mida võtta? 1

Tegelikult võib koguni öelda, et iga digikaameraga üles võetud pilt tahab enne trükkimist/teistele näitamist saada rohkem või vähem järeltöötlust arvutis (kui sul vähegi arenenud kriitikameel). Loomulikult võid kaamera ka kohe printerile järgi panna ja trükkida palju kulub, kuid soovides parimat tulemust ei tohiks nii küll väga tihti teha.

NB! Tehes pilte optilise (või EVF) pildiotsija abil pole viltune horisont enamasti probleemiks, sest hoiad kaamerat vastu nägu ja kui pea on otse, siis ka kaamera. Pildistades LCD ekraani abil ja näiteks hoides kaamerat kusagil näost kaugel mingil suvalisel kõrgusel, on veidi raskem sellist “pisiasja” tähele panna ja nii kipuvadki alatihti pildid veidi kiivas olema. Vahel loob kiivas mulje ka mõni pilti läbiv joon (näiteks sisse kaarduv rannajoon vms), mis tegelikult ei peagi otse olema, kuid vaataja jaoks loob ikkagi mulje viltusest pildist.

Eks laiades rahvahulkades tehakse seda ikka, kuid teisest küljest – kui inimest rahuldas 300 kroonise seebikarbiga odavale filmile tehtud pilt 5 aastat tagasi, siis kardetavasti on ta ka tänasel päeva rahul ühes k-tähega algavas kohas tehtud odava autokorrektsiooni läbinud väljatrükiga otse mälukaardilt.

Aga sina, kes sa oled sattunud seda juttu siia lugema, nii ju ometi ei tee?

Kui sul juhtub PC asemel Mac kodus olema, siis oled selles osas juba niigi üsna õnnelik – arvutit ostes said kaasa üsna asise tarkvara (iPhoto), kuid rahakotiraudu paotades, saad osta ka midagi enamat (Aperature, kuid loomulikult ka Photoshop jne). Mäkikasutajate vajaduste rahuldamisel me käesolevas jutukeses pikemalt ei peatu. Tuleks reaalsesse maailma igava PC ja Windowsi juurde tagasi.

NB! Enne, kui hakata otsima vastust küsimusele “milline tööriist pimikusse valida?”, peab olema kindel, et see, mida arvutiekraanilt näed, vastab ka reaalselt sellele, mis pildil olema peaks. Ehket, kas su kuvar suudab kuvada värve, kontrastsust selliselt nagu tegelikult oli (või väljatrükil saab olema). Kui on palju raha, siis võib alati hankida endale spetsiaalsed vahendid monitori kalibreerimiseks (või lasta kalli raha eest see kusagil ära teha), kuid tavakasutajal ei ole sellel investeeringul ilmselt mõtet. Seega kasuta oma silmi näiteks sellel lehel toodud juhendi järgi. Analoogilisi asju on veel, eks igaüks otsib endale sobivaima.

Nii et suur küsimus – milline programm valida? Ega tegelikult mingit ühest vastust ei olegi. Kahtlemata fotograafide hulgas on jätkuvalt enimlevinud/kasutatud Adobe Photoshop oma erinevates versioonides (hetkel uusim on CS2). Tegu on nö turuliidriga, mille kasutamise kohta leiab internetist ilmselt sadu, kui mitte tuhandeid õpetusi – mõned isegi eestikeelsed – arvukatest raamatutest parem ei räägigi. Toksi google.com-i “photoshop tutorials” vms väljend ja vaata ennast lolliks. Aga tegu ei ole odava tarkvaraga (ja tegelikult isegi mitte otseselt kodukasutajale mõeldud tarkvaraga), nii et kui rahakott väga paks ei ole, aga Photoshopi nagu ikka tahaks, siis ilmselt mõistlikum valik oleks Adobe Photoshop Elements. Ka selle kohta on üht-teist õpetuste vallas võimalik leida.

Paljukiidetud programm on näiteks ka ACDsee. Ja üldse mitte kallis. Ei leidu küll nii palju erinevaid õpetusi, kuid kasutajaliides on intuitiivne ja peaks olema peale väikest uurimist ka algajale üldjoontes mõistetav. Kes kasutab, see üldjuhul kiidab.

Kui rahakott on üldse koju jäänud, siis on netiavarustest leitav terve rida kodukasutajale täiesti tasuta tööriistu, mis vähemalt esimeses lähenduses ajavad asja täitsa kenasti ära. Alustaks lihtsamast.

NB! Oluliselt asjaks digifotode kõvakettale kuhjudes on ka nende süstematiseerimine ja katalogiseerimine, et ühe pildi leidmiseks ei peaks kõiki n-tuhandet läbi vaatama. Ka spetsiaalselt selleks otstarbeks (aga loomulikult saavad kõik eespool nimetatud tasulised tarkvarad ka selle osaga ise hakkama) on inimkonna rõõmuks tehtud arvukalt programme, ja kõigisse (tegelikult kõigiga pole muidugi tutvunud, nii et väide ei pruugi olla 100% tõsi) on sisse ehitatud ka võimalused pildikorrektuuriks.

Üks viimasel ajal laiemalt levinud pildihaldusprogramm on Picasa – Google’ katsetus piltide indekseerimise- ja korrigeerimistarkvara teha. Ja ei olegi üldse pahasti välja kukkunud. Loomulikult on paremini välja kukkunud indekseerimis- ja otsingusüsteem (tegu ju ikkagi Google’ga), piltide korrigeerimiseks on küll terve suur hulk erinevaid tööriistu, kuid ütleme nii, et Photoshopi ikkagi ei asenda. Samas on asi tehtud nii lihtsaks kui üldse võimalik ja kui vaja kiiresti vähegi söödavale kujule saada suur hulk pilte, siis ajab kenasti asja ära. Eriti meeldiv on näiteks pildil horisondi otseks ajamine – pildile tekitatakse võrgustik ning nihutades vastavat jubinat vasakule-paremale, kõigub pilt kenasti kaasa ning niimoodi vaikselt timmidki pildi otseks. Mõnus. Loomulikult on olemas kõiksugused automaagilise korrektsiooni nupud (mis võivad, aga ei pruugi mõistlikut tulemust anda) ja võimalik sättida heledust-tumedust, värve jne ka käsitsi. Nii et tasub katsetamist.

Kui aga korraga on vaja muuta juba VÄGA suurt hulka pilte, nii et ükshaaval enam manipuleerida ei jõua, siis tuleb appi üks teine väike tasuta ja lihtne programm – Irfanview. Lomulikult ei ole seal võimalusi väga palju – automaagiliselt horisonti naljalt otseks ei aeta. Aga ribakene siit või teisest servast ära lõigata, pilte vähendada, lisada veidike värve või teravust – seda kõike saab ja üsna lihtsasti (märksõnaks batch conversion). Aga loomulikult on ka enamikul teistel programmidel analoogilised vahendid olemas. Picasa’l näiteks Picture->Batch Edit, kuid võimalusi seal muidugi vähem kui Irfanil ning erinevaid asju ei saa teha kõiki korraga.

Aga kui veidi nö klassikalisema väljanägemisega ja suure funktsionaalsusega tasuta programmide juurde tulla, siis vaieldamatult on siin liidriks GIMP. Seda nii võimaluste, arendustegevuse kui õpetuste saadavuse poolest. Algselt küll üldsegi mitte Windows platvormile mõeldud programm on nüüd ka laiadele massidele kättesaadavaks tehtud ja eelnevalt GTK+2Runtime Environment installeerides saab programmi ka Windows’is üsna muretult tööle. Esialgu kummitasid küll teatavad stabiilsusprobleemid, kuid viimastes versioonides mingeid jamasid väga palju enam ei täheldata. GIMP’i installeerimisest jms saab lugeda ühelt toredalt leheküljelt. Seal on täitsa maakeelsetena isegi teatud hulk õpetusi olemas. Ja kui esialgu GIMPi kasutajaliides võõras tundub, on Photoshopil GIMPile üleminekuks tehtud ka GIMPShop. Nii et valikuid ka väljanägemise osas on.

Üks tunduvalt väiksem ja lihtsam, kuid samas mugav ja ohtrate võimalustega on PhotoFiltre. Samuti tasuta ja samal lehel on toodud ka mõningaid õpetusi. Samas on kasutajaliides läbimõeldud, nii et ei tohiks probleeme tekkida kellelgi, kes vähegi arvutit kasutanud on. Selles mõttes on kõik programmid siiski sarnaste joontega, vähemalt PC platvormile tehtud programmid jalgratast eriti leiutama ei kipu. Tuttavad menüüd või siis üleanimeeritud ja -automatiseeritud ainult värvilistele nuppudele vajutamist nõudvad programmikesed.

Järgmisel lehel olevas tabelis on toodud mingi valik internetiavarustes pesitsevaid programme, mida kõiki saab huvi korral proovida, paraku küll jah enamik on mõeldud katsetamiseks enne ostmist. Aga miks mitte, maitse saab suhu ikka. Siin on toodud ainult mingi valik, mis baseerub kas autori enda kogemusel asja headuses või siis erinevatel fotolehekülgedel märkimist leidnud programmidel. Programmid on esitatud tähestikulises järjekorras, nii et mingit edetabelit vms järjestusel ei ole. Tulevikus on plaanis kõik tabelis olevad (või vähemalt enamik) programmid ka läbi katsetada ja selle kohta väike ülevaade kirjutada. Ja järjestada muudel alustel. Et ise asjades selgust saada ja teistel lihtsam oleks.

NB! Kes veel suuremat valikut tahab, vaadaku Tucows’i. Kõigest 130+ erinevat programmi.
Ka nendest jutukestest võib abi olla:
Top 5 Beginner Photo Editors

Top 10 Budget Photo Editors
Top 5 Advanced Photo Editors

Lisaks tasuks digikaamera ostul heita pilk ka kaasasolevale tarkvarale – oleneb kaamerast, kuid kui tegu pole mingi viimase odava jubinaga, siis mingi tarkvarapakett esialgseks korrigeerimiseks kaasas on ikka. Olgu selleks siis kaameratootja enda leiutis (Canon, Olympus) või mõnel kallimal (peegel)kaameral juba vähe kobedam tarkvara (nt Adobe Photoshop Elements vms).

One comment on “mida võtta?

  1. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply