Ei-ei, ei ole tegu SWOT-analüüsiga – või mis see oligi – et enda nõrkusi ja tugevusi ja probleem tuvastada ja kriisist välja tulla ja et elu üldse ilusam oleks. EXIF analüüs hoopis, oma kaamera kasutamise hindamiseks. Tegelikult tegin selle analüüsi juba möödunud aasta lõpus ära, aga tulemuste tõlgendamiseni jõuan alles nüüd. Nii et viimase paari kuu pildid selles ei kajastu. Aga noh, pohlad sellega, eks aasta pärast võib siis võrrelda, mis muutunud on. Ja muutunud saab olema ilmselt palju, sest seoses uute toru (50-135) vähemalt mm muutuvad kohe kindlasti. Kuna aga antud uuringu 😉 eesmärgiks on võrrelda G3 ja K10D kasutust, siis see enam päris õige polekski – seni ainukese suumobjektiivina kasutuses olnud Sigma 17-70 on praktiliselt sama vahemik, mille andis G3. Nii et võrdlus endisel kujul on ehk õigemgi.
Analüüsil oli abiks programm Smart Photo Statistics. Etteruttavalt saab öelda, et oli huvitav ennast analüüsida, soovitan kõigile. Eriti kasulik on just kasutatud fookuskauguste hindamine, seda just edasiste investeeringute planeerimiseks. Et ei ostaks ehkupeale mingit vale vahemiku, mis pärast lihtsalt fotokotis vedeleb.
Oled teinud ühe ilusa ja põhjaliku ülevaate-analüüsi antud teemast. See on muidugi kiiduväärt, sest kui paljud viitsivad üldse aega raisata selliste põhjalike artiklite vorpimiseks, rääkimata andmete analüüsimisest jms.
Siiski-siiski ei leidnud ma selle teema puhul enda seisukohast sidepunkti. EXIFi analüüsimine on minu arvates suhteliselt mõttetu ülesanne. Kui mul on kolm objektiivi (erineva fookuskaugusega), siis nendega pildistamise funktsioon-eesmärk on erisugused. Kui ma panen nüüd EXIFi andmed kokku (nagu sina oled teinud), siis tulemuseks on teatud keskmistatud tulemus. Samas ei tähenda minu jaoks ühe objektiivi enamkasutamine seda, et ma eelistan seda. Lihtsalt erinevate objektide pildistamiseks on erinevad vahendid. Niisamuti on valgustingimused väga erinevad ja keskmistatud tulemused ei anna mulle midagi.
Ehk siis võib-olla on see materjal asjakohasem nö digimaailma friikidele, kes analüüsivad igat kaameraparameetrit läbi ja lõhki. Minu jaoks ei ole see lihtsalt oluline. Pilti ei tee ju kaamera. Ta on ainult vahend.
Hmm, loomulikult. Seepärast ma ju võrdlesingi peamiselt ühe objektiiviga tehtud pilte, mis “puhtjuhuslikult” langes kokku varem kasutusel olnud digikompakti objektiivi vahemikuga. Need mõned vene rauaga tehtud pildid seal olid rohkem enda jaoks enivei. Või noh kogu see asi oli rohkem enda jaoks. Ja ongi pigem kasulik nendele, kes kompaktilt peeglile hakkavad üle kolima. Ja seisavad objektiivi valikul dilemma eest, sest üldjuhul keegi korraga suurt hunnikut objektiive kokku ei osta. Seega on kasulik esimeseks osta kohe see “õige”, mis maksimaalselt sobiks enda soovide-vajaduste-harjumustega kokku.
Suure tõenäosusega ma tulevikus sama asja teha ei viitsi, või kui, siis mingi spetsiifilise parameetri kasutuse vaatamiseks.
Näide elust: ühes foorumis tekkis väike arutelu selle üle, kas ja miks kõrget ISO üldse vaja, nagunii ju ei kasuta, seega pole oluline ka pildi puhtus kõrgetel ISO-del. Mõni võibolla tõesti ei kasuta, ja siis polegi vaja. Aga ma vaatasin oma graafikut ja sai teada, et üle 20% piltidest olen teinud IS0800-1600 juures. Seega… nada fedja, nada. 😉