MTF

ratturid_11.jpgÄkki tuleb see veel paljudele inimestele üllatusena, aga kõik asjad siin ilmas ei olegi ühesuguse kvaliteediga, mõni on parem ja mõni halvem ja mõni veel halvem. Sama kehtib ka objektiivide kohta. Kui nüüd esimene üllatus möödas, siis äkki veel suurema üllatusena tuleb äkki see, et ka üks ja sama objektiiv produtseerib erineva kvaliteediga pilti tingituna avast ja fookuskaugusest (ja loomulikult veel sajast muust faktorist, millede hulgas üks olulisim on see, kes kaamerat käes hoiab). Aga kõik ei ole veel kadunud. Kui oled valmis endale selgeks tegema mõned ilusad mõisted, siis siit see tuleb.

Sweet Spot

sweetspotter.jpgSellist ava ja fookuskauguse kombinatsiooni, mille juures objektiiv suudab kujutise kõige teravamalt jäädvustada nimetatakse ühes laialt levinud võõrkeeles sweet spot’iks. Nii et üks õige magus asi. Lühidalt öeldes on oma objektiivi magusate seadete kindlaks tegemiseks on üheks võimaluseks katse-eksitus meetod. Ehket võtad kenasti statiivi, sätid kaamera sinna peale ja kukud kõikide erinevate avade juures pilti klõpsutama. Kui tegu on suumobjektiiviga, siis on lisaks avanumbrile oluline ka fookuskaugus. Nii et kombinatsioonide arv võib päris suur olla. Pärast laed need pildid arvutisse ja vahid silm punnis piksleid kuni ongi selge milliste seadete juures on tulemus teravaim.

Sweet spot’ist saab täiendavalt lugeda näiteks siit:

http://digital-photography-school.com/blog/find-your-lens-sweet-spot/

http://www.digital-shot.com/50226711/find_your_lens_sweet_spot.php

http://www.cherrystreet.co.uk/index.php/2008/04/23/prime-lens-and-the-sweet-spot/

http://news.deviantart.com/article/40811/

MTF

m66tmine.jpgTeiseks variandiks on usaldada laboratoorsemaid mõõtmisi ning otsida kusagilt välja oma objektiivi MTF väärtused erinevate sätete juures. Küsite, et misasi? MTF on selline tore asi, nagu Modulation Transfer Function. Kõlab keeruliselt, kas pole? Minu arust ka. Kes soovib selle asja sügavamasse hingeellu süüvida, siis palun:

http://www.kenrockwell.com/tech/mtf.htm

http://www.bobatkins.com/photography/technical/mtf/mtf1.html

http://www.luminous-landscape.com/tutorials/understanding-series/understanding-mtf.shtml

http://www.luminous-landscape.com/tutorials/understanding-series/lens-contrast.shtml

>http://www.normankoren.com/Tutorials/MTF.html

http://www.sigmafoto.ee/lens/icon/mtf.htm

http://fotogenetic.dearingfilm.com/how_to_choose_a_lens.html

http://www.quickmtf.com/

http://www.imatest.com/docs/sfr_MTFplot.html

ja-nii-edasi

Lugemist mitmeks õhtuks ;-). Aga kui nii tehniliseks ei viitsi mina, siis on alati ka lihtsam tee. Mis kindlasti ei ole nii prohvessionaalne ja puha, aga eesmärk pühendab abinõu. Ja meie eesmärgiks on ju midagi uut teada saada objektiivi kohta. Konkreetselt just selle eesmärgi täitmiseks on olemas üks veidi parem koht…

Photozone.de

t2ppisteadus.jpgPhotozone’is on tubli onu Klaus juba raske graafikutõlgendamise töö lihtsate inimeste eest ära teinud ja testinud suurel hulgal erinevaid objektiive ning uued graafikud veidi arusaadavamal kujul Excelis valmis joonistanud. Tasub tähele panna, et ka graafikul toodud ühikud on hoopis teised, kui MTF graafikul on mõõtühikus lp/mm (joone paare millimeetri kohta), siis photozone.de metodoloogia järgi on mõõtühikus LW/PH (joone paksus pildi kõrguse kohta) Lisaks MTF mõõtmisel on sellel lehel veel terve hulk muid toredaid graafikuid ja kasuliku juttu, näidispilte jne, nii et tasub seda lehte uurida.

NB! Paljud tootjad avaldavad enda toodetud objektiivide kohta kohe ka MTF graafikud (kahjuks Pentax nende hulka ei kuulu):
Canon
Nikon
Sigma

Siinkohas pöörame meie tähelepanu ainult sealesitatud MTF graafikutele. Tavaliselt asuvad need mõne objektiivi ülevaate teisel leheküljel, kohe pärast vinjeteerumist.

Et asi lihtsamini arusaadav oleks, teen seda enda kahe põhiobjektiivi näitel Sigma AF 17-70mm f/2.8-4.5 DC ja Pentax SMC-DA* 50-135mm f/2.8 ED [IF] SDM. Esmalt tuleb üle korrata ka seal alati toodud hoiatus – tulemused on numbrilisel kujul omavahel 1:1 võrreldavad ainult sama tootja toodangu piires.

Mida sealt siis tarka saab välja lugeda.

Sigma 17-70 mm

sigma70mm.jpg17 mm juures saab järeldada, et lainurgaks on tegu üsna korraliku objektiiviga – juba maksimaalselt lahtise avaga (f/2.8) on teravus kaadri keskel igati arvestatav ning saavutab maksimumi f/5.6 juures. Servapoole jääv ala nii hea ei ole ning jätkab tõusu kuni f/8-ni. Nurgad on veelgi kehvemad. Kuid siiski on obejektiiv 17 mm juures kasutatav ka päris lahtisena, kui teravust veidi rohkem taga ajada, siis paari stop võrra koomale keeratunuda on kõik mured murtud.

35 mm juures saavutab see objektiiv oma sweet spot’i. Juba täislahtisest avast alates on keskosa kui servaala teravus korralik, tipp saavutatakse f/8 juures.

70 mm juures küll üldine tasen on veidi langenud, kui 35 mm tulemustega võrrelda, kuid midagi hullu pole ning kui kasvõi ühe stopi võrra ava kinni keerata saab pilti juba südamerahuga teha.

Pentax 50-135 mm

pentax70mm.jpg50 mm juures on kaadri keskel teravus suurepärane läbi kohu avavahemiku. Ääred ja nurgad saavutavad maksimumi f/5.6 juures, kuid näitavad ka f/2.8 juures väga head kvaliteeti.

90 ja 135 mm juures on maksimaalselt lahtine ava veidi kehvem kui võiks, seda eriti äärealadel. Kuid juba f/4 peal pole eriti halbu sõnu ütelda ning sweet spot saavutakse f/5.6 juures.

MTFi tõlgendus

egsnrtr_004.jpgJärelduseks nende kahe toru kohta saab öelda, et ka Sigma 17-70mm puhul on tegu täiesti arvestatava kvaliteediga suumobjektiiviga, mis näitab head kvaliteeti täiesti lahtise ava juures ning suurepärast kvaliteeti ühe-kahe stopi võrra koomale keeratuna. Magusaimaks on 35 mm fookuskaugus kõikide avade puhul, parim kvaliteet saavutatakse f/8 juures. Pentax 50-135 mm näitab üldiselt üksjagu kõrgemaid tulemusi kui Sigma objektiiv ning seda lahtisema ava juures, sweet spot’iks on f/5.6. Nii et kui on vaja pildistada alates 50 mm vahemikus, siis tasub igal juhul valida just Pentaxi objektiiv. Ja seda ma loomulikult olen teinud ka :-p. Kui võrrelda neid objektiive Pentaxile sobivate teiste objektiividega, siis on tegu täiesti tugevate kandidaatidega, tulemus julgelt üle keskmise. Ei saa loomulikult võrrelda Limited seeria fiksobjektiividega, kuid kit ja teised pimedad suumid jäävad kaugele maha.

Kokkuvõtteks

hansa_24.jpgIgasugused mõõtmised on toredad asjad. Aga kuidas mõõta pildi vaatamisega kaasnevat emotsiooni? Keerulisevõitu. Nii on see ka tegelikult mõõdetavate väärtuste puhul – see, mida pikslitasandil näha on, ei ole pilti tervikuna vaadates sageli eriti märgata, siin ei tooda vastuseid kandikul kätte. Eks oskus selliseid detaile näha tuleb kogemusega ja kogemus tuleb ainult pilti tehes ja tehtut vaadates ning analüüsides. Loomulikult mingi kogus teravust võiks ju igal pildil ikka alati olla, kui just eesmärgiks pole udust pilti teha olnud, kuid seda meeleheitlikult taga ajada ka ei tasu ning siis kõigile jutustada, et krt, mul on kit-obje ja sellepärast ongi mul nii kehvad pildid, aga siis kui uue objektiivi ostan, siis… siis tuleb ainult puhast taevamannat. Jeah, right…

NB! pentaxistidele rõõmustamiseks ka ikka midagi – osades Pentaxi digipeeglites (nagu näiteks K10D ja K20D) olemas seadetes (Custom settings->Program line) olemas selline salapärane asi nagu MTF priority. Väljavõte manuaalist (lk 145): “MTF prioriteet on automaatne säriporgramm, mis üritab valida parima ava antud objektiivi jaoks. Toimib kõige paremine DA, D FA, FA ning Fa J objektiividega”. Nii et valida seal seadeteks MTF ja samas Custom settings’ite menüüs Green buttoni vajutamise mõjuks panna Program Line, siis peaks teoorias kaamera suutma Pentaxi enda objektiivide puhul valida sobivad avaparameetrid lähtuvalt objektiivide võimekusest. Ilmselt eriti kasulik asi selliste objektiivide puhul, millel erinevused on suuremad ja muutused järsud. Ühe stopi võrra ava muutes võib sellisel juhul pildikvaliteet muutuda tuntavalt (paremaks).

Nii et MTF puhul on näitajaga, mis teoreetiliselt annab infi objektiivi poolt joonistatava kujutisi teravuse kohta, kuid ei tohi unustada, et see on vaid üks objektiivi omadustest. Sageli on palju tähtsamaks kontrast, värviedastust, bokeh (kuigi ka seda saab MTF kõverate järgi hinnata), vinjeteerumine, pildimoonutus; loomulikult ka konstruktsioon ja kasutusmugavus. Paljud eespool loetletud omadused on ka mõõdetavad, aga paljud jälle ei ole. Nii et baseerudes ainult MTF testi tulemustele objektiivi valikul on muidugi selgelt tobedus, kuid teatud otsustusabi see muidugi on.

Palju olulisemaks on (vähemalt minu jaoks), et see näitaja annab võimaluse olemasoleva objektiivi puhul paremini tundma õppida selle piire. Ehket kui eesmärgiks on üliterav pilt, siis ei maksa kehva MTF skooriga fookuskauguse ja ava kombinatsiooni valida vaid pigem katsuda tabada sweet spot’i. Mis muidugi ei tähenda, et teistes oludes samade näitajaga piisavalt pädevat pilti teha ei saaks vms. Nii et teravus on oluline, kuid mitte absoluutne kvaliteedi näitaja ja jääda ülihea MTF skooriga objektiivilt ootama ikka ja ainult teravaid pilte on selge narrus. Sest suure tõenäosusega väristab fotograaf ise neist juba suure hulga uduseks, olgu MTF või ziljon 😉

Kokkuvõtte kokkuvõtteks

m2ng_03.jpgKui kogu eelnev jutt tundus ikkagi liiga keeruline ja päris täpselt teemat ei tabanud, siis  on üks üldine reegel, mis tasub meelde jätta. Sweet spot (ükskõik kui hea või halb see konkreetsel objektiivil absoluutskaalas on) on reeglina mistahes objektiivil ava 2-3 stopi võrra kinni keerates. Nii et f/4 objektiivi puhul  f/8-f/11 kandis, f/2.8 objektiivi puhul f/5.6-f/8 kandis jne. Umbestäpselt selline lähenemine on alati kindlapeal minek. Ning ühtlasi argument võimalikult valgete objektiivide ostmiseks, sest seda lahtisema avaga suurepärane teravus saavutatakse. Seega hoidu äärmustest – seda nii ava, fookuskauguse (eriti tele-otsas) kui ka kaadri serva mõttes, ning kõik on hästi.

Leave a Reply