exif-analüüs

Sissejuhatus

eneseanalyys.jpgEi-ei, ei ole tegu SWOT-analüüsiga – või mis see oligi – et enda nõrkusi ja tugevusi ja probleem tuvastada ja kriisist välja tulla ja et elu üldse ilusam oleks. EXIF analüüs hoopis, oma kaamera kasutamise hindamiseks. Tegelikult tegin selle analüüsi juba möödunud aasta lõpus ära, aga tulemuste tõlgendamiseni jõuan alles nüüd. Nii et viimase paari kuu pildid selles ei kajastu. Aga noh, pohlad sellega, eks aasta pärast võib siis võrrelda, mis muutunud on. Ja muutunud saab olema ilmselt palju, sest seoses uute toru (50-135) vähemalt mm muutuvad kohe kindlasti. Kuna aga antud uuringu 😉 eesmärgiks on võrrelda G3 ja K10D kasutust, siis see enam päris õige polekski – seni ainukese suumobjektiivina kasutuses olnud Sigma 17-70 on praktiliselt sama vahemik, mille andis G3. Nii et võrdlus endisel kujul on ehk õigemgi. Aga aitab lobast, asja juurde.

Eesmärk

eesm2rk.jpgKäesoleva uuringu eesmärk on välja selgitada enda jaoks sobivaimaks osutunud säted ning vahemikud. Lisaks sellele välja selgitada, kas ja millisel määral on seoses kaameravahetusega (Canon G3 -> Pentax K10D) toimunud muutused harjumusi mõjutanud.

Küsite miks seda üldse vaja on? Lihtsalt niisama hakkas huvi pakkuma. Et kas ja kui palju mõjutab tulemust kaamera erinevus, kui palju isiklikud harjumused/soovid.

Materjalid ja metoodika

matmet.jpgVõrdluse aluseks on programm Smart Photo Statistics. Tegelikult avastan hiljem veel veidi asjalikuma/põhjalikuma programm nagu EXIF Viewer, aga ei viitsinud enam kogu asja hakata ringi tegema. Ja keda huvitav kiiresti oma kaamerakasutuse teada saamine graafilisel kujul võib kasutada näiteks ka programmi ExposurePlot. Ja noh, eks sääraseid programme on veel terve guuglitäis, nii kasuta mida tahad. On nii tasulisi kui tasuta asju, ülalmainitud on kõik tasuta.

Seda, kuidas kasutatud Smart Photo Statistics täpsemalt töötab, uurib igaüks ise. Põhimõte on selles, et annad soovitud kataloogid pildifailidega ette, programm ragistab nende kallal tibake ja ongi tehtud. Programmis endas saab vaadata tulemusi graafiliselt. Kuid saab ka kopeerida numbrilisel kujul mõnda teise programmi, mina tõstsin anded Excel-isse ja analüüsisin seal. Eeltööna tuli veel veidi andmeid korrastada, välja visata ebahuvitav ning vale. Selleks, et muuta kahe üsna erineva kaamera andmed võrreldavaks, tuli samuti veel tibake vaeva näha ja üldistada. Allpool on tabelis toodud käesoleva analüüsi seisukohast olulised võrdlusandmed.

Canon G3
Pentax K10D
Efektiivsed pikslid – 4.0 miljonit – 10.2 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 4M (2272x1704px)
– 2M (1600x1200px)
– 0.8M (1024x768px)
– 0.3M (640×480px)
– RAW: 4,0M (
2272×1704px)
– JPEG: 10M (3872x2592px)
– 6M (3008x2000px)
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)
Sensor – 1/1.8″ CCD
– 4.0 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 4,86

– 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5

Tundlikkus (ISO) – auto (50-150)
– manuaalne 50, 100, 200, 400

– auto (määratav ulatus vahemikus 100-1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600

Särimõõtmine multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine

– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
Särirezhiimid – täisautomaatne
– P (poolautomaatne)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (manuaal)
– CUSTOM1 (kasutaja eelistused)
– CUSTOM2 (kasutaja eelistused)
stseenirezhiim
– videorezhiim

– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
Minimaalne säriaeg 1/2000 sek – 1/4000 sek
Maksimaalne säriaeg 15 sek 30 sek + aegvõte
Optika 7,2-28.8mm (35-140mm) F2.0-3.0 (4x suum)
– minimaalne ava: F8
8 elementi 7 grupis
lähim teravustamiskaugus 5 cm
Sigma 17-70mm F2.8-4.5 DC MACRO (4x suum)
minimaalne ava: F22-F38
15 elementi 12 grupis
– lähim teravustamiskaugus 20 cm

Mõlema kaameraga tehtud piltide puhul on võrreldud järgmisi näitajaid:
säriaeg
ava
ISO
fookuskaugus
särimõõterežiim

Fookuskaugused on võrreldavuse huvides mõlema kaamera puhul arvutatud 35 mm ekvivalentidesse (ehket K10D puhul korrutatud 1.5-ga ning G3 puhul korrutatud ~4.86).

G3 puhul on aktiivselt kasutuses olnud 0,7x lainurkkonverter, mis annab vahemikus 24.5-98mm. See sisuliselt kattub K10D puhul kasutusel olnud objektiivi vahemikuga (25.5-105mm) 35 mm ekvivalendis.

Kokku on valimis analüüsiks G3-ga tehtud 19531 pilti ning K10D-ga tehtud 11697 pilti. Kuna K10D puhul on m42 adapteri abil kasutatud ka manuaalseid torusid, siis need on võimaluse korral toodud eraldi välja.

Oluline tegur on ka see, et G3 kasutusperiood on tunduvalt pikem, kui K10D oma – 43 kuud VS 8 kuud. Seega on tunduvalt rohkem erinevaid (valgus)tingimusi olnud G3 kasutamisajal kui K10D puhul, mida pole veel täit aastaringigi ekspluateeritud.


Tulemused

tulemus.jpgTulemused on alljärgnevalt toodud graafilisel kujul esmalt G3 (helesinine) ja seejärel K10D (tumesinine) kohta. Kõik väärtused on parema võrreldavuse huvides toodud protsentides. Etteruttavalt võib öelda, et laias laastus on paljud asja üsna analoogilised nii vana kui uue kaameraga, kuid peamised erinevused tulevad oodatult siise just ava väärtustes (imelik ka kui ei tuleks) ning ka fookuskaugustes. Ja noh, loomulikult on peegelkaameral tunduvalt suurem valik ISO-väärtuseid. Ja aga säriaegade puhul on võimalusi rohkem. Nii et tegelikult tuleb hoopis välja, et mittekuimiski pole samasuguseks jäänud.

Säriaeg

g3_s2ri.png

k10d_s2ri.png

Säriaja üldine jaotus on suhteliselt analoogiline, maksimumväärtused on kusagil esimese kolmandiku peal, G3 mood on 1/250, kuigi sellega on veidi keskmisest rohkem aeglaseid särisid kasutatud, K10D mood on 1/180 juures. Ehket 1/60 kant on suhteliselt populaarne. Miks G3 jaotus ei ole ühtlane nagu K10D oma, ei oskagi kohe öelda. Tont seda teab millest need hambad on sisse tulnud… Samuti ei ole K10D veel väga palju pika säriga öövõtteid teinud, on muud huvid olnud :-). Nii et üldiselt ongi K10D puhul rõhk veidi rohkem kiiretel säridel.

Ava

g3_ava.png

k10d_ava.png

Ava puhul on erinevused kardinaalsed. Peaaegu et seal kus ühel skaala lõppeb, teisel alles algab. Sest K10D puhul mood ongi F/8 juures, G3 jääb see F/4 juurde. K10D puhul lisandub ka suur hulk m42 adapteri vahendusel erinevea vene rauaga tehtud pilti. Millest hinnanguliselt enamus võiks samuti jääda vahemiku F/5.6 – F/10.

ISO

g3_iso.png

k10d_iso.png

ISOga-ga on samuti erinevad lood, kui G3 puhu pidi seda väärtus hoidma kramplikult nii madala kui võimalik, ehket 50 ja 100 juures, erandkorras ka 200, siis K10D puhul on esiteks võimalusi rohkem ja teiseks sobivad pildi tegemiseks ka kõrged ISO-d. Seega mood ongi ISO200 juures, kuid arvestatav protsent on ka teisi. Vahepealseid ISO väärtuseid on seetõttu vähe, et kaamera esimesed firmware’d ei võimaldanud ISOt valida esimese valikuketa vahendusel ka teistes rezhiimides peale ISO prioriteedi.

Fookuskaugus

g3_fookus.png

k10d_fookus.png

Fookuskauguste puhul avaldub selge tendents lainurga eelistamise osas. Eriti tuleb see esile G3 puhul, ausalt öeldes poleks uskunudki, et üle poole piltidest on nii tehtud. Lisaks veel lainurkkonverter, mis mul viimasel aastal praktiliselt konstantselt ees oli. Njaa… Ja teises otsas olev piik annab tunnistust sellest, et on vajadus veidi pikema toru järgi, olen nii sisse suuminud kui võimalik. Sama asi tuleb esile (küll tunduvalt väiksemas mahus) K10D puhul, kus selgelt eristuvad kasutusel olnud objektiivi kaks otsa – 26mm ja 105mm. Sealt edasi on tegu manuaaltorudega – Jupiter 21M 4/200 (300mm), MC MTO-11 10/1000 (1500mm) ja Helios-44-2 koos erinevate vaherõngastega (M42), mille puhul fookuskaugus on teadmata.

Särimõõterezhiim

g3_reziim.png

k10d_reziim.png

Ja lõpetuseks mõni sõna erinevate särimõõterezhiimide kasutamisest. Nagu näha, pole see oluliselt muutunud, vähemalt mis puutub multisegment mõõtmise kasutamisesse, veidi on K10D puhul suurenenud küll punktmõõtmise osakaal, aga siinkohas tuleb ausalt tunnistada, et päris mitu protsenti sellest võib olla kogemata juhtunud. Sest nagu ma juba varem virisesin, käib K10D mõõterezhiimide valik mehaanilise valitsaga, mis tuleb manuaalselt ka tagasi lülitada, samas kui G3 oli kaamerat sisse lülitades vaikimisi ees alati multisegmentmõõtmine. Seega alguses jäi paljudel kordadel K10D täiesti tahtmatult punktmõõtmise peale. Ja sai siis imestatud, et miks taevas hirmsasti üle põleb jne…

Arutelu

arutelu.jpgMida eelnevates graafikutes siis tarka välja lugeda annab ja mida sellest kõigest järeldada võib? Seda, et harjumised võimaluste laiened küll muutuvad, aga mitte täiesti kardinaalselt. Kui ikka lainurk meeldib, siis meeldib, ja sinna pole midagi teha. Tegelikult tahaks veel laiemat, kui see lõbu ainult niiii kallis poleks. Samas, mis seal pattu salata, eks kaamera suuremad võimalused toovad lisaväärtust ja uusi huvisid ka pildistamisprotsessi.

Uued võimalused tulevad eriti esile näiteks ISO kasutamise juures, kus.. noh… ütleme nii, et üksjagu on variante juurde tekkinud. Kui G3 puhul oli ISO200 üsna viimane piir, mida kasutada kannatas, siis K10D puhul võib vajadusel ka ISO1600 rahulikul ees olla, kuigi, ISO1100 on muidugi tunduvalt parema kvaliteediga juba. Siinkohas tuleb muidugi mängu see, kui G3 puhul kannatas rahulikul pilti teha F/2 juures, ilma et teravussügavus liiga väikeseks oleks muutunud, siis K10D juures jääb teravusala F/2.8 juures ikka üsna napiks. Seega kehvemates valgusoludes polegi ava koomale keerates muud varianti, kui ISO üles pumbata, sest kaamerasisest välku mulle kasutada ei meeldi. Ja väline välk pole veel kohale jõudnud…

Ava valik on teine asi, mis on suurelt muutunud, seda peamiselt just eelpool mainitud põhjustel – kui G3-ga võis maastikuvõtte teha rahulikult ka avaga F/4, siis K10D puhul sellise avaga maastikut just ei pildista. F/2 suur osakaal G3 puhul on üsna suure tõenäosusega peamiselt siseruumides pildistamisest tekkinud, sest nagu juba jumalasõnas on kirjutatud, siis sisemine välk on saatanast.

Fookuskauguste tõlgendamisega on lugu veidi keerulisem. Ei oska kohe kommentaaridagi, mille pagana pärast ma G3-ga nii harva vahepealseid mm olen kasutanud. Selle graafiku järgi võiks ju lausa öelda, et oleks piisanud, kui ma K10D-le oleks ostnud ühe lainurkfiksi ja ühe telefiksi. Suumi ja vahepealseid vahemike kasutanud ju marginaalselt… Õnneks (või kahjuks – tont seda nüüd teab), on K10D toonud kaasa ka vahepealselte mm populariseerumise, see viitab üheselt, et selline klassikaline normaalfiks kuluks ära küll. Ja kui elu toob seda, mida võiks tuua, siis üks kena 30 mm või 35 mm fiks on kunagi tulemas ka. :-).

Kokkuvõte

kokkuv6tt.jpgLühidalt saab öelda, et oli huvitav ennast analüüsida, soovitan kõigile. Eriti kasulik on just kasutatud fookuskauguste hindamine, seda just edasiste investeeringute planeerimiseks. Et ei ostaks ehkupeale mingit vale vahemiku, mis pärast lihtsalt fotokotis vedeleb. Ka esimese objektiivi vahemiku valik (Sigma 17-70) mm oli mul üsna teadlik just sellest lähtuvalt, et kattus laias laastus G3 omaga. Seega olin üsna kindel, et Pentaxi enda kit (18-55 mm), mis muidu on täitsa korraliku joonisega toru, jääb selgelt lühikeseks ainukeseks toruna. Ja samas mõni 28-90 mm jääb jälle selgelt kitsaks. Ja siiani pole otsust kahetsenud, eks nüüd tuleb vaikselt ühte ja teis otsa objektiive juurde vaadata ja vahele mõni korralik fikstoru ka. Kui muidugi lotoga juhtun võitma või midagi…

Mis teiste parameetrite analüüsi puutub, siis neist vast mingit otsest kasu ei saagi peale selle, et saab enda harjumuste kohta miskit teada ning sellest lähtuvalt on neid vast ka teadlikult võimalik juba muuta. Kui muidugi peaks vaja olema.

Leave a Reply