mis ja kuidas

Kaamera sobivust saab testida kaugjuhtimispuldi abil. Kui suunata pult kaamera objektiivile ja nuppu vajutad, siis positiivsel juhul peaks nähtav olema küllaltki intensiivne sinine valgulaik. Kui aga näha on vaid väike punane tuluke, siis oleks kasulik mõtted NIR fotograafiast selle kaameraga maha matta. Kui just füüsiliselt kaamerat modifitseerima ei hakka, mille kohta vastavaid juhendeid leiab netist. Üldiselt peaks sobivamad olema pigem vanemad kaamera mudelid, uutel on sisemist filtrit tõhustatud. Näiteks Canoni G-seerial on parimaks G1 ja ka G2; G3 ja G5 ajava asja ära, aga enam mitte nii hästi. Üks parimaid on kuuldavasti Olypmus C-2020Z, samuti paljud Sony’d. Kui kaamera sobib, siis tuleb hankida vastav ainult infrapunast läbi laskev filter (IR pass filter), sobivaimaks on reeglina näiteks Hoya R72 (saadav suure otsimise peale ka Eestis, sest kodulehtedel toodu ei kajasta reaalsust).

Kui filter olemas, siis ei jäägi muud üle kui pildistada. Siin on aga palju agasid. Esiteks peab olema ilus päikesepaisteline ilm, et oleks küllalt infrapunast spektrit kusagil peegeldumas. Nii või teisiti läheb vaja statiivi, sest säriajad on pikad. Sõltub see muidugi ka kaamera tundlikkusest infrpunasele, aga näiteks G3 abil ISO100 puhul alla 1 sek ei läinud kunagi, ja paljudel juhtudel oli üle 10 sek. Nii et pikad säriajad toovad sisse ka palju müra (nagu piltidelt ka näha on). Samuti oleks kaamera liikumise vältimiseks kasulik kasutada kas kaugjuhtimispulti või viivisega päästikut. Ja selleks, et säriaega üldse võimalik seada oleks tuleb kasutada kaameral ka manuaalses või säriprioriteedi režiimis (veel kasulikum on need koos sobiliku WB profiili ja ISOga “Customi” alla salvestada, et edaspidi lihtsam oleks).

Oluline on jälgida seda, et ava liiga suureks ei keera (F5.6 on juba täitsa paras), sest keset pilti kipub tulema veidi ülevalgustatud ala. Selle põhjuste kohta on mitmesuguseid teooriaid, aga igatahes nii see on. Hilisem töötlus küll annab võimaluse selle parandamiseks, aga ega ta ikka päris ilus enam ei jää. Seega tasub sama kompositsiooni puhul eksperimenteerida erinevate seadetega, et oleks mille hulgast valida või kokku panna.

Kuna tegu on peamiselt tagasipeegelduva infrapuna pildistamisega, siis parema tulemuse saab, kui Päike jääb selja taha, kuid väga suurt probleemi pole ka küljelt langeva valgusega. Meeles tasub pidada, et kindlasti ei tohi vaadata Päikest läbi infrapunafiltri – võib lõppeda silmale väga kurvalt. Tõsiselt.

Soovitav oleks tuulevaikus, sest oksade/lehtede liikumine pika säriga just parimat pilti ei anna. Sama lugu on kõiksuguste olevustega – mida vähem neid on, seda parem. Hetkel piltide rubriigis toodud näited on tehtud Tallinnas Snelli tiigi ja Toompea ümbruses, kus pidevalt liikus inimesi. Palju suuremaks probleemiks olid kõiksugused tuvid, pardid ja kajakad, kes kohe kohale tormasid kui natuke kauemaks seisma jäid. Seega puhtaid peegeldus oli raske saada, ikka ujus mõni part mööda. Või lendasid tuvi kaadrist sisse ja välja.

Automaatteravustamise võib ka ära unustada, sest enamikel juhtudel läbi filtri kaamera sellega adekvaatselt hakkama ei saa. Seega tulen kasutada kas manuaalset teravustamist, või võtta filter eest, kadreerida, teravustada, panna filter uuesti ette ja teha klõps ära. Ise eelistan pigem siis juba käsitsi teravustamist kui vähegi võimalik. Samas alati ei ole see võimalik ja NIR filter eest kadreerimine on ka LCD pealt suhteliselt kehv, sest pilt on väga tume. Siin tuleb appi optiline pildiotsija. .

Ja last but no least – et pildid tuleks õige tonaalsusega (värviprofiiliga), on vaja enne kaamera seada custom white balance’i peale – filter ees ja valgelt paberilt. Muidu tulevad väga punased pildid, millega pole suurt midagi peale hakata. Hoya R72 omapära ongi, et värvid tulevad olenevalt kaamerast kas tumepunase ja tsüaani või helepunase ja magneta toonides.

Üsna oluline osa kena lõpptulemuse saamiseks on NIR pildistamises järeltöötlusel, sest kasutades Hoya R72 filtrit on värvid valed. Üheks võimaluseks on pildistada must-valgelt, kuid värvilistes NIR fotod näevad ka kenad välja. Must-valgeks annab alati pildid ka hiljem teha, aga vastupidine protsess nii hästi vast õnnestuda ei taha. Aga sellest, mis tehtud klõpsude peale hakata, juba järgmises teemas.
——-

Ülal oleva teksti kirjutamiseks on kasutatud linkide sektsioonis toodud materjalidest ammutatud teadmisi ja autori enda kogemusi.

Leave a Reply