada on küll ilmselt 31.3 cm kauguselt parem, sest nii mahub ka fotoka ja objekti vahele veidike valgust.

Väike võrdlus piltide kuju annab ehk aimu reaalsest situatsioonist:

35mm_kaugusp.jpg

105mm_kaugusp.jpg

Mõista-mõista, kumb on kumb. 😉

Nende võtete tulemusena tekkisid samast vaarikast sellised pildid (f/10, ISO640; piltidel klõpsates näeb suuremat versiooni):

35mmf10s.jpg

105mmf10s.jpg

Kuna tegu pole stuudiovõttega, vaid vabas looduses metsiku vaarika tabamiseks, siis päris 100% sama kaadrivalikut ilmselt ei saavutanud, kuid väga mööda ei tohiks ka olla. Igatahes tuleb selgelt välja, et tausta mahub 35 mm puhul ikka tunduvalt rohkem kaadrisse ning see annab võimaluse sellega ka rohkem mängida. Samas on muidugi raskem täiesti ühtlast tausta leida, kui see peaks eesmärgiks olema.

Teravus on mõlemal objektiivil võrreldav, ei jäänud küll kordagi silma, et üks või teine kuidagi oluliselt paremaks osutunud oleks.

Kuna looduses valgusolud on kiiresti muutuvad, siis piltide tonaalsus ei pruugi ka täielikult võrreldav olla, selleks peaksid olema tiba kontrollitumad tingimused.

35 mm bokeh

Bokeh, millele ma eestikeelset vastet ei leidnudki, on idee poolest pildil olev fookusest väljas olev ala. Ehk siis kõik see, mis jääb põhiobjektis tahapoole ja ka ettepoole ja on udune. Igal objektiivil on bokeh küllalt erinev ning on sageli objektiivi kvaliteedi hindamise kriteeriumiks. Kuigi tuleb tõdeda, et väga subjektiivseks ja mittemõõdetavaks kriteeriumiks. Nii et siinkohas väike näide 35mm makrotoru bokeh’ist erinevate avade juures. 105 mm toruga kahjuks sama katsetust ei teinud, eks selle võib kunagi tulevikus teha.3 5 mm korral  on vaateväli piisavalt lai, et pakkuda kenasti võimalusi bokeh‘ga mängimiseks ka lähedalasetseva tausta korral. Näitena on toodud tolle sama ülalpool oleva vaarikaseeria piltide ühe nurgaga.

35mm_f28.JPG 35mm_f4.JPG
35mm_f56.JPG 35mm_f71.JPG
35mm_f10.JPG 35mm_f14.JPG
35mm_f16.JPG 35mm_f20.JPG
35mm_f22.JPG

Mulle selle Pentaxi objektiivi bokeh igatahes meeldib.

Järeldused

Kuna tegu otseselt 1:1 võrdlemisega ei ole, siis panen siinkohas lihtsalt kirja, mis mulje sellise pooleteisepäevase kasutamise järel jäi. Ei midagi objektiivset, puhas subjektiivsus :-p. Põhimõtteliselt ega neid objektiive otseselt võrrelda saagi, on küll mõlemad makroobjektiivid, kuid siiski üsna erineva lähenemisega kasutamiseks. Ideaalis võik fotokotis mõlemad olemas olla, aga reaalsuses peaks selleks siis juba väga suur makrotamise fänn olema.

Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited

väike ja käepärane, mugav fokuseerida (Quick-shift Focus)
rohkem võimalusi taustaga mängimiseks, sest tausta lihtsalt on rohkem
mmmõnus bokeh…
kaugus – 1:1 makrotamiseksjääb objekt sisuliselt varjuki sisse :-).
valgustamine (ükskõik kas peegeldi või tavavälgu abil) on raskem. Sest objektiiv ning kaamera jäävad alati ette.

Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG

veidi suurem ja raskem, aga annab juurde stabiilsust
ei pea objektile liiga lähedale ronima (mutukasõbralik)
kitsas vaatenurk ja “vähem” tausta (see on nii pluss kui miinus korraga)
veidi kummaline AF/M lülitamise süsteem (Dual Focus), mis tegelikult ei lülitagi midagi

Kokkuvõte

Pentaxi 35mm makro on objektiiv, mida ma selle väljakuulutamisest alates olen proovida tahtnud. Või noh, mis proovida, endale tahtnud. Ja praeguse kogemuse põhjal vist kunagi ostan ka. Sest makro on ainult üks külg selle objektiivi juures – saab ka suhteliselt  valge normaalfiksi igapäevaseks kasutuseks. Sest pildikvaliteet minu Sigma 17-70 võrreldes on sellel objektiivil vähemalt tunde järgi öeldes üksjagu parem. Eks selle katsetuse peab ka millalgi ära tegema.

Samas Sigma 105 mm makro on igapäevases kasutuses väga hea portreeobjektiiv. Aga kuna see fookuskaugus on mul juba Pentax DA* 50-135 mm objektiiviga kaetud, siis sinna nagu midagi sellist vaja ei oleks ja tekkiks juba mõttetu dubleerimine.

Ja kui veel kunagi tuleb välja kauaoodatud Pentaxi SDM telekonverter, siis see koos makrorõngastega võiks olla kena täiendus 35 mm makrotorule, mis võimaldab ka varjukist välja jäävaid objekte 1:1 suurendusega jäädvustada.

Ja last but not least – Sigma 105 mm objektiiv lihtsalt ei mahuks enam mu üleõlafotokotti. Seevastu Pentax 35 mm jaoks on seal kena pesa ootamas :-p

Veel mõned pildid:

makrotus_10.jpgmakrotus_02.jpgmakrotus_08.jpg

read more →

fotojutud · pildid · testid

valgus ja valgustatus

valgus ja valgustatus

apr.

9

2008

kumu016.jpgMingil n-hetkel 2007. aasta lõpus jäi kusagil (ilmselt ajakirjas Praktiline Arvutikasutaja) silma reklaam, et jaanuaris ilmub digipraktiku seerias raamat “500 valgustamise nõuannet ja töövõtet“. Kuna fotograafia on nii sisulise olemuse kui ka nime poolesti valguse jäädvustamine ning valgustamine tehnilisse köögipoolde ma seni süüvida polnud viitsinud, siis tundus kohe, et vot see ongi raamat, mida ma olen oodanud. Ei peagi hakkama pikki traktaate teooria kohta lugema vaid saab kiirelt ja kontsentreeritult olulise iva ja algtõed kätt. Lisaks oli mu kaamerale väline välk ka varsti saabumas, nii et seda enam. Nii ma selle raamatu millagi veebruari alguses poest ligi võtsingi.

Reaalsus päris selline polnud kui alguses arvatud, aga väga pettuma vähemalt ka ei pidanud. Mõned kasulikud ivad ja ideed on selles raamatus täitsa olemas.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

read more →

fotojutud · soovitus · testid

eneseanalüüs

eneseanalüüs

veebr.

8

2008

eneseanalyys.jpgEi-ei, ei ole tegu SWOT-analüüsiga – või mis see oligi – et enda nõrkusi ja tugevusi ja probleem tuvastada ja kriisist välja tulla ja et elu üldse ilusam oleks. EXIF analüüs hoopis, oma kaamera kasutamise hindamiseks. Tegelikult tegin selle analüüsi juba möödunud aasta lõpus ära, aga tulemuste tõlgendamiseni jõuan alles nüüd. Nii et viimase paari kuu pildid selles ei kajastu. Aga noh, pohlad sellega, eks aasta pärast võib siis võrrelda, mis muutunud on. Ja muutunud saab olema ilmselt palju, sest seoses uute toru (50-135) vähemalt mm muutuvad kohe kindlasti. Kuna aga antud uuringu 😉 eesmärgiks on võrrelda G3 ja K10D kasutust, siis see enam päris õige polekski – seni ainukese suumobjektiivina kasutuses olnud Sigma 17-70 on praktiliselt sama vahemik, mille andis G3. Nii et võrdlus endisel kujul on ehk õigemgi.

Analüüsil oli abiks programm Smart Photo Statistics. Etteruttavalt saab öelda, et oli huvitav ennast analüüsida, soovitan kõigile. Eriti kasulik on just kasutatud fookuskauguste hindamine, seda just edasiste investeeringute planeerimiseks. Et ei ostaks ehkupeale mingit vale vahemiku, mis pärast lihtsalt fotokotis vedeleb.

read more →

õpetused · fotojutud · testid

k20d VS k10d

k20d VS k10d

jaan.

24

2008

k10dvsk20d.jpgJajah, tegelikult ma pole Pentaxi uut kaamerat ihusilmaga näinudki, veel vähem käes hoidnud. Nii et vaatan seda kaugelt ja igatsedes nagu… noh, teadagi kes, teadagi mida. Aga panen (rohkem küll enda jaoks) mõned mõtted kirja, mis pärast Pentaxi uute mudelite kauoodatud ja -spekuleeritud väljatulekut netiavarustes silma on jäänud.

Ãœldistades öeldes lähevad kommenteeriate arvamused lahku – ühed virisevad, et mis uus mudel – k10d Super peaks selle nimi olema, teised on jälle üsna sillas. Kuna aga enamik, nii nagu minagi, on seda kaamerat näinud ainult pildilt, siis ilmselt tõde on kusagil olemas, kahjuks ühes teises kohas. 🙂

Isiklikult ma näen küll piisavalt põhjust selle kaamera täiesti uue mudelina turule tulekuks – piisab ju juba sellest, et tegu on täiesti uuel sensoril põhineva apastraadiga. Ja lisasid on veel kuhjaga. Ãœldiselt need õnnelikud, kellele kaamera testimiseks varem kätte anti, on avaldanud positiivseid emotsioon, nii pildikvaliteedi, kaamera vaiksuse kui seadmisvõimaluste üle.

Näiteks:
Ben Kanarek, Canon’s fashion photographer of the year 2006, has even exclaimed that the image quality is rivaling that of Hasselblads, which is a very bold statement, but with a lot of images backing his statement it’s hard to deny.

Eks neid arvamusi on veel, aga lähme parem tiba täpsemaks.

Tehnilised andmed

K10D K20D
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 24.01.2008
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm – 141.5 × 101 × 70 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)		 – 715 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 800 g (koos akuga)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit – 14,6 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)		 – JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px)
– 2.2M (1824x1216px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
 – 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
 – PRIME pildiprotsessor
– pixel mapping‘u võimalus
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus		 – CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600		 – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne
Failiformaadid – 3 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)		 – 4 JPEG
 – RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB		 – sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)		 – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
Рpunktm̵̵tmine		 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
Рpunktm̵̵tmine
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)		 – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3)
 – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut)
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek – 1/4000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 3 kaadrit sekundist (JPEG – 38 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 14 kaadri (PEF), 16 kaadrit (DNG))
Рkiirv̵te: 21 kaadrit sekundis (1,6MP)
Iseavaja Р2 v̵i 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Рpuldiga (0sek, 3sek, sariv̵te)		 Р2 v̵i 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Рpuldiga (0sek, 3sek, sariv̵te)
Eelvaade – optiline
– digitaalne		 – optiline
– digitaalne
– live view (4x ja 8x suurendus)
Värvustasakaal (WB) – automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
Рh̵̵glamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut		 automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
Рh̵̵glamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne (muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas		 – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.7″, 230 000px
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
 – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– X-sync pesa
Salvestusmeedium – SD või SDHCmälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ãœhilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi		 – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)		 – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – D-LI50 liitiumaku

NB! – mõned tabelis toodu andmed k20d kohta võivad olla ekslikud – ei olnud päris kõige kohta infot, siis eeldasin, et midagi ära võetud pole, ainult lisaks pandud, seega on analoogiliselt k10d-le olemas.

Lisavõimalused

Lisaks tabelis toodule on veel terve rida täiendavaid seadistamisvõimalusi ning lisafunktsioone (36), millest tasuvad mainimist näiteks:

dünaamilise ulatuse suurendamise funktsioon
digitaalsed filtrid piltide muutmiseks (muuhulgas infrapuna lähedase pildi pildi saamine, HDR jne)
muudetava intervalliga iseavaja
särikahvli kasutamisel tehakse pildid ühe nupuvajutusega 2 või 10 sek intervalliga
möödafokuseerimise (bacfocusing/frontfocusing) korrigeerimine, saab salvestada kuni 20 objektiivi profiilid

Kuna kaamera kere jäi sisuliselt samasuguseks, kui oli k10d, siis sobivad vanad aksessuaarid – näiteks akutald.

Nii et seniste kirjelduste põhjal on ootused küll peamiselt positiivsed. Saab küll nuriseda selle üle, et AF süsteem jäi samaks ning kui juba live-view on kasutusel, oleks võinud ka LCD pööratav olla, kuid põhijoontes on asi võrreldes k10d-ga ainult paremaks muutunud. Ja suurelt.

Loodetavasti tulevad mõned ülalloetletud uued funktsioonid ka k10d järgmises tarvarauuenduses kasutusele.

Lingid

Pikem ülevaade kasutajalt:

http://www.pentaxforums.com/forums/pentax-news-rumors/19036-my-2500-word-essay-k20d.html

Veel üks ülevaade (koos piltidega):

http://www.ephotozine.com/article/Pentax-K20D-DSLR

Veel jutukesi ja andmeid:

http://www.popphoto.com/cameras/5049/first-look-pentax-k20d.html

http://pentaxk20d.blogspot.com/

http://www.dpreview.com/news/0801/08012311pentaxk20d.asp

http://www.dpreview.com/news/0801/08012312pentaxk20dhandson.asp

Näidipilte:

http://gallery.photographyreview.com/showgallery.php?cat=500&ppuser=240176

http://www.photographyblog.com/reviews_pentax_k20d_dubai.php

http://www.pentax.de/_de/photo/products/index.php

Eestikeelset müügijuttu ka:

http://www.pentax.ee/shownews.php?active=3&show=157

Video k20d tutvustusega:

http://www.youtube.com/watch?v=fZlVEe2y9e4&e

Muu uus kola Pentaxilt

k20d kere müügihinnaks USAs pakutakse $1299.95. Eestis loodetavasti jääb ikka alla 15000 krooni, kuigi Euroopa hinnad üldiselt on tiba karmimad.
Lisaks k20d-le kuulutati välja ka uus k200d (hinnaga $799.95) ning uued objektiivid:

smc PENTAX DA* 200mm f/2.8 ED (IF) SDM (märts 2008) ($1099.95)
smc PENTAX DA* 300mm f/4 ED (IF) SDM (mai 2008) ($1299.95)
smc PENTAX DA 55-300mm f/4-5.8 ED (mai 2008) ($399.95)
smc PENTAX DA 35mm f/2.8 Macro Limited (aprill 2008) ($599.95)
smc PENTAX DA 18-55mm f/3.5-5.6 AL II (märts 2008) ($199.95)

Iseäranis rõõmus olen kauaoodatud DA 35 f/2.8 üle. Loodetavasti õigustab ootuseid. Aga noh, saab näha, huvitavad ajad on ees (y).

UUendus! Kinnitamata andmetel hakkab k20d kere Eestis maksma 15490 EEK ja k200d kere 8990 EEK.

read more →

fotojutud · testid

jänku/OFF

jänku/OFF

jaan.

22

2008

suurupi_04.jpgViimased päise päeva ajal tehtud pikasärilised merepildid (millest tingituna ava maksimaalselt koomale pidin keerama) näitasid kurba tõsiasja, et kohati on pildil rohkem tolmujänkusid kui lainejänkusid. Ja noh, päikesejänkusid polnud üldse, sest tol hetkel Päikest eriti kusagilt ei paistnud. Võeh. Eriti masendav oli 360 kraadiliste panoraamide ülekäimine – rahulikud pool tunnikest klõpsimist Spot Healing Brush’i ja muude vastavate vahenditega. Ja ammu enam ei aidanud ka klistiiripumbaga puhumine, eriti paari suurema tolmuterakese vastu, mis juba pikemat aega olid piltidel mu närvidele käinud.

Nii ei jäänudki muud üle, kui kaamera puhastusse viia. Paraku selgus aga kurb tõsiasi, et ega neid kohti Tallinnas vist palju polegi, kus säherdust tööd tehakse. Kunagi kõrva jäänud Digivolder on oma tegevuse oma sõnade järgi ajutiselt peatanud.

Järgmise kohana pähe turgatanud Overall küll tõepoolest tegeleb digipeeglite sensorite puhastamisega, kuid telefonitsi lisati muule jutule otsa, et AINULT CANON!!! Mis on ka mõneti arusaadav… aga ikkagi kurb.

Kolmas koht, mida olen kuulnud säherdust teenust pakkuvat, on Fotomeister. Ja ausalt öeldes rohkem kohti ma ei teagi…

Õnneks aga toimus kõik nagu muinasjutust – kolmas valik oli õige ning lõpp hea, kõik hea. Ehket Fotomeistris (seal Rävala/Kaubamaja nurgal) võeti mind kenasti jutule ning tehti pooletunnise ootetööna asi ära. Hind oli eriti meeldivalt odav – 150 EEK. Töö kiire ja korralik. Senine miljoniisendiline tolmujänkude populatsioon vähenes mõne üsna nõrga tervisega isendini…

Esimesel pildil on valitud nurgake kaadrist enne puhastust, teisel pildil sama koht pärast puhastust. Vahet näed? (piltidel klõpsates näeb antud kaadrit ka veidi suuremalt).

enne_puhastust.jpgp2rast_puhastust.jpg

Aga kui keegi oskab veel mõningaid häid kohti säherduseks tööks nimetada, siis tehtagu seda!

read more →

fotojutud · testid

fail will survaiv

fail will survaiv

jaan.

15

2008

survivor_4.jpgKuna tänapäeval on failidel kombeks liikuda suurel hulgal korraga ja soovitavalt ka suurtel kiirustel, hakkas vana mälupulk (Lexar Jumpdrive Sport) väikeseks jääma – kõigest 1GB ju. Ja lisaks veel jube aeglane ka. Kuigi muidu igati mõnusalt väike ja tugev. Aga jama lugu, kui sinna peale ei mahu isegi mitte poolt mälukaarditäit pilte…

Eellugu

Nii sai väheke ringi vaadatud, et mida üldse turul hetkel pakutakse. Suurusena sattusid valikus 8GB ja 16GB isendid. Kuigi viimane tundub hetkel veel veidi ülepakutud suurus minu jaoks. Eks paari aasta pärast vaatab :-). Kuna üheks oluliseks parameetriks oli lisaks kiirusele ja suurusela ka vastupidavus (plaan pulk nö võtmehoidjana kasutusse võtta), siis valik teap’ mis suureks ei osutunudki. Corsair’ini jõudsin üsna ruttu. Kuna aga Voyager’i välimus ei meeldi ja ka käega katsudes tundub sellise suht kobakas junn, siis see langes valikust välja. See-eest Survivor tekitas huvi. 8GB mudel jäi sõelale seetõttu, et 16GB ei pakuta GT versiooni (see on väidetavalt kiiiiiiirem).

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

read more →

õpetused · testid

suhe, küljesuhe

suhe, küljesuhe

sept.

21

2007

loosalu_9_6_ruut.jpgMa ei tea kuidas teistega on, aga mind hakkas huvitama inimsilm ja taju – kuidas näeb silm piltide kuju ja külgede pikkuseid ning milline küljesuhe tundub silmale kõige “õigem”.

Mõnede aastate eest, kui algas minu tee digifotograafia juurde, pildistasin digikompaktiga, mis tootis kenasid 4:3 küljesuhtega pilte. Nüüd on kaamera, mis teeb klassikalisi 3:2 küljesuhtega pilte. Pole vahet? Ma arvasin ka nii.

Ãœhesõnaga oli (on?) mul kombeks lõikuda pilte arvutis just selliseks, et toetaks maksimaalselt pildi kompositsiooni, olgu selleks ruut või mingi suvalise küljesuhtega riba. Ja imestasin, kui kusagil pildihindamiskeskkonnas keegi kellegi pildi kallal nurises, et isegi 4:3 küljesuhe riivab silma, ei tundu nö “loomulik”, et talle meeldib 3:2. Tundus täieliku pseudoprobleemina – miks peaks veebipildi puhul küljesuhe kedagi kottima, kama kaheksa ju. Oleks jutt väljatrükist, siis veel, sest seal saab omad piirid fotopaber, aga see on ka kõik. Nii et pidasin seda mingiks luuluks, mille tingib aastakümnete pikkune kogemust filmile pildistades vms. Et silm lihtsalt on pikaajalisest kindla küljesuhtega piltide vaatamisega ära harjunud ja ei osata enam raamist välja murda.

Aga asjad on minujaoks muutunud miskipärast. Olles nüüd mõned kuud pildistanud 3:2 formaadis pilte, avastasin end ühel hetkel pilte arvutis veebi panekuks ümberkadreerides alateadlikult umbestäpselt analoogilist küljesuhet hoidmas, isegi kui pildi kompositsiooniga sobiks miski muu. Ja mis kõige ilmelikum – 4:3 küljesuhe tundub isegi veidi ilmelik ja võõristust tekitav, pildil nagu oleks midagi puudu… või siis üle, nii et tahaks kohe servasid lõikuma asuda. Asi ei saa ju olla selles, et ma selle mõne kuuga nüüd hirmsasti ära harjusin teise kujuga pilte vaatama vms. Enne olin mitu aastat rahulikult lõikunud nii nagu vaja, ja nüüd järsku mitte.

Kirjutasin isegi üldsemittevägaammu (eelmise aasta lõpus) ühes jutukeses, et

… Või kui pole mingi kindel küljesuhe üldse oluline, siis saad läheneda kunstiliselt ja lõigata pildi selliseks, nagu täpselt tahad. Kasvõi ruuduks. Peaasi, et pildil tuleks välja just see, mida sa tahad, et tuleks. Kui on vaja mingisse nö imeliku formaati lõigata, siis ära kõhkle seda teha. Liiale ei maksa muidugi ka minna, et formaat liialt sisu üle domineerima ei hakkaks….

Nii et korraldame väikese eksperimendi – võtame ühe ja sama pildi ning vaatame mis lugeja asjast arvab. Saabki teada, kas keegi üldse loeb või kedagi üldse kotib.

Nii et siis. Kumb pilt on silmale parem vaadata, kas:

näide 1

a)

3-2_suhe-2_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-3_f.jpg

näide 2

a)

3-2_suhe-4_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-45_f.jpg

Teine fenomen, mis silma on jäänud seisneb selles, et portreeformaadis pilt tundub alati kuidagi piklikum kui maastikformaadis. Nii et vaba käega lõikumisel lõikan vertikaalformaadis pildi alati veidi rohkem ruuduks kui horisontaalformaadis. Ja nüüd võrdle portreeformaadis pilti eelnevatega, kas ei tundu küljesuhe veel suurem (tegelikult on täpsed samad pildid mis eelmised, lihtsalt teistpidi keeratud):

a)

3-2_suhe-4_port_f.jpg

ja

b)

4-3_suhe-45port_f.jpg

Vot nii. Minu arust ikka naljakas asi see nägemine. Järjekordne tõestus, et ära usu oma silmi, usu joonlauda. Või umbes nii.

Aga igatahes oleks kommentaaridest väga kena lugeda teie arvamusi, et kas olen mina ainuke loll, kellele selline mõte on pähe tulnud. Ja sellest, milline küljesuhe teile meeldib.

read more →

fotojutud · testid · virin

vähendamisvahendid

vähendamisvahendid

sept.

11

2007

juun_5lomo.jpgÃœhes kenas foorumis tekkis arutelu selle üle, millega ja kuidas vähendada pilte veebi jaoks sobiliku suurusesse. Kuna arvamused selles osas läksid üksjagu lahku, tekkis endalgi huvi, et millega siis ikka tasub vähendada, et tulemus oleks parim ja samas ei peaks inimene hirmsasti vaeva nägema, et näiteks terve kataloogitäis pilte teistele vaatamiseks väiksemaks muuta. Siinkohas keskendun ma ainult pildi küljepikkuse vähendamisele, jpeg kompressiooni ei lisa (kui just vastav programm seda automaagiliselt ei tee). Kuigi loomulikult on ka see oluline vahend pildifaili mahu vähendamiseks. Aga see on juba hoopis üks teine teema…

Analüüsi aluseks võtsin 6 enamlevinud vahendid, mida inimesed tihti kasutavad, erinevates internetifoorumites soovitatakse või on need tavapärases Windowsi sisaldavas arvutis reeglina olemas:
Photoshop CS/Elements prooviversioon
IrfanView
Picasa
Photofiltre
MS Image Resizer Powertoy
MS Paint (igas Windowsiga arvutis juba olemas)

Otse loomulikult on erinevate inimeste arvutites veel terve rida teisi programme, eks nende katsega parem ise.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

read more →

õpetused · fotojutud · testid

k10d VS k100d super vol2

k10d VS k100d super vol2

aug.

14

2007

fin_pano8_disk2.jpgja lahing jätkub… ühes foorumis tekkis kahe kaamera võrdluse teemadel tundlikuse (ISO) osas väike arutelu, et kumma kaamera pilt siis ikkagi on kõrgemate ISO väärtuste juures parem ja miks ja kui palju megapiksleid vastav sensor tegelikult välja kannatab. Kuna vastav pildimaterjal sai eelmise loo jaoks juba jäädvustatud, ei jäägi ju muud üle, kui väike täiendav analüüs läbi viia.

Analüüsi tulemusena saab järeldada, et – K10D 10 MP annab siiski suurema mänguruumi pildi ümberkadreerimisel ning suurte väljatrükkide teostamiseks, väiksemalt esitlemise korral kahaneb pildi mürasus võrreldavasse suurusjärku K100D Super’iga tehtud pildiga või osadel juhtudel isegi väiksemaks.

Seega ei võta K10D 10MP pildi kvaliteedist midagi ära, samas K100D Super’i 6MP kahandab ümberkadreerimisvabadust. Järelikult olen õnnelik, et mul on k10D, mitte k100D Super. :-p

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

read more →

fotojutud · testid

k10d VS k100d super

k10d VS k100d super

aug.

10

2007

k10d_duubel.jpg VS k100ds_duubel.jpg

Kuna õnnestus paralleelselt K10D-ga mõnda aega näppida ka üht vastostetud K100D Super’it, siis tekkis mõtte veidi põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks. Loomulikult on säherdusi asju tehtud juba siin-seal terve hulk, kuid mis siis sellest. Ma tegin ka ;-).

Seda, mida täpsemalt üks kaamera omab või ei oma, saab vaadata tabelist. Väga pikalt selle üle, mida K10D rohkem omab, kui K100D Super, siinkohas kirjutama ei hakkagi.

Ilmselt esimene asi, mis alati inimestele silma jääb, on see, et tegu on 10 VS 6 MP kaameratega. Aga kuna sensor on füüsiliselt täpselt sama suur, siis eks see tuleb ikka tibake muu arvelt… nii et IMO see mingit olulist tähtsust kaameravalikul eriti ei oma, kas 6 või 10 MP.

Tähtsamate asjade osas aga lühidalt öeldes on K10D-l veidi kiirem ja täpsem autofookus, kiirem sarivõte ja suurem puhver (jpg puhul kiire kaardi korral piirab vaid mälukaardi maht).

Samuti on märkimist väärt suurem ja valgem pildiotsija, rohkem nuppe ja rattakesi valikute seadmiseks ning rohkem funktsioone saab ise menüüdes ära seadistada.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

read more →

fotojutud · testid