Jätkuna Soomaale sai samal päeval ka korraks auku ronitud. Huntauku. Ehket Viljandi järve ürgorus veidi ringi vaadatud. Tänu talvel kunstlume abil arendatud kelgunõlvale oli seda veel ohtralt alles jäänud ning pakkus muidu juba küllaltki lumevaesetes oludes võimalusi talve täiel rinnal nautida. Vähemalt kui väga kaugele ei vaadanud. Nii et paraku enamikel juhtudel nägi peale talve ka kevadet, sest sealt nõlvalt näeb kaugele.

Taevasine on piltidel väga varieeruv, sest eelmises postituses mainitet probleemi värviprofiilidega ma korda ei saanudki. Paha. Ahjaa, lisaks augule sai põrgus ja taevaväravas ka käidud.

rohkem pilte pildiSTOOP’is.