… ehk digifotograafia eripärad talveperioodil.
Talvel on pildistamistingimused igas mõttes keerukamad, kui lumevabal perioodil. Seega on terve rida asju, mida eelnevalt pead arvesse võtma, et fotoretk edukalt (ning elusalt) lõpuni viia. Sellele, mida enne talvisele fotoretkele minekut ette võtta ning millega arvestada retkel olles, üritabki siinolev artikkel valgust heita.
mõtle juba eelmisel päeval soojas toas olles läbi, kuhu ja mida sa pildistama tahad minna. -15C ei ole ilmselgelt mõnusaim temperatuur niisama ringi vahtimiseks, et ehk trehvab midagi huvitavat, millest pilti teha. Kui huvi on, siis miks mitte, kuid reeglina on säherdune huvi kehvades tingimustes kiire kaduma. Kuna talvel on looduses riskid suuremad (juhtud mõne oksa taha koperdama, murrad jala ja külmud surnuks) ja maastik näeb ka ühetaoline valge välja, nii et ka eksida on lihtsam, siis planeeri võimalusel oma teekond ette ning võta kaasa ka vastavat, otseselt pildistamiseks mitte seotud varustust. Alati on abiks mobiiltelefon abi kutsumiseks (loomulikult kui oled levipiirkonnas), GPS, kaart ja kompass oma asukoha määramiseks. Termos sooja joogiga ja paar šokolaadi enda energiavaru täiendamiseks kuluvad ka alati marjaks ära ja pikendavad metsas/põllul/kusiganes olemise aega tunduvalt.
Kui kindel plaan fotoretkele minekuks on tehtud, siis ei jäägi muud üle kui loota head ilma. Et mitte asjatuid lootuseid hellitada, vaata eelnevalt ilm.ee ja emhi.ee prognoose. Viimasel on olemas üsna täpne ühe päeva ulatuses ette ennustav rakendus HIRLAM mudeli baasil. Selle abil saab jälgida temperatuuri, sademete ja õhurõhu muutust. Kui ilma ei viitsi jälgida, siis õhus alati võimalus, et järgmisel päeval saad suure hulga abstraktseid pilte lumetuisust. Kuid kas sellised pildid väärivad kõiki neid eelnevaid ettevalmistusi….