kolm põrsakest

kolm põrsakest

koos_caolpe_02

Kui eelmisel korral rääkisime muinasjutu seitsmest päkapikust, siis sel korral kolmest põrsakesest. Vee- ja põrutuskindlatest põrsakestest, keda isegi kuri hunt ei suuda katki puhuda või kaval rebane ära uputada.

Käes on kole aeg, lisaks krae vahele rabistavale vihmale poeb see ka kaamera sisse, kui keegi peaks olema nii rumal, et selle taskust välja võtab. Kui vihmakindlat peegelkaamerat pole raatsinud osta, siis tunduvalt odavama raha eest saab juba täiesti veekindla masina, millega isegi mitme meetri sügavusel vee all kannatab pilti ja videot teha. Boonusena töötavad need kaamerad ka külmas ja isegi mõõdukas põrutus ei tohiks mingeid väga koledaid tagajärgi kaasa tuua. Proovimise eesmärgil vastu seina siiski virutada ei maksaks. Kõikide formaalsete näitajate järgi peaks tegu olema ideaalsete kaaslastega matkal, rannas või kasvõi vannis.

Kõige pikem ajalugu veekindlate kaamerate konstrueerimisel on testis osalevast kolmest firmast (Olympus, Pentax ja Canon) Olympusel. Pentax on maha saanud alles kahe kaameraga ja Canon ühega. Nagu test näitas, siis stardikoht ei tähenda alati midagi…

Kuidas põrsakestel läheb loe lähemalt digitest.ee lehelt.

seitse päkapikku

seitse päkapikku

koos_lahti_03_600

Täna räägime ühe muinasjutu. Ela kord seitsme mäe ja mere taga üks kena kaamera. Täitsa hea kaamera, mis oli oma elus juba nii ühte kui teist näinud. Tahtis teine kangesti reisile minna, aga ei osanud reisiseltsilist valida. Senine partner, kelle najal nii mõndagi tehtud, oli reisele minekuks liiga suur ja laisk, ei tema viitsinud ennast ilma autota liigutada. Sõna levis ja välja ilmus seitse uut kandidaati. Kõik ilusad ja säravad, mõni veidi lühem, teine jälle veidi pikem ja kolmas paksem, aga muidu esmapilgul täitsa ponksid ja sobivad kõik. Lähemal tutvumisel ilmnesid teekaaslastes paraku varjatud head ja vead, mille kohta saab edasi lugeda siin.

väike vahepaus

väike vahepaus

vanalinn_14.jpgPisike teadaanne  – digiSTOOP läheb lähipäevil värskenduskuurile, palun olla kannatlik. Lihtsalt on praegune WordPressi versioon juba ammusest ajast uuendusteta ja vigane ning hakkab ajale jalgu jääma. Kaasnevaid turvariske ei jõu üles lugedagi. Loodetavasti miskit olulist värskendamise käigus kaotsi ei lähe ja mõne tunni/päeva/nädala/kuu pärast om digiSTOOP tagasi, ilusama ja osavamana kui kunagi varem. Seni võib pildiSTOOP-ist pilte vaadata ja või siis näiteks hoopis Photopointi ajaveebi lugeda. Või õue minna. Tühja sest sajust.

reisifotograafia

reisifotograafia

viljoonas_06.jpgReisil käid? – Käin.

Pilti teed? – Teen.

Häide pilte tahad teha? – Tahan!

Järelikult on see lugu sulle! – No hea küll siis.

Suvi on reisimiste aeg. Kes eelistab Nuustakul ära käimist, kes Njujorgis. Või hoopis Njuziilandil. Reisile minnes jäetakse sageli tähelepanuta üks kõige olulisem asi – tunne oma varustust ja selle piire ning mõtle hoolikalt läbi kas ja mida üldse reisile kaasa võtta, et juba kohapeal olles halbu üllatusi vähem oleks. Selleks, et ikka kindlasti oleks peale reisi ilusaid pilte, mida jagada, tasub järgnev lugu läbi lugeda ja veidikene mõtiskleda, et kas ja kus ja miks ja kellega ja millal ja kuidas ja… kõik need teised suured küsimused.

Nii et head lugemist Photopinti ajaveebis.

e-päev

e-päev

e-kruus_ds.jpg

Nagu vanarahvas juba ütles, siis parem Hilja kui mitte kedagi. Seega selline takkajärgi postitus. Ülemöödunud nädala pühapäeval oli e-päev. Emadepäev. Kuna see tõdemus jõudis kohale suhteliselt sama nädala esmaspäeval, siis läks asjadega veidi kiireks. Tegime lastega mõttetalgud ja otsustasime, et peaks ikka midagi kena meisterdama. Photopointi ajaveebist oli meelde jäänud, et pakuvad nad temperatuuritundlike kruuse. Mis vastavalt joogi kuumusel kas näitavad pilti või ei näita. Kuna tundus lahe, siis asusid lapsed usinalt joonistama ja kirjutama; kes oskas, see luges luuletust ja kes oskas, kirjutas selle üles. Minu tagasihoidlik panus piirdus erinevate ilusate asjade kokku kombineerimisega kruusi jaoks vajalikule pinnale, milleks on 23×8 cm. Kes täpselt ei tea kas ja kuidas, on selle jaoks olemas isegi videoõpetus.

Nüüd veidi niivõrd-kuivõrd virinat ka. Kruusi tellimise juures on kirjas, et kätte saab 5 päeva pärast. Seega läks idee tekkides veidi kiireks juba, et pühapäevaks oleks kruus olemas. Mistõttu sai asi üsna kiiruga kokku pandud ja sama päeva hilisõhtul tellimus ära esitatud ja makstud. Reaalsus oli paraku selline, et juba teisipäeva õhtupoolikul helistati ja öeldi, et võib kruusile järele minna. 😉 Seega oleks saanud asja tunduvalt rahutumalt ja muretumalt võtta ja korralikumalt, aga no teisalt on kaupmehe pikkade tähtaegade andmine pigem positiivne näitaja. Sest parem mitte anda katteta lubadusi ja kui juba anda, siis neist ka kinni pidada. Eriti vinge oleks muidugi kui näiteks tellimus esitamises juures oleks mingi kalkulaator, mis esitatud tellimuste mahu kaudu annab hinnangu eeldatavale tööajale.

Tulemusest ka mõni sõna. Kruus on täitsa selline nagu lubatud ja videoklipid näitavad. Kuna minu poolt kruusile pandud pilti oli valgel taustal ja mitte väga domineeriv, siis nö külmas olekus on see näha ainult väga hoolega uurides. See tagas ilusa üllatusmomendi, kus enne kohvi sisse valamist ei saanud e-inimene arugi, et kruusilt midagi põnevat võiks välja ilmuda. Et lihtsalt mingi uus mustjaspruun kruus, ei midagi erilist. Aga siis….

Seega minu hinnangul on tegu väga toreda asjaga, mis tavapärastest kruusidest, pusledest jms üksjagu eristub. Ja üllatab. Ja on niisama lahe.

geosildistamine

geosildistamine

viljarv_panoplaneet_03.jpgKevad on käes. Aeg minna õue ja pilti teha. Äkki isegi teistele näidata. Kiita saada. Kadedust tekitada. Teised tahavad ju ka sellisesse kenasse kohta minna. Aga ei saa, sest et tea kus see täpselt asub. Kuid ei muret, sellele probleemile on lihtne lahendust – geosildistamine, geoinfo lisamine, piltide sidumine geograafiliste koordinaatidega. Või kuidas iganes keegi soovib seda nimetada. Küsite kuidas seda teha? Imelihtne. Photopointi ajaveebis on ilmunud järjekordne lugu, mille läbilugemisel just sellele küsimusele vastuse saabki.

värinavabadus vol2

värinavabadus vol2

v6tavabalt.jpgPhotopointi ajaveebis on ilmunud uus lugu teemalt “värinavabade piltide saladused“. Tegu on põhjaliku edasiarendusega kunagi hallil ajal digiSTOOPis ilmunud jutule “kuidas hoida kaamerat?“. Lühidalt kokkuvõttes leiab  uuest  artiklist näpunäiteid selle kohta kuidas parandada oma pildistamistehnikat kehvades valgusoludes (loe – Eestis 90% ajast) kasutades nii peegel- kui kompaktkaamerat. Ega selles mingit raketiteadust muidugi polegi, lihtsalt peab tundma oma kaamerat ja mõningaid fotograafia põhitõdesi, veidi lihvima kaamerahoidmis oskuseid ja ongi kõik pildid teravad. 😉