kolm põrsakest

kolm põrsakest

koos_caolpe_02

Kui eelmisel korral rääkisime muinasjutu seitsmest päkapikust, siis sel korral kolmest põrsakesest. Vee- ja põrutuskindlatest põrsakestest, keda isegi kuri hunt ei suuda katki puhuda või kaval rebane ära uputada.

Käes on kole aeg, lisaks krae vahele rabistavale vihmale poeb see ka kaamera sisse, kui keegi peaks olema nii rumal, et selle taskust välja võtab. Kui vihmakindlat peegelkaamerat pole raatsinud osta, siis tunduvalt odavama raha eest saab juba täiesti veekindla masina, millega isegi mitme meetri sügavusel vee all kannatab pilti ja videot teha. Boonusena töötavad need kaamerad ka külmas ja isegi mõõdukas põrutus ei tohiks mingeid väga koledaid tagajärgi kaasa tuua. Proovimise eesmärgil vastu seina siiski virutada ei maksaks. Kõikide formaalsete näitajate järgi peaks tegu olema ideaalsete kaaslastega matkal, rannas või kasvõi vannis.

Kõige pikem ajalugu veekindlate kaamerate konstrueerimisel on testis osalevast kolmest firmast (Olympus, Pentax ja Canon) Olympusel. Pentax on maha saanud alles kahe kaameraga ja Canon ühega. Nagu test näitas, siis stardikoht ei tähenda alati midagi…

Kuidas põrsakestel läheb loe lähemalt digitest.ee lehelt.

seitse päkapikku

seitse päkapikku

koos_lahti_03_600

Täna räägime ühe muinasjutu. Ela kord seitsme mäe ja mere taga üks kena kaamera. Täitsa hea kaamera, mis oli oma elus juba nii ühte kui teist näinud. Tahtis teine kangesti reisile minna, aga ei osanud reisiseltsilist valida. Senine partner, kelle najal nii mõndagi tehtud, oli reisele minekuks liiga suur ja laisk, ei tema viitsinud ennast ilma autota liigutada. Sõna levis ja välja ilmus seitse uut kandidaati. Kõik ilusad ja säravad, mõni veidi lühem, teine jälle veidi pikem ja kolmas paksem, aga muidu esmapilgul täitsa ponksid ja sobivad kõik. Lähemal tutvumisel ilmnesid teekaaslastes paraku varjatud head ja vead, mille kohta saab edasi lugeda siin.

fotoraamat

fotoraamat

{fotoraamat}Kevad on lõpetamiste aeg. Ülikoolid ja gümnaasiumid, põhikoolid ja lasteaiad. Suurel hulgal inimestel saab läbi üks eluetapp ning ootab ees astumine järgmisesse. Juba vanarahvas teadis, et kes ei mäleta minevikku, elab tulevikuta. Seega ei oleks ju paha lõppenud etapi mälestuste paremaks säilitamiseks midagi ette võtta. Koostada kasvõi fotoraamat. Just sellega puutusin mina kokku sel kevadel poja lasteaia lõpetamisega seoses.

Nö “klassikaline” viis sääraste mälestuste kogumiseks on lihtsalt kaaned, mille siseküljele on kleebitud kõikide kaaslaste näod ja nimed kah alla pandud. Teoreetiliselt lihtne ja elegantne lahendus, et vähemalt on koht mille abil nimed ja näod vajadusel meelde tuletada. Aga paraku vaid teoreetiliselt. Sest see, mida valmiskujul pakutakse, erilise elegantsiga just ei hiilga. Nagu näiteks need siin. Kui hetkel oleks käsil 90-ndate esimene pool, siis võib olla (ja just nimelt võib olla) tunduks sellised asjad ilusad. Hetkel küll ei tundu… Ja hinna/kvaliteedi suhe on lausa eriti kehv. Sellise asja eest 190 EEKi maksta! Mida veel…

Võimalikud variandid

{fotoraamat}Seega tuli otsima hakata paremaid variante. Alati on üheks võimaluseks kõik ise teha – trükkida pildid ja kleepida mingite kaante külge. Või siis käsitööna album valmistada või mida iganes. Kuna aga ühelgi asjaosaliselt vastavat varasemat kogemust ei olnud, siis ei julgenud sellise eksperimenteerimise peale välja minna ning tuli otsida trükkimisvõimalusi. Maailmas on selliseid kohti kümneid ning isegi Eestis mõned – Fotohaus, Omaraamat, Picturehappy. Omaraamatu suurim miinus on hind. Mis on ikka eriti kirves ja ületas eelarve piire mitmekordselt. Picturehappy osas pani kõhklema välimus ja köitmisstiil ja ega see päris kodumaine nüüd pole vist ka. Lisaks selline ludul paberil ja klambriga keskelt kokku löödud. Veidi liiga “odav” ja brošüürilik. Lõpuks jäi kaalukausile kaks teenust. Välismaine Blurb ja Fotohausi Photobook.

Blurb

{fotoraamat}Blurb on üks tore välismaine firma, mis pakub raamatute trükiteenust. Nii puhtalt teksi sisaldavaid raamatuid kui ka neljavärvitrükis pildiraamatuid. Teenus on küllaltki odav, saadaval on erineva suurusega raamatud ning üldjoontes oleks see soovitud eesmärgi täitmiseks sobinud. Ainukeseks kõhkluse kohaks jäi trüki- ja köitekvaliteet ning tellimisaeg. Negatiivne pool on osaliselt välja toodud ka siin. Nii et pani mõtlema, kuigi algselt oli Blurb üsna kindel kandidaat. Muidugi tore kui lahti tulnud köide ringi vahetatakse, aga kuna ajavaru on piiratud, siis sellise riski peale ei tahtnud välja minna. Ahvatlev oli muidugi suur lehekülgede arv – poleks ju paha $13 eest saada kuni 40 leheküljeline värvitrükis raamat. Nii või teisiti, plaan kunagi  Blurb’i veidi teisel eesmärgil kasutada on kusagil aju tagasopis olemas.

Fotohaus Photobook

{fotoraamat}Nii et läheme teise (ja võidukaks osutunud) kandidaadi juurde – Fothausi Photobook. Tegu on tõesti justnimelt fotoraamatuga ja seda sõna otseses mõttes. Trükitakse fotopaberile ning lehed liimitakse omavahel mitte servapidi raamatu selja külge vaid hoopis nutikamal ja vastupidavamal moel üleni tagumist külge pidi kokku. Käisin enne otsuse tegemist näidiseid ka kohapeal poes katsumas ning positiivne mulje süvenes veelgi. Jäi tõesti vastupidav ja kena mulje. Aga eks aeg seda veel näitab.

Creative Photos

Kuidas see kõik siis täpselt käib? Iseenesest imelihtsasti. Kodulehelt on allalaaditav vastav tarkvara – Creative Photos. Tegu pole just kõige loogilisema kasutajaliidesega programmiga, mida ma olen oma elus kohanud, kuid asi töötab.

Kui programm käes ja installeeritud, tuleb käivitamisel ette järgmine pilt:

{fotoraamat}

Saab valida nii uue projekti koostamist kui ka eelmise poolelijäänu jätkamist. Esmakordsel käivitamisel seda viimast muidugimõista pole võimalik teha ;-).

Edasi liikudes tuleb valida välja pildid, millest album koostatakse.

{fotoraamat}

Isiklikult mind see natuke häiris, et ühtegi pilti valimata edasi ei saanud. Sest pärast juba albumit koostades saab ju pilte veel lisada küll ja küll, milleks seda siis üldse tingimata kohe alguses teha on vaja. Aga no ju siis on, sest mingil hetkel saab soovi korral valida ka automaatse piltide paigutamise, ilmselt selle jaoks on siis vaja.

Next vajutades tuleb ette järgmine lehekülg, kus tuleb teha valik erinevate suuruste vahel.

{fotoraamat}

Mina valisin sel korral ruudukujulise (ehket 20 cm x 20 cm), tundus sellise optimaalse hinna ja suuruse suhtega.

Edasi tuleb valik, kas pildid paigutatakse automaatselt või manuaalselt.

{fotoraamat}

Esimest varianti ma ausalt öeldes kordagi ei kasutanudki, nii et ei oska kommenteerida. Seega liigume edasi manuaalse valikuga ning jõuamegi lõpuks konkreetsete albumilehtede koostamiseni.

{fotoraamat}

Nagu näha, on leht jagatud kolmeks veeruks. Keskel on tööpind, kus albumileht näha. Vasakul servas on võimalik lisada uusi pilte, kuvada pisipiltidena kõiki valmis lehti või siis vaadata töösoleva projekti kohta infot – palju lehekülgi on jne. Paremal servas on vahendid erinevate paigutuste valikuks (kaane puhul pakutakse miskipärast küll ainult ühte võimalust) ning toimub ka taustavärvi/piltide valimine.

Piltide lisamine toimub lihtsalt.

{fotoraamat}

Tuleb vasakul servas olevast sobivast pildist kinni võtta ja lohistada kirjale “Place a photo here“. Mis veelgi parem – tegelikult ei pea piirduma ainult seal vasakul olevate piltidega, vaid samamoodi saab pildi hiirega õigele kohale lohistada Windows Explorer’i aknast. Kui pilt paigas, saab selle suurust ja paigutust muuta. Ülal tööriistaribal on veel rida valikuid, kõiksugused raamid ja eriefektid (Picture Frame, Effects). Võimalik on isegi piltide tonaalsust muuta ning punasilmsuse vastu võidelda (Adjusts). Pole paha.

Siin veel mõned näited erinevatest kujundusstiilidest ja võimalustest:

{fotoraamat}{fotoraamat}

Tõe huvides pean küll märkima, et ise läksin kergema vastupanu teed ja kujundasin õige suurusega lehed valmis Photoshop Elements’is. Selliselt oli lihtsalt rohkem võimalusi protsessi sekkuda ning tausta kujundada. Näiteks lisada sinna asjaosaliste mõtteteri ning joonistusi. Kui oleks vaja tõesti ainult puhtalt fotosid lehele paigutada, siis saaks sama asja tehtud otse Creative Photos.

Kui raamat kujundatud ja valmis, ei jäägi muud üle kui tellimus sisse anda. Seda saab teha ainult juhul, kui loodud on nõutud miinimumkogus lehti (4tk + kaaned). Nii et pressigem jälle nuppu Next

{fotoraamat}

Avanenud vaates kuvatakse kõiki valmis lehekülgi. Allservas on soovitud eksemplaride arvu valimise koht. Vajutades Confirm satud edasi uuele lehele, kus suurt midagi tarka ei kuvata, sest hinda programm kokku ei arvuta.

{huntauk}

Nii et klõpsa aga rõõmsasti Finalize order.

{fotoraamat}

Nüüd tuleb täita mõned lahtrid enda kohta käivate andmetega, et tellimuse saaja ikka teaks, kellele arve esitada. 😉 Veel paar klõpsu ja tulebki ette viimane lehekülg.

{fotoraamat}

Siin pakutakse lõpptulemuse salvestamist kas plaadile või mälupulgale/kõvakettale. Kui valik tehtud, salvestab programm valitud kohta hunniku faile. Iga lehekülje kohta üks ning veel lisakski. Selleks, et raamat korrektselt välja trükitaks, tuleb Fotohaus’i toimetada need kõik. Mõneti on tobe, et Creative Photos lõpptulemust ise näiteks Fotohaus’i serverisse ei taha laadida, vaid failide kohale toimetamine jääb tellija enda mureks. Täpsemalt saab lugeda siit.

Tulemus

{fotoraamat}Nonii, ongi raamat trükikotta toimetatud, jääb üle ainult tulemust oodata. Oleneb rahakoti paksusest, kas 24h või kolm päeva. Hinnaklasse on valida mitu, sest lõpphind sõltub nii tellimuse kiirusest kui ka tellitud eksemplaride arvust. Ja loomulikult ka lisalehtede arvust. Endale sobiva peaks leidma igaüks. Kui just hinnapiiri väga pisike pole või siis soovitud lehekülgede arv kole suur. Sest tõepoolest, on ka ülemine piir – näiteks 20 cm x 20 cm raamatu puhul ei saa see olla paksem kui 15 lehte (ehket 28 lehekülge + kaaned). Suuremaformaadilisel isegi veelgi vähem.

{fotoraamat}Siinkohal peab vahemärkusena ka veidi nurinat tõstma. Ei, üldse mitte toote kvaliteedi üle. Vaid suhtlemise üle. See paistab olevat paljudele kodumaistele firmadele sümptomaatiline, et e-kirjadele ei vastata või vastatakse väga pika aja pärast, kui esitatud küsimus on oma aktuaalsuse juba kaotanud. Ei olnud ka Fotohaus mingi erand. Alguses nagu suhtlemine sujus ja saime kenasti jutule, aga kui tellimuse sisseandmine päevakorda jõudis, siis paarile täpsustavale küsimusele (nt värviprofiilide kohta) enam vastust ei saanud. Ja ka mitte selle kohta, millal täpselt raamat valmis saab. Kuna tähtaeg surus peale, polnud aega ka pikalt oodata. Jah, tõepoolest on olemas ka telefonid ja eks ma seda siis lõpuks kasutasingi, aga selliseid tehnilisi küsimusi oleks minu arust küll parem e-kirjatsi lahendada. Nii et selles osas võiks Fotohaus veel oma teenust lihvida küll. Enesetutvustuses lubatakse parimat kvaliteeti fotodele ja personaalset lähenemist, kui sellele lisanduks veel sama hea suhtluskvaliteet, olekski edu võti leitud. Mina olen küll nõus hea kvaliteedi eest  ka veidi rohkem maksma, kuid sellisel juhul peab kõik ülejäänu seal juures samuti kiiresti ja muretult sujuma. Kui ei, paneb juba paljudel juhtudel mõtlema….

{fotoraamat}Nagu selle loo kirjutamise ajal selgus, ühe raamatuga kogu tiraažis oli ikka tehniline probleem ka. Nimelt kleepusid kaks lehte teineteise külge niiviisi kinni, et enam lahti ei saanudki. Või noh sai küll, aga ühest lehest väljarebitud tükkide hinnaga. Kui Fotohaus’iga ühendust võtsin, reageeriti sel korral täitsa operatiivselt ja asendusraamatu sai kätte ühe päevaga. Tunnistati, et tõesti on vahel harva juhtunud, et liim satub mõne lehe vahele ja mingist hetkest neid enam lahti üksteise küljest ei saa. Eks tegijal juhtub ikka, peamine on, et ei hakatud midagi tagasi ajama ja hämama. Nii et taaskord positiivne sooritus.

{fotoraamat}Igatahes sai raamatud õigel ajal kätte ja kvaliteet on tõesti korralik. Need mõned vajakajäämised, mis mulle silma jäävad, on tingitud minu vigadest (mõnede piltide tonaalsus liiga soe), mitte labori vigadest.  Ning vahe fototrüki ja tavalise trükikoja vahel on samuti silmaga nähtav. Kui kunagi kalendrit tellides nurisesin liiga tumeda pildi ja mustade alade detailituks muutumise üle, siis käesoleva fotoraamatu puhul seda küll ette heita ei saa. Fotolabori dünaamiline ulatus on ikka tunduvalt suurem kui tavaliselt trükil. Veel üks asi, mida ma küll võtsin arvesse, aga ju siis mitte piisavalt, oli äärealade äralõikamine. Mõned elemendid on ikkagi jäänud veidike liiga serva, kuigi varu oli jäetud.

{fotoraamat}Teise suure plussina tuleb ära mainida köitmistehnoloogia, mis annab raamatule tugevust juurde ka sellega, et lehed on paksud – tegu ju kahe selgapidi kokku liimitud fotopaberiga. Kuna fotopaber on juba nagunii paksem ja tugevam, siis on tulemus juba üsna kenake. Ja loodetavasti pole ka köite lagunemist karta. Vähemalt esmamulje on küll selline, et lagunemiseks peaks ikka midagi tõsisemat juhtuma või siis paber lihtsalt läbi kuluma.

{fotoraamat}Ning see pole veel kõik – tänu sellisele tehnoloogiale on raamat kenasti avatav (ning avatuna ka püsimajääv) igast kohast ning pildid võivad ulatuda üle kahe lehekülje – murdekoht küll on, aga minimaalne ja paber ju vahepeal ei katke. Seega on 20 cm x 20 cm suurusega raamatu korral tegelikult kasutada 40 cm x 20 cm pind. Eriti mõnusaks muudab see näiteks panoraamfotode kasutamise, saab kogu lehepinna ilusasti ära kasutada.

Kokkuvõtteks

{fotoraamat}Kõik oluline on vist juba ära öeldud. Et Fotohaus’i Photobook’i puhul on tegu korraliku ja kvaliteetse asjaga, kui eesmärgiks on just nimelt fotode trükkimine. Ja tähtis on vastupidavus. Ning kvaliteet, mitte kvantiteet. Ehket lehekülgede arv on piiratud, mingit illustreeritud piiblit selle abil välja ei anna. Suurema mahu puhul tasuks mõelda juba mõne teise teenuse peale, näiteks Blurb. Kuid sellise eesmärgi jaoks nagu minul oli püstitatud – ühe väikese vaheetapi fotokokkuvõte – on tegu lausa ideaalse tootega. Mahuvad ära nii tavapärased portreefotod koos nimedega ning lisada saab ka veidike pilte meeldejäävamatest hetkedest. Samas ei lähe maht liiga suureks, nii et ka asjasse mittepuutuvatel inimestele ei hakka sellist albumit sirvides igav.

Samuti kujutan ma ette, et selline lahendus sobiks päris hästi fotograafia portfoolioks, olles piisavalt kvaliteetne ja stiilne, et muljet avaldada, kuid samas mitte ülepakutud.

Plussid

+ fotolabori kvaliteediga trükk
+ paksust paberist lehed
+ vastupidav köitmisstiil
+ võimalik kasutada üle kahe lehekülje ulatuvaid fotosid
+ üsna mõistlik hind (hinna/kvaliteedi suhe korras)
+ lühikesed tähtajad (isegi alates 24h)
+ mugav kujundamisprogramm

Miinused

– veidi kohmakas failide trükki saatmise viis
– äärtest läheb rohkem kaotsi kui võiks
– lehtede arv limiteeritud (kuni 15)
– koostöö ja suhtlus kliendiga väheaktiivne

Kui hinde peaks panema, siis kõva 9/10. Selle ühe punkti annaks siis juurde, kui vahepealsel perioodil suhtlemine oleks paremini sujunud. Veidi kompenseeris seda aga ühe vea ilmnemisel kiire reageering ja probleemi lahendamine.

Ühesõnaga – kvaliteedi ja hinna suhe on paigas ning tulemus on selline, nagu lubatud. Soovitan soojalt. 😉