lisavarustusest 2

Järgnev looke on pigem rõhuasetusega kompakt digikaamerate kasutajatele. Kellel on juba mõni korralik peegeldigi, teab ilmselt niigi mida, millal ja miks kaasas kanda. See väike looke ei pretendeeri mingile absoluutsele tõele, vaid põhineb lihtsalt minu tagasihoidlikel kogemusel ja sellel, mida ma kusagilt olene tarka lugenud või teada saanud.

Esmalt on loomulikult vaja fotoaparaati, et kõik järgnevad kulutused üldse mõtet omaksid. Kui kaamera võimaldab (näiteks Canoni A ja G seeria, Olympuse X0X0 ja UZ seeriad, Osad Nikon Coolpix’id, Sony’d jne), siis tasub hankida nn adapter tube, see fotokale külge kruvida ja seal hoida. Ning selleks, et asi suuremat mõtet omaks, tuleb ette keerata loomulikult ka mõni UV filter. Asja peamine eesmärk on kaitsta objektiivi. UV filter maksab 100 krooni ringis, kuid kriimustatud/kahjustatud objektiiv tähendab uut kaamerat. Lisaks avardab see võimalusi erinevate lisaläätsede (makro, tele, lainurk) ja filtrite kasutamiseks. Filtritest tasub hankimist polarisatsiooni filter (vähendab mitte-metalseid peegeldusi klaasilt ja veepinnalt ning suurendab värviküllust ja kontrastsust). Automaatteravustamisega kaameratele sobib ringpolarisaator, lineaarsega võib tekkida probleeme. Hinnad algavad mõnest sajast kroonist. Eestis on odavaimad Hoya toodetud, kuid neid eriti ei kiideta, näiteks B+W on parem ja vastupidavam. Mis ja milleks, seda uurib igaüks ise. Ja loomulikult võib veel kasutada tervet rida muid filtreid – see juba igaühe valik vastavalt eesmärkidele. Ma näiteks kasutan vahel NIR filtrit, kuid ka see on juba hoopis teine teema.

Lisaks otseselt pildi tegemiseks vajalikule kraamile – fotoaparaat, objektiivid, lisaläätsed jne, on terve rida kola, mida samuti on kasulik kaasas kanda, et olla valmistunud erinevate ettetulevate situatsioonide tarbeks. Loomulikult on kraami kaasas tassimiseks vajalik sobiva suurusega fotokott (minul tegelikult isegi kaks, oleneb vajadusest üks suur (Viking) ja teine tiba pisem(Lowepro)). Viimast on hea kaasa võtta lühiajalisteks ja lihtsalt kuhugi seltskonda vms minekuks, kus lisakola niipalju vaja ei lähe.

On terve rida asju mida tasub fotokotis hoida – näiteks objektiivi, filtrite ja LCD puhastamise vajalik mikrokiust lapp, õhupumbaga pintsel, vatitikud, veidike piiritust. Müügil kõikides hästivarustatud fotopoodides. Tolmul on lihtsalt selline loll komme kogune sinna, kuhu pole vaja. Ja mingi suvalise pluusinurgaga ei soovitaks eriti filtritki pühkida, mis siis veel objektiivist rääkida.

Kaamera vihma eest kaitsmiseks kulub ära mõni kilekott – mul näiteks äralõigatud nurgaga kilekott, mis sobib kenast ümber kaamera nii, et lensadapter kotinurgast välja ulatub ja vajadusel saab pilte edasi teha. Testitud nii Teravmägede uduvihmas kui Eestimaises vihmases talves. Ainuke mure on vihmapiisad filtriklaasil (filtrit kasutades vähemalt mitte objektiivil), kuid selle vastu ei saa eriti kuidagi.

Talvel õues olevatest miinuskaaridest sooja tuppa/autosse minemiseks on kasulik fotokotis alati hoida üht terve kilekotti, kuhu kaamera saab panna, et niiskus kondenseeruks koti pinnale, mitte objektiivile ja kaamera elektroonikale. Ja loomulikult ei tasu -20 kraadi juurest hüpata kohe +20 kraadi juurde, kaamera võiks enne viibida mõnda aega nö üleminekutsoonis – esik vms jahedam koht, et vaikselt uue temperatuuriga kohaneks.

Digikaamera puhul, et pildistamist kauemaks jätkuks, tasub alati kaasa võtta tagavaraaku(d). Kui on külm ilm, siis tasub üks komplekt hoida keha ligidal (põuetaskus näiteks vms) soojas ning jooksvalt neid vahetada. Sest miinuskraadides lüheneb kasutusaeg tunduvalt, kuid uuesti üles soendades saab jälle kasutada. Ja kui on pikem ots ja vahepeal ka tsivilisatsiooni rüpes tagasi ollakse, siis akulaadija või kaameras laadimiseks vajalik adapter oleks ka kasulik ühes võtta.

Digikaamerate puhul on sageli üheks limiteerivaks teguriks mälukaardid ja nende mahutavus. Reeglina mida suurem ja rohkem, seda parem. Samas väga suurte mälukaartide vastu räägib nö „kõik munad ühes korvis“ printsiip. St kui juhtub midagi kaardiga, kus reisi algusest peale kõik pildid peal, on kahju tunduvalt suurem, kui veidi väiksema kaardiga, mille sa teise samasuguse, kuid täis oleva vastu oled just vahetanud. Kui suur kaart on optimaalne, sõltub juba kaamera MP ehk siis ühe pildi suurusest. Mina olen oma 4MP kaamera jaoks leidnud optimaalseks lahenduseks 512Mb kaardi (mahutab ~250 pilti), lisaks on tagavaraks veel üks 256MB ja kaameraga kaasas olnud 64MB. Viimase olen küll kasutusse võtnud vaid ühel korral. Aga ega ta fotokotis olles leiba ei küsi. Kui kusagil väga pikal reisil olla, siis tasub hankida ka mõni kaasaskantav seadeldist piltide arhiveerimiseks mälukaartidelt, sest esiteks tuleb see mingitest mahtudest alates odavam ja jällegi aitab riske piltide kaotsimineku osas hajutada. Minul on selleks kasutusel Apacer DISC STENO CP200. See võimaldab pildid kenasti ja kiiresti CD-le põletada otse mälukaartidelt (omades vastavaid pesasid), aku peab vastu nii mõnegi plaaditäie ja seade ise mahub fotokotti ka ära. Lisaks saab seda vooluvõrgus olles kasutada teleka järgi lisaks piltide vaatamisele DVD-de ja muusikaplaatide mängitamiseks ning arvuti järgi välise kirjutaja ning kaardilugejana. On olemas ka analoogilisi seadmeid, mis pilte kõvakettale panevad, kuid igal asjal on omad head ja vead. Viimaste aegade arengud tunduvad olevat, et turule tulevad värvilise ekraaniga MP3 mängijad, millele saab ka kaamera järgi lükata ja pildid sinna tõmmata. Ekraan, millelt pilte saab vaadata, on muidugi plussiks.

Fotokotis võiks olla ka mingi väike terariist. Väga sobilik on mõni multifunktsionaalne taskunuga (Leatherman, Swiss Army Knife jne), mis sisaldab ka kääre. Näiteks on paaril korral vaja olnud mõni kaadrisse jääv kõrreke ära lõigata. Kui niisama sikutama murdma hakata, või kogu kaadrile pöördumatut kahju tekitada, mis mul ka ühel korral juhtunud on.

Ka väike taskulamp ei teeks fotokotis paha, loomulikult vaid siis, kui pimedaajal pildistama minna. Mõni väiksem Maglite või pisike võtmehoidjagi. Mul küll sellist ei ole, vaid pimedal ajal katsun BlackDiamond’i pealambi kotti mahutada. Üsna kehv on kaamera seadeid muuta kottpimedas.

Kui kaamera võimaldab, siis on alati abiks ka lisavälk, sest sisemised välgud ei hiilga reeglina just oma võimekuse ja kvaliteediga. Lisaks loob inimeste pildistamisel see, et välk asub objektiivile väga lähedal, suurema tõenäosuse punasilmsuse tekkimiseks. Kuid korralik välk on jällegi asi, mis võib maksta üsna suure osa kaamera hinnast. Samas avardab võimalusi valgustamise osas. Samasse kategooriasse lähevad kõiksugudes peegeldid ja hajutid. Või lähipildistamise ringvälgud.

Loomulikult on olulisel kohal statiiv. Korralik kolmjalg fotokotti reeglina ei mahu, kuid koti külge rippuma küll. Korraliku statiivi puhul peab tõsiseid läbirääkimisi pidama rahakotiga, mingi lihtsama ajab-ka-asja-ära lahenduse saab alates mõnest sajast. Enam-vähem optimaalne asi on hinnaskaala 1500 – 2000 EEKi. Statiivi puhul ülioluline asi on stabiilsus – üldiselt mida raskem, seda stabiilsem. Kuid jällegi ebamugavam kaasas kanda. Nii et siin peab jällegi igaüks tegema oma valiku vastavalt vajadusele. ~2 kg raskune statiiv on juba suhteliselt stabiilne, kuid samas mitte veel kontimurdvalt raske kaasas kandmiseks.

Lisaks kolmjalgadel on veel olemas üksjalad. Seda ei saa nimetada päris kolmjala asendajaks, kuid liikuvama tegevuse juures ilmselt otstarbekam – kergem kaasas kanda, lihte ringi tõsta ja samas piisav tugi kaamerale olemas. Pühapäevapildistajale IMHO ei tasu ära. Multifunktsionaalse vidinana võib esile tõsta kruvistatiivi. Maksab alates mõnesajast rahast ja on piisavalt pisike, et mahtuda fotokotti. Min kasutan ROWI kruvistatiivi. Saab vastavalt vajadusele kruvida mõne puu või aia või laua külge jne. Või ehitada kiiresti üksjala mõne roika või näiteks matkakepi abil. Sellisel moel olen isegi panoraamvõtteid teinud, et lõin matkakepi maasse, kruvisin statiivi külge ja…

Tõsisema lähi- ja makropildistamise huvi korral tasub hankimist Macro Slaider. Nüüd on tulnud müüki ka Eestisse ( http://www.photopoint.ee/toode.php?id=4108), mina hankisin tunduvalt odavamalt USAst. Kuna kompaktkaameratel on käsitsi fokuseerimine suhteliselt PITA, siis selle abil saab asja palju paremini paika, seda eriti lisasuurendusi kasutades. Ja loomulikul ei ole see ainult kompaktkaamerate puhul kasutatav asi. Mööda maad ringi roomates, ja mitte ainult, on kasutusel nn oakotid (beanbag). Mis ongi täpselt see, mida nimi ütleb. Riidest kotike, mille täidad millegi sobivaga (herned, oad, mingid mitteorgaaniline graanulid). Sellele toetamine aitab stabiliseerida kaamerat, samas on hea teha muudatusi kadreeringus. Kasutatakse nii suuremaid (autoaknalt pildistamiseks näiteks) kui väiksemaid, mida lihtsalt kusagil võpsikus on hea kaamera alla panna. Samuti kasutatakse neid lisaraskustena statiivile stabiilsuse juurde andmiseks. Endal on juba pikemalt aega plaanis oakott teha, seni on asi olnud materjali ja teostuse taga (riie võiks vett pidada, et maas ära ei vettiks; kott võiks olla kergesti avatav, et sisu kogust muuta jne).

Mis veel. Nii suvel kui talvel (loodusesse) pildistama minnes on väga oluline osa õigel riietusel. No kaob ikka tuju rahulikult pildistamiseks sobilike hetki otsida küll, kui varbad ja sõrmed külmetavad või on märjad vms. Lisaks on oluliselt kohal (mitte ainult talvel) korralikud ja veekindlad jalanõud (nt matkasaapad on alati abiks) ja ka püksid. Et kui vaja põlvitada/pikali heita, siis teed seda kõhklematult, mitte ei muretse selle pärast, kas riided pärast ka veel millekski kõlbavad jne.

Et käed külmal ajal soojad oleksid, on samuti ülioluline. Eksperimenteerimise käigus (esimene mudeliks olid analoogilised sõrmikud) lasin endale teha spetsiaalsed poolkäpikud. millel on käeseljal väikesed taskud (sobilik filtri või objektiivikorgi jaoks – muidu otsi teist alati mööda taskuid taga) ja ärakäivad sõrmeotsad (täpsemalt pöidla ja nimetissõrme otsad, sest just neid sõrmi on vaja kaamera erinevate nuppu ja kettakeste näppimiseks) ning kus on just nii palju sõrmi kui vajalik, kuid samas nii vähe kui võimalik. Sõrmikutes teatavasti hakkavad käed kergemini külmetama kui käpikutes, kus on suurem õhuruum, mida kütab suurem nahapind. Seega on mul säherdused kindad, mille vasaku käe omal on nö kolm sõrme ja parema käe omal neli sõrme (üks rohkem on vajalik kaamera mugavaks hoidmiseks käepidemest, väike sõrm toetab kaamerat altpoolt). Väga väärt asjad on – väljanägemine võib mõne jaoks olla küll veidi alternatiivne, kuid praktilisuse eest 10/10.

Suvel (ja mitte ainult) päikesepaistelise ilmaga on sageli probleemiks kehv nähtavus LCD’lt. Loomulikult on olemas spetsiaalsed varjukid jne, kuid sageli aitab ka selline lihtne asi nagu nokamüts. Lihtsalt lokeerid ennast Päikese suhtes vastavalt, tood kaamera näole lähemale ning keerad noka varjuks ette, ja voilaa – LCD’lt näeb jälle midagi.

2 thoughts on “lisavarustusest

  1. Reply zola du dets. 17,2009 12:24

    Dear Sir or Madam,

    Shanghai Yanpai Filter Cloth CO., LTD. is an ISO 9001 certificated manufacturer, specializing in:

    I. Filtration Fabric

    1. Woven filter fabric

    2. Non woven felt

    3. Belt filter fabric, mesh

    4. Finished Filter bag, finished filter plate fabric

    5. Filter paper

    II. Construction fabric

    1.Geotextile

    2.Silt Fence

    Please contact me if you are of interest.

  2. Pingback: pikk ja jätkuv vaikus « .:. digiSTOOP v5.0

Leave a Reply