pildiotsija 1

122000_15.jpgEsmalt on pildi otsimiseks vaja muidugi fotoaparaati. Kui see juba olemas on, siis on pilt juba poolenisti leitud, sest pildiotsija on kaameral küljes. Ja see jubina ka, millest läbi vaadates pilti otsitakse. Vähemalt peegelkaameral kindlasti. Paraku ei pruugi see alati olla kõige mugava ja mõnusam. Seega on isegi meie kaubandussüteemis olemas laias valikus erinevaid pildiotsijaid (või nende katteid? või kuidas neid iganes eesti keeles tuleb nimetada) erinevatele kaameratele.

pildiotsija_03.jpgNüüd tekkib kindlasti küsimus, et misasja, mis seal siis vahet on? Aga veidike ikka on küll. Vast on iga peegelkaamera omanik mõelnud pärast tõsisemat fotosessiooni kaamera enda LCD-lt pilte vaadates, et krdi nina jälg, tuhkagi ei näe ju… Ja nii ongi – reeglina on tavapärasel kaameral pildiotsija suhteliselt… eee…. madala profiiliga. Ehket nägemaks sealt korralikult läbi tuleb silm võimalikult kaamera vastu suruda, mis ühtlasi tähendab ka nina vastu LCD ekraani surumist. Ja suurepäraseid ninajälgi selle klaasipinnal.

Mind tüütas see lõpuks ära ja lugenud siitsealt positiivseid kommentaare veidi suuremate pildiotsijate aadressidel, sai ette võetud poodi minek sooviga erinevaid mudeleid oma kaameraga proovida. Netist leitud info põhjal sõelusin oma K10D jaoks välja kolm kandidaati  – Pentax Eyecup MII, Pentax O-ME53  ja Nikon DK-21M. Paraku seda viimast oli saadaval ainult mitte-M versioonina, ehket ilma suurendusvõimeta ja kuna olemasolevast oluliselt kõrgem ei olnud ka, siis oleks see suhteliselt mõttetu vahetus.

pildiotsija_02.jpgNii et lõplik valik toimus MII ja O-ME53 vahel. Mis põhimõtteliselt on küllaltki erinevad asjad. MII puhul on tegu lihtsalt oluliselt kaugele ulatuvama kummijullaga, mis lubad silma veidi kõvemini pildiotsjale vastu suruda ilma, et nina kaamerasse tungiks. O-ME53 seevastu on küll veidi madalam (samas kõrgem kui kaameraga kaasas olnud jubin), kuid see-eest sisaldab ka tibakest optikat, mis annab 1.18x suurenduse. Mis väidevalt on käsitsiteravustamise ja makrovõtete puhul eriti hea asi.

Proovisin neid nii ja proovisin neid naa. Tükk aega sai poes madistatud. Aga ei saanud mina aru selle 1.18x suurenduse olulistest eelistest. Tõepoolest oli pildiotsjast vaadates pilti veidi rohkem “täis”, ehket puudus see tavapärane pisike must raam. Samas pidi jälle all servas oleva olulise info nägemiseks veidi silma asendit korrigeerima. Kergemal kujul on sama ka MII puhul täheldatav, kuid tunduvalt vähem.

pildiotsija_04.jpgSeega lõpuks sai minu valikukriteeriumi üheks peamiseks aluseks  muuhulgas ka hind. 150EEK VS 390 EEK. Kuna tuntavat vahet pildi tegemiseks ei olnud, ja kindlasti mitte üle kahe korra tuntavat vahet, siis võtsin odavama ehket minu valikuks sai MII. Mis ühtlasi näeb ka ägedam välja, kas pole ;-). Ja on on üksjagu ka kõrgem kui O-ME53. Nii et kui päris buratinooga tegemist pole, siis ka silma päris kõvasti vastu pildiotsijat surudes on võimalik LCD ninajäljevabaks jätta. Pilti küll paraku ei suurenda,  aga noh, keegi ei ole ju täiuslik…

Analoogilised jubinad on loomulikult olemas ka teistel kaameratootjatel – Canon, Nikon, Olympus jne. Canoni omade hulgas on tegelikult isegi veidi ägedamaid, kui sobivat kaamerat omaks siis mõtleks näiteks selle ostmise peale.

Nii et kui ninajälg kaamera tagumisel ekraanil hakkab ära tüütama, siis tasub selle vältimiseks midagi ette võtta.

One comment on “pildiotsija

  1. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply