teooria 1

Milleks see tööriist üldse mõeldud on? Esmajärjekorras kasutataksegi seda vast just pildi kontrastsuse ja tonaalsuse parendamiseks. Siin ja praegu värvide muutmise kallale ei lähe, sellest mõni teine kord. Kuigi, jah, ka värve ja üldist tonaalsust saab Curves’i abil muuta.

uurime, mis asi see salapärane Curves on. Kui pilt avatud, siis leiad selle menüüst Image->Asjustment->Curves... (või vajuta Ctrl+M). Irooniline on muidugi see, et asi, mis tõlkes võiks tähendada kurvi, kõverat, on reaalsuses täitsa sirge. Vähemalt esialgu. Kurviks muutub alles siis, kui sina nii käsid. Nii et selline kena diagonaaljoon see esialgu ongi. Imetleme seda vaikselt koos natuke aega….

uuriks, mis on mis. Et hiljem töö käigus mõisted sassi ei läheks, ei hakka nimetusi joonisel parem eesti keelde tõlkima. Umbkaudne tõlge võiks olla midagi sellist, nagu toodud allpool. Ehk annab vähemalt idee edasi.

White point – heledaim punkt (hele otspunkt)
Highlights
– heledad toonid
Midtones
– neutraalsed toonid
Shadows
– tumedad toonid
Black point
– tumedaim punkt (tume otspunkt)

Aga nii või teisti vaatame nüüd, mida ja kus sealt dialoogiaknast leida üldse võib. See kena diagonaaljoon on siis Curve ise. Selleks, et selle sirge kõvera peale joonisel toodud kujul punktikesi tekitada, tuleb soovitud kohas teha hiirega üks klõps.

Ülemine otsapunkt tähistab heledaimat punkti (White point) ja alumine ots tumedaimat punkti (Black point). Abijoonte ristumiskohtades on oma väärtuste poolest tinglikult toodud heledad toonid (Higlights), neutraalsed toonid (Midtones) ja tumedad toonid (Shadows).

Sisend (input) ja väljund (output) on täpselt need, mida nimetus ütleb – näitavad siis esimesel juhul algset väärtust ja teisel juhul sinu poolt tehtud muudatuse tulemust. Lisaks numbrilisele kujule on need skaalad ära toodud ka graafiliselt, väljund vertikaalselt Curve‘st vasakul ja sisend horisontaalselt Curve‘ all.

Curve‘ kohal on värvikanali (Channel) valik. Vaikimisi on RGB, ehket sisaldab endas kõiki värve. Kuid eraldi on võimalik manipuleerida ka punase, rohelise ja sinisega (Red, Green, Blue).

Kolm pisikest pipetikest all paremal nurgas on mõeldud konkreetselt pildilt õige heleda, tumeda ja neutraalse tooni valikuks. Aga nendel vahenditel praeguses artiklis rohkem ei peatuks. Ka kõikide ülejäänud nuppude ja käskluste mõte jäägu sulle endale selgitamiseks.

pead sa mõistma, et curves on idee poolest pildi igale vastava väärtusega pikslile uue väärtuse andmine heledus-tumedus skaalal, väärtustega 0-255. Nii et näiteks kui sul on pildil mõni kena, neutraalset tooni piksel (no näiteks väärtusega 128), siis asub see kenasti skaala keskel, just seal, kuhu on tehtud joonisel kena täpp. Kui ikka ei leidnud, siis vihjeks on veel punane nool ka. Said hakkama? Tore. Kuna kõver on endiselt sirge, siis on sama väärtus nii sisend- (input) kui väljundtoonidel (output).

teeme sirge kõveraks. Ja anname sellele väljavalitud suurepärasele neutraalset tooni pikslile uue väärtuse. Saagu selleks 191! Ja saigi.

Kõige lihtsam viis selle muutuse tekitamiseks on välja valitud punktis hiirekursoriga kinni võtta ja hiire vasakut kõrva all hoides see uude kohta lohistada. Põhimõtteliselt saab väärtust muidugi muuta ka muutes numbreid allolevates lahtrites. Aga kes see ikka viitsib.

Kuid mida see uus ja kena number reaalsuses pildile tähendab? Sellest annab aimu ehk kõrvalolev heledus-tumedus skaala (output), mille järgi on näha, et see meie poolt välja valitud piksel muutus heledamaks. Palju-palju heledamaks.

muudame elu selle toreda piksli jaoks veel segasemaks ja keerame ta seekord hoopis tumedamaks. Selleks võtame Curve vastavast punktis jälle hiirega kinni ja lohistame ta skaalal allapoole. Nagu näha, on see punkti vertikaalskaalal nüüd tunduvalt tumedamas tsoonis kui varem. Ja väärtus on kahanenud kõigest 63-ni. Nii et muutused on ilmsed. Ja just nii see pildi korrigeerimine ka päriselt käib. Võtad Curve misiganes kohast kinni ja lohistad uute kohta. Aga nüüd laseme meie lemmikpiksli uuesti vabaks ja lähme edasi…

avame pildi. Näidispildiks on valitud ohtra taeva ja pilvedega pilt, et erinevaid toone oleks seinast seina. Või noh, skaala ühest otsast teiseni. Aga veel enne, kui Curves kallale asume, tutvume natuke ta noorema venna Levels’iga ja nende poja Histogram’iga.

keeramegi pildi histogrammi levelite abil veidi paremaks, et curvidega liiga palju tööd ei oleks. Põhimõtteliselt saab sama töö kenasti ära teha ka Curves abil, kuid hetkel selle konkreetse näite puhul on Levels’i abil lihtsalt lihtsam. Kui sa olid tubli ja tutvusid loo alguses viidatud lingiga, mis viis Marvetaariumisse, siis sa juba tead, kuidas see käib.

Ava menüüst Image->Asjustment->Levels... (või vajuta Ctrl+L). Ette tuleb umbes selline pilt nagu toodud joonisel (histogrammi – see on see sakiline must mass keset dialoogiakent – kuju on igal pildil loomulikult rohkem või vähem erinev), mille abil kogenud silm loeb pildi kohta juba nii mõndagi välja – eelkõige seda, kas säritus on olnud korrektne.

Nagu praeguselt näitelt näha, siis otsad on mõnevõrra liiga tühjad. Seega liigutame otsmiseid liugureid rohkem keskele kokku, et “tühi” ruum ära kaoks.

Selle tagajärjel “venitatakse” algne histogramm laiali, mille tagajärjel arvutatakse ka pildil olevad pikslid vastavalt kas veidi heledamaks või tumedamaks. Nii et juba selline väike korrektsioon muudab pilti paremaks. Tegelikult oleks võinud otsi isegi veidike rohkem kokku lükata, aga jätame midagi Curves‘ jaoks ka. Küll sa teada saad, miks…

Jätkub praktikaga järgmisel lehele….

One comment on “teooria

  1. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply