raamidesse surumine 1

ahv88_9.jpgKui räägitakse piltide raamimisest, siis ilmselt esimese asjana turgatavad pähe liistud ja klaasid ja konksud ja millegi kuhugi riputamine. Või siis äärmisel juhul arvutis mingi musta kasti vms asja ümber pildi joonistamist. Aga mitte sellest ei räägi me täna. Vaid hoopis sellest, kuidas pildil olevat pildil olevaga raamidesse seada. Tuua esile oluline ja anda pildile sügavus ja ruum ja mitmemõõtmelisus ja kõik need teised targad sõnad. Ehket räägime hoopis pildil olevatest objektidest nö loomuliku raami kujundamisest, et hiljem ei peaks enam kastikesi ümber pildi joonistama :-p.

stromka_2.jpgsaab tõdeda, et sellisest raamikasutusest tulebki peamine vabadus – kui hiljem lisatud raam peab reeglina olema ikkagi suhteliselt kitsas ja ühtlase laiusega, siis pildil olev raam võib olla (ja enamasti ongi) misiganes kujuga ja kuiiganes lai. Raamiks võib loomulikult olla ka tõepoolest raam – näiteks läbi akna tehtud pildi puhul aknaraam. Aga samahästi mõni puutüvi, oks, teised inimesed ja noh üleüldse kõik, mis vähegi ilmas olemas on. Ja mis on piisavalt suur ja õige koha peal, et sinu surematul kaadril raamiks hakata.Raam võib olla nii eespool kui tagapool kui ka samas tasapinnas põhiobjektiga. Ja mis asja juures kõige parem – selline raam ei pea olema ümber kogu pildi, piisab täiesti ka ühes või kahest servast.

turaida_2.jpgtekib äkki küsimus, et milleks pagana päralt see üldse hea on? Esmalt muidugi selleks, mida juba eespool sai mainitud – et anda pildile mitmemõõtmelisus. Aga vähemtähtis ei ole ka see, et mõne loodusliku (või inimtekkelise) asja abil saab kenast varajata muidu tähelepanutõmbavaid ja pildil ülearuseid detaile. Pildistades arhitektuuri saab näiteks rõhutada mõnd detaili, kuid samas panneks ka raami kaasa mängima – näiteks tehes pilt läbi mõne värava või akna, mille puhul ka see sama värav või aken muutub pelgalt raamist juba ka pildi osaks.

prnm_080.jpgarvesta, et raami osav kasutus mitte ainult ei anna lisadetaile pildile juurde vaid tekitab koguni pildi vaatajas lisahuvi – sest alati on huvitav just see, mida ei näe. Paneb fantaasia paremini tööle. No näiteks portreevõtte puhul raami taha suunatud pilk, midagi, mida pildil olija näeb, aga pildi vaataja eest varajatakse. Kuigi selliste asjadega tasub ettevaatlik olla – kui üle pingutada, siis võib pilt vaatajale tunduda poolik, sest oluline osa välja jäänud.

egsn_fr_14.jpgsuurepärane uudis: raami abil saab – sest see raam ei pruugi asuda ainult kitsa ribana pildi servas – juhtida tähelepanu peamisele objektidele pildil. Ehket näiteks saab raami kasutada vaataja pilku pildi sisse “imeva” diagonaalina. Isoleerides samas ümbritseva ja garanteerides, et vaataja pilk kuhugi uitama ei lähe.

fin_29.jpgtõdegem, et ei maksa üledoseerida – väga suurel osal juhtudest on pilt parem ilma raamita. Seega katsu alati eelnevalt hinnata kas ja kuidas raamimine mingil konkreetsel juhul vaataja jaoks toimida võiks. Nii et ei maksa üle punnitada ja meelheitlikult esiplaanile mingeid objekte otsida. Kui ei ole, siis ei ole, saab ka niisama pilti. Kui aga on, siis nende kasutamis peale mõtlemine tasub ikka ära, sest võib olla just väike nüanss, mis annab pildile selle “vau” efekti, mille poole me kõik püüdleme… Teisalt aga paljudel juhtudel pole selliste asjade peale aega pildistamishetkel mõelda ja tuleb tegutseda instinktiivselt.

gron_aken.jpgja viimaseks, kuid mitte vähemoluliseks küsimuseks on, kas raam peaks olema terav või udune. Ehket kas fookus peaks ulatuma ka raamile? Ega siin ühest vastust ei ole, sõltub väga paljudest asjadest. Ruumilise mulje loob paremini udune raam – seega kasuta kaameral lahtisemat ava (ehk väikesemat teravussügavust) ja paiguta raam pigem esiplaanile. Kui raam oma detailidega peab moodustama osa pildist, siis kasuta kinnisemat ava (saad suurema teravussügavuse). Oluline on muidugi ka põhiobjekti ja raami vaheline kaugus ja see, millise fookuskauguse juures pilti teed – paljudel juhtudel lihtsalt ei ole enam nii objekti kui esiplaani samaaegne teravus võimalik. Ja mis kõige toredam – vahel võib hoopis raam fookuses olla ja põhiobjekt udune. Lahe.

kivkunn_3.jpgütleks – nagu ikka – eksperimenteeritagu. Murdke raamidest välja. Mõelge väljaspool raame. Ja need kõik teised loosungit, mis praegu kohe meelde ei tulnud. Ahjaa, kui veel mingeid näitekesi vaja, siis need leiab pildiSTOOP’ist. Ega need teap’ mis vinged näited pole, aga ehk tekitab mõne mõtte.

One comment on “raamidesse surumine

  1. Pingback: fotojaht: raamitud « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply