k10d VS k100d super 5

k10d_duubel.jpg VS k100ds_duubel.jpg

Kuna õnnestus paralleelselt K10D-ga mõnda aega näppida ka üht vastostetud K100D Super’it, siis tekkis mõtte veidi põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks. Loomulikult on säherdusi asju tehtud juba siin-seal terve hulk, kuid mis siis sellest. Ma tegin ka ;-).

Seda, mida täpsemalt üks kaamera omab või ei oma, saab vaadata tabelist. Väga pikalt selle üle, mida K10D rohkem omab, kui K100D Super, siinkohas kirjutama ei hakkagi.

Ilmselt esimene asi, mis alati inimestele silma jääb, on see, et tegu on 10 VS 6 MP kaameratega. Aga kuna sensor on füüsiliselt täpselt sama suur, siis eks see tuleb ikka tibake muu arvelt… nii et IMO see mingit olulist tähtsust kaameravalikul eriti ei oma, kas 6 või 10 MP.

Tähtsamate asjade osas aga lühidalt öeldes on K10D-l veidi kiirem ja täpsem autofookus, kiirem sarivõte ja suurem puhver (jpg puhul kiire kaardi korral piirab vaid mälukaardi maht).

Samuti on märkimist väärt suurem ja valgem pildiotsija, rohkem nuppe ja rattakesi valikute seadmiseks ning rohkem funktsioone saab ise menüüdes ära seadistada.

Tehnilised andmed

K10D K100D Super
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 28.06.2007
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm – 129 × 93 × 70 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)
– 570 g (ilma patareide ja mälukaardita)
– 646 g (patareidega)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit – 6,1 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)
– JPEG: 6M (3008x2008px),
– 4M (2400x1600px),
– 1.5M (1536x1024px)
– RAW: 6M (3008x2008px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
– 23,5 x 15,7mm CCD
– 6,31 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus
– CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600
– auto (määratav ulatus 200, 400, 800, 1600, 3200)
– manuaalne 200, 400, 800, 1600, 3200
Failiformaadid – 3 JPEG (Exif v2.21)
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– 3 JPEG (Exif v2.21)
– RAW (PEF)
Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– P (programmsäri)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (manuaal)
– B (bulb)
– aegvõte
– stseenirezhiimid (standard, portree, maastikuvõte, makrovõte, sportvõte, ööportree, välgukeeld)
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±2 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV 3 kaadrit, 0,3 – 1,5 EV
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek 1/4000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 2,8 kaadrit sekundis (JPEG – kuni 5 kaadrit järjest, RAW – 3 kaadrit järjes
Iseavaja – 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
Eelvaade – optiline
– digitaalne
– optiline
– digitaalne
Värvustasakaal (WB) automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
– automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentapeegel
– kaadri katvus 96%
– suurendus 0,85×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.5″, 210 000px
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks (P-TTL rezhiim Pentax AF 360FGZ ja AF 540FGZ välklampidega)
– integreeritud automaatne üleshüppav P-TTL välklamp
– juhtarv 15,6 (ISO 200)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
– välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks (P-TTL rezhiim Pentax AF 360FGZ ja AF 540FGZ välklampidega)
Salvestusmeedium – SD või SDHC mälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ühilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – 4× AA liitium- või alkaalpatareid
– 4× AA laetavat NiMH akut

Välimus ja ergonoomika

Välimuse erinevused algavad juba pakendist :-D. K100D Super’i karp on tunduvalt pisem (ja koos sisuga ka üksjagu kergem) kui K10D oma. Nii et kui ainult pakendi järgi otsustada, siis vanem vend on tunduvalt tõsiseltvõetavam…

fotoka_karbid2.jpg fotoka_karbid.jpg

Aga teeme karbi ikkagi lahti ka katsume fotokad ka järgi. Kui nüüd kaamerate füüsilisest vormist rääkida, siis K10D on tunduvalt suurem ning raskem, ning jätab seeläbi ka käes tõhusama ja tugevama mulje. Mis ei ole teps mitte petlik, sest kere on metallraamiga ning valmistatud löögikindlast plastikust. Lisaks sellele on ka kõik avaused tihenditega, mis muudavad kaamera niiskuskindlaks. Kahjuks sobivalt niiskuskindlaid objektiive ei suuda Pentax sugugi valmis saada… ja kui saab, siis on hind muidugi selline, et… parem ei kommentaari ja pildistan taskukohasematega edasi ning katsun kaamerat lompi mitte pillata.

K100D Super on käes tunduvalt väiksem ja plastisem. Kui Sigma 17-70 toru K10D ees on igati sobiv ja käepärane, siis K100D Super’i eest tundus mugavaks kasutamiseks isegi veidi liiga raske, 18-55 nagu sobib selles mõttes paremini. Kaamera oli käes paremini tasakaalus. Luugid ja ühendused jätavad selgelt nõrgema ja kehvema mulje. Ei ole tugevaid metallist kinnitushoobi vms, puha plast ja mitte eriti veekindel.

Üks, vahel ilmselt peavalu valmistada võiv asi on ka pealmise ekraani valgustamise võimalus, mis K100D Superil jätkuvalt puudub. Mitte et ma seda oma K10D puhul hirmsasti kasutanud oleks, aga pimedas pildistades kasutaks vast küll.

Aga üldiselt on mõlemad kaamerad käes mugavad. Ilmselt väiksema käega inimesele sobib K100D Super isegi paremini, kui K10D.

Samuti saab K10D-le külge panna patareitalla, mis peale lisaaku mahutab hoidikusse ka kaugjuhtimispuldi ja ühe mälukaardi. Pole proovida saanud, aga kasutajate hinnangutest lugedes tundub abiks asi olevat, eriti portreefromaadis pildistamiseks – osad nupud on tallal dubleeritud ning seeläbi paraneb kaamera kasutusmugavus ka tavapärasest erineva asendi korral. Kui keegi tahab seda mulle proovimiseks laenutada, siis olen pakkumistele avatud. 😀

Menüüd ja nupud

Menüüd on mõlemal kaameral suhteliselt sarnased, ainult et K10D on menüüs veidi rohkem valikuid erinevateks seadistusteks. Ülesehitus ja loogika on igal juhul analoogne, nii et selles mõttes ümber harjuma ei pea.

Korpusel on K100D Super’il tunduvalt vähem nuppe – kõigepealt torkab silma (või noh – näppu) esimese valikuketta puudumine, neid on ainult üks (tagumine). Loomulikult puudub nn hüperprogrammi roheline nupuke, selle aseme on kolinud särikompensatsiooni nupp (mille alla küll saab seadistada peaaegu et rohelise nupu funktsioone). Tagakülg on samuti mõõdukalt hõredam – alles on küll AE-L (särilukustus) nupp, kuid AF nupp puutub. Noolenuppud ja OK nupp on enam vähema analoogilised, kuigi K10D tundub disainilt kuidagi käepärasem, K100D Superi eraldiasetsevad noolenupud on kuidagi väga väikesed ja jäigad. Menüüde avarustesse on kolitud ka AF punkti valimine, mis K10D’l on lahendatud kolme asendiga kettakesega. Fn ja SR nupud on enam-vähem samas kohas ja täidavad samu funktsioone. Samas, tuttavate kogemustele tuginedes, tundub SR nupu disain K10D puhul tibake ebaõnnestunud, sest kipub küljest ära murduma (selle kohta on ka netis üht-teist räägitud). K100D Superi slider’i stiilis nupp on selles mõttes ilmselt töökindlam.

Tagumise LCD vasakul küljel olevad nupukesed on analoogilised mõlemal kaameral. K10D vasakul ülanurgas oleva särikahvli nupu asemele on K100D Superil kolinud välgu avamise nupuke.

Peal asetsev pildistamisrezhiimi valikuketas on samas kohas mõlemal kaameral, K100D Super omab seal selgelt rohkem valikuid kui K10D. Puudub aga särimõõterezhiimi valiku hoob. Kuna K100D Superil välgu avamine oli tagumisele küljele kolinud, siis esiküljel on ainult üks kahe asendiga nupp – saab objektiivi automaat- ja manuaalteravustamisrezhiimi lülitada. K10D on selles nupul kolm valikut – automaatse puhul kas pidev või ühekordne. Lisaks RAW+ nupp, millega saab soovikorral kiiresti JPEG pildistamiselt RAW peale üle minna (seadistatav kas ühekordse või jätkuva funktsioonina).

Ühesõnaga K100D Superi puhul tuleb paljude seadete muutmiseks minna menüüdesse kondama. Mis küll harjumise korral käib ilmselt üsna kähku, aga ilmselgelt siiski mitte nii kähku, kui spetsiaalset nuppu vajutades. Ainuke, mille ärakolimisega ma teatud põhjustel rahul oleksin ka K10D puhul, on särimõõterezhiimi valiku hoob. See lihtsalt kipub vahel valesse asendisse ununema.

ISO tundlikus ja pildikvaliteet

k10d_sigm_40mm_f8_1600.jpg VS k10d_sigm_40mm_f8_800.jpg

k100ds_sigm_40mm_f8_3200.jpg VS k100ds_sigm_40mm_f8_1600.jpg

Üks asi, mis eriti huvi pakkus oli tundlikuse ja müra küsimus. K10D-l saab ISO seadistada vahemikus 100-1600, K100D Superi’l vahemikus 200-3200. Seega maksimaalne ISO on K10D-l küll madalam kui K100D Superi’il (3200 VS 1600), kuid see-eest on soovikorral rohkem vahepealseid valikuid. Ülaltoodud piltide (100% crop) järgi saab tõdeda, ka K100D Super’i ISO 3200 on veel täiesti kasutatav, küll tõepoolest mürasem kui K10D maksimaalne ISO, kuid siiski vajadusel igal juhul rakendust leidev. Ilmselt mängib siin oma rolli sensorile surutud vähem megapiksleid. Iseenesest ei oskagi seisukohta võtta, et millist ISO väärtust millisega peaks kahe kaamera puhul võrdlema, seega sai võrdlusesse võetud kaks maksimaalset ISO väärtust. Eks lugeja otsustab ise, mida millega võrdleb.

Muud ettetulevad asjad

Alljärgnevalt suhteliselt juhuslik valik mõtteid, mis kahte kaamerat näppides pähe on tulnud.

K10D-l eelseadistatud stseenirežiimid puuduvad, kuid see-eest on nn hüperprogramm, ISO-prioriteet, säri- ja avaprioriteet (kaamera valib sobiva ISO korrektsest särituseks) jne, mis on küll mõeldud veidi kogenumale kasutajale, kuid on äraütlemata mugavad, kui nendega ära harjuda. K100D Superi eelsalvestatud režiime väga palju ei proovinud, aga kohati tekitas küll küsimus, miks neid niiiiiii palju peab olema. No näiteks miks peab kiirestiliikuvate laste ja kiirestiliikuvate loomade jaoks olema eraldi režiimid? Hea, et loomi veel liikide kaupa polnud lahku löödud. Ja kiiresti liikuvad linnud on hoopistükkis ära unustatud…

K10D on laialdasemad võimalused valgustasakaalu seadmiseks ning särikahvlil on veidi rohkem valikuid. Samas peab tõdema, et K10D pole eriti mõeldud automaatseadetega pildistamiseks – näiteks AWB määramisel jäävad värvid reeglina üsna valed/lahjad. Nagu ka alljärgnevatelt piltidelt näha on. Samas kui asjad õigesti paika sättida või pildistada RAW-sse, siis saab lõpptulemuse igati ilusa. K100D Super tundub automaatvaliku puhul veidi kollase tooniga liialdama.

k10d_sigm_31mm_f13_100_liin1.jpg VS k100ds_sigm_31mm_f13_200_liin1.jpg


Särikompensatsiooni kuvatakse K100D Super’il nii ülemisel LCD paneelil kui ka pildiotsijas ainult numbrilisel kujul. Graafilise kujuga harjunule vast esmapilgul veidi häiriv, mulle isiklikult meeldib K10D lahendus tunduvalt rohkem.

Üks vahel abiks olev võimalus K10D-l on pildistamine RAW+JPEG rezhiimis. Samas saab soovikorral muidugi igast RAW failist kaameras ka hiljem JPEG tekitada. K10D võimaldab pildistada RAW-d kahes erinevas failiformaadis – dng ja pef, K100D Super piirdub vaid pef-iga.

K10D-l on on orientatsioonisensor, portreeformaadis tehtud pildi keeratakse kaameras vaatamiseks kohe ekraanil “õigeks”. Ära märkimist väärib pildi vaatamisel histogrammi kuvamine nii üldiselt kui värvikanalite kaupa. Abiks asi on lisaks ülepõlenud aladele ka liiga tumedaks jäänud alade esiletoomine.

Vahel võib kunsttükkide tegemiseks abiks olla K10D mitmekordse särituse võimalus – ehket nö samale kaadrile tehakse soovikorral mitu (2-9) pilti.

Katsetuste käigus jäi silma, et K100D Super ei suutnud kehvemates oludes F8 kinnisema avaga väga lähedal enam teravustada, jäigi edasi ja tagasi saagima. Iseenesest kummaline fenomen, teravustamine peaks toimuma ja lahtise ava juures? Samas avaldus see ainult kit-objega, proovitud Sigma 17-70 kasutamisel ei olnud probleemi. K10D ei näidanud mingit muret üles kummagi objektiivi puhul, teravustan nipsti ära. Aga see võis muidugi olla ka mingi juhuslik jama.

Erinev on kahe kaamera akusüsteem – K10D omab spetsiaalset suure mahutavusega akut, K100D Super vajab nelja AA pulka. See, kumb on mugavam kasutamiseks, on juba igaühe enda otsustada – mina isiklikult eelistan iga kell spetsiaalakut – ei pea mingite erinevate pulkadega jahmerdama, mahtuvus on suur jne. AA-elementide kasuks räägib see teoreetiline võimalus, et kui tühjaks saavad, siis saab suvalisest külapoest patareid sisse osta (paraku vist paljud uuemad kaamerad ei võta vähegi kehvemate patareide korral enam üldse pilti ette) või siis sõbralt laenata. Aga mu arust on lihtsam teine spetsaku lisaks muretseda ja teeb kenasti 1500-2000 klõpsu ära (kui sisemist välku ei kasuta). Peaks nagu jaguma igaks elujuhtumiks.

Kiirus – mitte ainult pildistamiskiirus vaid ka menüüdes ringi liikumise oma. Siin on K10D peajagu ja veel natuke üle. Üks peamisi asju, mis K100D Superi puhul häirima jäi.

Lõppsõna

k10d_pent_21mm_f13_100_liin2.jpg VS k100ds_pent_21mm_f13_200_2_liin2.jpg

Nii et kui see kõik lühemalt kokku võtta, siis K100D Super (nagu loomulikult ka sellele eelnenud mitteSuper) on mõeldud esimesi samme digipeeglite- (või foto-) maailmas tegevale fotohuvilisele, kes soovib õppida ja areneda, kuid protsessi käigus soovib kasutada ka mõnelt kompaktkaameralt sisseharjunud eelseadistatud rezhiime. K10D pakub suuremat jõudlust ning laiemaid võimalusi, kuid seda eelkõige juba veidi rohkem kogenud pildistajale, kes teab mida teeb, millal ja miks.

Nii või teisiti on mõlemad igati väärt kaamerad ning kui poleks olnud võimalust K10D osta, siis ilmselt oleks kõhklematult valinud K100D. Samas nüüd, harjunud tiba rohkemate võimalustega, oleks tagasiminek noorema venna juurde ilmset veidi rohkem peavalu valmistav… aga mitte võimatu.

Kasutatud materjalid:
http://www.pentax.ee/
http://www.dpreview.com/
http://www.photographyblog.com/

5 thoughts on “k10d VS k100d super

  1. Reply luki sportowe dets. 24,2009 18:47

    You write awsome article, bookmarked

  2. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

  3. Reply autokredit ohne anzahlung mit schlussrate veebr. 7,2017 19:47

    November 30, 2011 I will say this…..”Thank You”. Im “becoming” an SEO guy because I want to start my own company. You have “dumbed” it down for me and I appreciate it. You have a new faithful follower. Thanks again…

  4. Reply http://www./ veebr. 9,2017 06:33

    You’re a real deep thinker. Thanks for sharing.

  5. Reply bearbeitungsgebühren kredit aktuell veebr. 12,2017 20:58

    Excelentes iniciativas, visto que cada vez mais precisamos de soluções alternativas para problemas diários e presentes em todo o mundo.Precisamos incentivar nossos empreendedores com idéias inovadoras como essas, o governo poderia atuar de maneira mais efetiva no incentivo projetos inovadores e por que não até contribuir com menos impostos ou subsídios para estes projetos que visam contribuir com a sociedade.

Leave a Reply