makro: 35mm VS 105mm 1

35mm_yld.jpgPaljude jaoks tähtsad küsimused elus. Kumb on parem – pikk või lühike; kitsas või lai? Ah, tegelikult vahet pole, peaasi, et on terav.

Vähemalt nii on see objektiivide puhul. Sest just nendes siin juttu tulebki. Mis teie siis mõtlesite?

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et kasutasin Photopointi laenutusteenust ja võtsin ligi ühe ammu plaanitud objektiivi – Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited. Ja kuna samal ajal oli võimalik paralleelselt kasutada ka üht teist objektiivi – Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG – siis sai neid oma vahel isegi tibake võrreldud. Oli huvitav. Samas mingit laboritesti pole järgnevast tekstis mõtet oodata, rohkem selline lühajalise  kasutuskogemusel põhinev heietus. Kui MTF-i jms mõõtetulemusi näha tahate, siis peate muid kohti külastama.

Tehnilised andmed

Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG
Fookuskaugus – 35mm (ekv 53.5mm) – 105mm (ekv 160.5mm)
Ehitus – 9 elementi 8 grupis – 11 elementi 10 grupis
Diafragma labade arv – 9 – 8
Vaatenurk 44° 23.3°
Avaarv – f/2.8 – f/2.8
Minimaalne avaarv – f/22 – f/32
Mininaalne teravustamiskaugus 13.9 cm – 31.3 cm
Maksimaalne suurendus 1:1
1:1
Filtrikeere 49 mm 58 mm
Mõõtmed 63.0 x 46.5 mm – 74 x 97.5 mm
Kaal 215 g 457 g
Varjuk – väljatõmmatav – otsa keeratav, saab lisada 77 mm filtri
Avarõngas – puudub – olemas
Lisainfo Quick-shift Focus – Dual Focus (DF)

35 mm VS 105 mm

Nagu andetabelist näha, siis tegu üsna erinevate tükkidega, nii suuruse kui mõnede muude omaduste poolest. 35 mm on tõesti mõnusalt väike ja kerge, 105 mm seevastu parajalt suur tükk, mis jälle käes hoidmiseks on mõnikord parem. Sigma miinuseks on see, et on küll külge ehitatud nn  Dual Focus’e värgendus, mis tähendab, et fokuseerimisrõngast saab edasi tagasi nihutades liigutada AF ja manuaalse teravustamise jaoks, aga eraldi tuleb siiski ka kaamera kerelt manuaalse peale lülitada. Vastasel korral võib kaamera fokuseerimismootori tuksi keerata. Nii et mingi väga mugava lahendusega just tegemist pole. Pentax seevastu kasutab klassikalist Quik-shift Focus’t, mis lubab pärast teravustamisel AF töö lõppemist veel asja manuaalselt parandada, kui soovi on.

Kuna minimaalne teravustamiskaugus on üsna erinev (13.9 cm VS 31.3 cm), on mõneti erinev ka pilditegemistehnika. Ja mõlemal juhul on nii plusse kui miinuseid. TUleb tõdeda, et putukate püüdmiseks on kohati parem veidi distantsi hoida. Miskipärast näiteks ei kutsunud nägu vastu mesilase tagumiku suruma. Aga mõne asja jaoks on lähemal oleks jälle parem, sest putukas jääb igaks juhuks seisma ja vaatama, et mis värk on. Ja vähem liikuvate objektide puhul pole suurt vahet. Valgustada on küll ilmselt 31.3 cm kauguselt parem, sest nii mahub ka fotoka ja objekti vahele veidike valgust.

Väike võrdlus piltide kuju annab ehk aimu reaalsest situatsioonist:

35mm_kaugusp.jpg

105mm_kaugusp.jpg

Mõista-mõista, kumb on kumb. 😉

Nende võtete tulemusena tekkisid samast vaarikast sellised pildid (f/10, ISO640; piltidel klõpsates näeb suuremat versiooni):

35mmf10s.jpg

105mmf10s.jpg

Kuna tegu pole stuudiovõttega, vaid vabas looduses metsiku vaarika tabamiseks, siis päris 100% sama kaadrivalikut ilmselt ei saavutanud, kuid väga mööda ei tohiks ka olla. Igatahes tuleb selgelt välja, et tausta mahub 35 mm puhul ikka tunduvalt rohkem kaadrisse ning see annab võimaluse sellega ka rohkem mängida. Samas on muidugi raskem täiesti ühtlast tausta leida, kui see peaks eesmärgiks olema.

Teravus on mõlemal objektiivil võrreldav, ei jäänud küll kordagi silma, et üks või teine kuidagi oluliselt paremaks osutunud oleks.

Kuna looduses valgusolud on kiiresti muutuvad, siis piltide tonaalsus ei pruugi ka täielikult võrreldav olla, selleks peaksid olema tiba kontrollitumad tingimused.

35 mm bokeh

Bokeh, millele ma eestikeelset vastet ei leidnudki, on idee poolest pildil olev fookusest väljas olev ala. Ehk siis kõik see, mis jääb põhiobjektis tahapoole ja ka ettepoole ja on udune. Igal objektiivil on bokeh küllalt erinev ning on sageli objektiivi kvaliteedi hindamise kriteeriumiks. Kuigi tuleb tõdeda, et väga subjektiivseks ja mittemõõdetavaks kriteeriumiks. Nii et siinkohas väike näide 35mm makrotoru bokeh’ist erinevate avade juures. 105 mm toruga kahjuks sama katsetust ei teinud, eks selle võib kunagi tulevikus teha.3 5 mm korral  on vaateväli piisavalt lai, et pakkuda kenasti võimalusi bokeh‘ga mängimiseks ka lähedalasetseva tausta korral. Näitena on toodud tolle sama ülalpool oleva vaarikaseeria piltide ühe nurgaga.

35mm_f28.JPG 35mm_f4.JPG
35mm_f56.JPG 35mm_f71.JPG
35mm_f10.JPG 35mm_f14.JPG
35mm_f16.JPG 35mm_f20.JPG
35mm_f22.JPG

Mulle selle Pentaxi objektiivi bokeh igatahes meeldib.

Järeldused

Kuna tegu otseselt 1:1 võrdlemisega ei ole, siis panen siinkohas lihtsalt kirja, mis mulje sellise pooleteisepäevase kasutamise järel jäi. Ei midagi objektiivset, puhas subjektiivsus :-p. Põhimõtteliselt ega neid objektiive otseselt võrrelda saagi, on küll mõlemad makroobjektiivid, kuid siiski üsna erineva lähenemisega kasutamiseks. Ideaalis võik fotokotis mõlemad olemas olla, aga reaalsuses peaks selleks siis juba väga suur makrotamise fänn olema.

Pentax DA 35mm F2,8 Macro Limited

väike ja käepärane, mugav fokuseerida (Quick-shift Focus)
rohkem võimalusi taustaga mängimiseks, sest tausta lihtsalt on rohkem
mmmõnus bokeh…
kaugus – 1:1 makrotamiseksjääb objekt sisuliselt varjuki sisse :-).
valgustamine (ükskõik kas peegeldi või tavavälgu abil) on raskem. Sest objektiiv ning kaamera jäävad alati ette.

Sigma AF 105mm F2,8 EX Macro DG

veidi suurem ja raskem, aga annab juurde stabiilsust
ei pea objektile liiga lähedale ronima (mutukasõbralik)
kitsas vaatenurk ja “vähem” tausta (see on nii pluss kui miinus korraga)
veidi kummaline AF/M lülitamise süsteem (Dual Focus), mis tegelikult ei lülitagi midagi

Kokkuvõte

Pentaxi 35mm makro on objektiiv, mida ma selle väljakuulutamisest alates olen proovida tahtnud. Või noh, mis proovida, endale tahtnud. Ja praeguse kogemuse põhjal vist kunagi ostan ka. Sest makro on ainult üks külg selle objektiivi juures – saab ka suhteliselt  valge normaalfiksi igapäevaseks kasutuseks. Sest pildikvaliteet minu Sigma 17-70 võrreldes on sellel objektiivil vähemalt tunde järgi öeldes üksjagu parem. Eks selle katsetuse peab ka millalgi ära tegema.

Samas Sigma 105 mm makro on igapäevases kasutuses väga hea portreeobjektiiv. Aga kuna see fookuskaugus on mul juba Pentax DA* 50-135 mm objektiiviga kaetud, siis sinna nagu midagi sellist vaja ei oleks ja tekkiks juba mõttetu dubleerimine.

Ja kui veel kunagi tuleb välja kauaoodatud Pentaxi SDM telekonverter, siis see koos makrorõngastega võiks olla kena täiendus 35 mm makrotorule, mis võimaldab ka varjukist välja jäävaid objekte 1:1 suurendusega jäädvustada.

Ja last but not least – Sigma 105 mm objektiiv lihtsalt ei mahuks enam mu üleõlafotokotti. Seevastu Pentax 35 mm jaoks on seal kena pesa ootamas :-p

Veel mõned pildid:

makrotus_10.jpgmakrotus_02.jpgmakrotus_08.jpg

One comment on “makro: 35mm VS 105mm

  1. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply