walkin’ the dog

walkin’ the dog
walkin’ the dog project â„¢

Putukad

2006

Trollface

Ripub

mälestuseks…

mälestuseks...

paps

fotojaht: 100

Tegelikult on mul üks pilt kus 100 numbrilisel kujul ka olemas. Aga suht jama pilt on. Õnneks päästis Coppermine galerii hädast välja. Nimelt annab too igale pildile püsiviite, mis lõppeb numbriga. Seega on alljärgnevalt presenteeritud iga 100s pilt pildiSTOOPist. Õnneks olen ma vahepeal pilte kustutanud ka, nii et päris iga 100nda numbri juures pilti polnud, muidu oleks veel rohkem kokku tulnud. Väikese ajalise läbilõike annab kokku ikka, kuigi kerimist on palju. Aga eks 100 on ju suur number ka.

100

100 - jägala juga

200

200 - käsmu

300: viljandi

300: viljandi

400: sankt-peterburg

400: venemaa, sankt-peterburg

600: tallinn

600: tallinn

800: usa

800: usa, tennessee, appalachian mountains

900: island

900: island, haukadalur, blesi

1000: teravmäed

1000: teravmäed, colesbukta

1100: jägala juga

1100: jägala juga

1200: viljandi

1200: viljandi

1300: vahemetsa

1300: raplamaa, vahemetsa

1400: heinarullil

1400: heinarullil

1500: soome

1500: soome, rovaniemi

1700: tallinn

1700: tallinn, pikakari

1900: viljandi

1900: viljandi

2100: läti

2100: läti

2200: lennusadam

2200: tallinn, lennusadam

2300: kuremäe klooster

2300: ida-virumaa, kuremäe klooster

2400: peipsi

2400: peipsi, emajõe suue

2500: viljandi

2500: viljandi terviserada

2600: kaisma järve ääres

2600: pärnumaa, kaisma järve ääres

2700: amsterdam

2700: holland, amsterdam

2800: keava raba

2800: raplamaa, keava raba

2900: viljandi järv

2900: viljandi järv, huntaugu

3000: laulupidu

3000: tallinn, laulupidu

3100: käsmu

3100: käsmu

3200: hiiumaa praam

3200: hiiumaa praam

3400: mehhiko, santa maría del tule

3400: mehhiko, santa maría del tule

3500: mehhiko, guachimontones

3500: mehhiko, guachimontones

3600: tallinn, rotermann

3600: tallinn, rotermann

3700: aegviidu

3700: aegviidu

3800: Võrumaa, tornimäe

3800: Võrumaa, tornimäe

3900: argentiina pudelijeesus

3900: argentiina pudelijeesus

tähtis teade!!!


instagram – teeb ka kõige mõttetuma pildi ägedaks. Onju.

fotojaht: armastus

Oijah, pole ammust aega osalenud. Sel korral teemat lugedes meenus kohe paar sobivat pilti.

murtudsüda VS sõnajalaõis: kumb on enne?

murtudsüda VS sõnajalaõis: kumb on enne?

jah

jah

vastus puukallistajatele

vastus puukallistajatele

Pentax K10D VS K20D VS K-7

Pentax K10D VS K20D VS K-7

k7_panoraam_02_600

Olles nüüd juba mõned kuud Pentax K-7 kasutanud jõudis kätte viimane aeg teha väike vahekokkuvõte ning kaua-kaua aega mustandi staadiumis olnud jutuke ära lõpetada. Algselt plaanitud põhjaliku ülevaadet siit küll ei tule, rohkem juhurezhiimis mõtted ritta lükitud. Tabel ehk annab veidi süsteemsema võrdluse ju nagunii kätte.

Kuna kolm on ilusam number kui kaks, siis teatud vastuolus reaalsusega on võrdluses kolm kaamerat. K20D kohta peab tõe huvides ütlema, et käes olen hoidnud seda vaid paaril korral. Nii et päris võrdlus on tegelikult K10D ja K-7 vahel. K20D kui nö üleminekuvorm nende kahe vahel on illustreerivatel eesmärkidel, et näidata Pentaxi lipulaevada arengurida. Tabelis paksus kirjas on K-7 uuendused võrreldes K10D-ga, sinisega on tähistatud ainult konkreetsele kaamerale omased omadused. Selgelt on erinevuseid K10D VS K-7 skaalal rohkem, kuid nii mõnigi oluline asi on täienenud ka viimatise kaameraga võrreldes.

Pentax K10D olen varem juba teiste kaameratega ka võrrelnud – siin, siin ja siin.

Tehnilised andmed

K10D K20D K-7
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 24.01.2008 – 20.05.2009
Kere ehitus – löögikindla plastikuga kaetud metallraam
– kummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
– löögikindla plastikuga kaetud metallraam
– kummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
– magneesiumist korpus
– roostevabast terasest raam
– 77 kummitihendiga tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm – 141.5 × 101 × 70 mm – 130,5 × 96,5 × 72, 5 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)
– 715 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 800 g (koos akuga)
– 670 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 754 g (koos akuga)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit – 14,6 miljonit – 14,6 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)
– JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px)
– 2.2M (1824x1216px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)
– JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3936×2624px),
– 6M (3072×2048px)
– 2.2M (1728×1152px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
– pikslitihedus 2.7MP/cm2
– 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
– 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus
– CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
– CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus madalpääsfiltri nihutamise abil (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600
– auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)
– auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)
Failiformaadid – 3 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– 4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– 4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– Motion JPEG (AVI) 1536 × 1024 (3:2), 1280 × 720 (16:9), 640 × 416 (3:2) pikslit, 30 kaadrit/sek, kuni 25 minutit või 4 GB
Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
– 11-punktiline SAFOX VIII+ sensor
– AF abivalgus
– Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
– 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
– töövahemik 0 – 21 EV
– 77-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
– töövahemik 0 – 22 EV
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– videorezhiim
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±5 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3) – 3 või 5 kaadrit, -0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut) – 3 või 5 kaadrit, -0,5 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut)
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek – 1/4000 sek – 1/8000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 3 kaadrit sekundist (JPEG – 38 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 14 kaadrit (PEF), 16 kaadrit (DNG)
– kiirvõte: 21 kaadrit sekundis (1,6MP)
– 5.2 kaadrit sekundist (JPEG – 40 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 15 kaadri (PEF), 14 kaadrit (DNG)
– 3.8 kaadrit sekundis kuni kaardi täitumiseni (JPG), RAW 17 kaadrit (PEF, DNG).
Iseavaja – 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
Eelvaade – optiline
– digitaalne
– optiline
– digitaalne
– live view (4x ja 8x suurendus)
– optiline
– digitaalne
– täiustatud live view (4x ja 8x suurendus)
Värvustasakaal (WB) – automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
(muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (4 valikut)
– välklamp
– CTE (Color Temperature Enhancement)
– manuaalne (muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentaprisma
– kaadri katvus 100%
– suurendus 0,92×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte III teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.7″, 230 000px
– live-view
– 3.0″, 921 000px (640×480 RGB px)
-live-view (histogram, võrgustik, üle- ja alasäri indikaator, ekraani visuaalne kalibreerimise võimalus)
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV – pesa välise välklambi jaoks
– x-sync peasa
integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– X-sync pesa
Muud lisad – mitmiksäritus (kuni 5 kaadrit) – mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
– kahe pildi võrdlemine
-mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
– kahe pildi võrdlemine
– sisseehitatud lood
– automaatne (ja manuaalne) horisondi ning kadreeringu korrigeerimine, kromaatilise aberratsiooni korrigeerimine
– HDRI
– dünaamiline ulatuse suurendamine
– erinevad pilditöötlusfiltrid (infrapuna, vana fotokas, kalasilm jne)
– intervallvõte (kuni 24h)
– autoriõiguse kirje lisamine EXIFi
Salvestusmeedium – SD või SDHCmälukaart – SD või SDHC mälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ühilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– HDMI
– mikrofoni sisend
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – D-LI50 liitiumaku – D-LI90 liitiumaku

Muutunud on üheltpoolt palju ja teisalt jälle vähe. Sest ega pilditegemise põhimõtted pole muutunud ning võtterezhiimid on ju ka ikka endiselt samad. Ning neid endiselt rohkem kui nii mõnelgi konkurendil.

Kuna pikka juttu ei viitsi kirjutada, siis lühidal mõtted, mis pähe on turgatanud.

Kuju ja kättesobivus – eks esimisel hetkel oli harjumatult väike ikka küll. Nüüd tundub seevastu K10D harjumatult suur ja raske. Üldiselt on kaamera kere üsna mugav, käepide on piisavalt suur ja püsib kenasti näpuvahel. Kuna kaamera kere pole enam löögikindlast plastikust vaid magneesiumisulamist, siis talvel paljakäsi pildistama ei kutsu.

P7IM4792_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/100, ISO200

Nõmeda disainiga on mälukaardi pesa ja luuk. Varem oli keeratav hoovake, mille liigutamise peale luuk lahti hüppas. Nüüd on tavapärane luugike, millega on see probleem, et mälukaardi pesa paikne selle hingedele väga lähedal, nii et kaardi pesast kätte saamine on suhteliselt raskendatud. Ja noh need ülejäänud kummikattega luugid ei kannata üldse kriitikat. Eks on tore küll, et näiteks kaugjuhtimistpuldi auk on eraldi luugi all – vähendab kehvade ilmaolude korral tõenäosust, et pulti kasutades lund kaameraase tuiskab, kuid selle luugi kinni saamine on paras PITA.

Pildiotsija – 100% vaateväli on mõnus ja selge. Selle võrra muidugi suurendus on väiksema, aga kui makrotamiseks vajalikuks osutub, saab osta teise pildiotsija. Live-view on ka mõnes olukorras kasutatav. Kuigi teravustamine on endiselt kohmakas. Kuid siiski on paaril korral abiks olnud ja eks kasutab edaspidigi.

P7IM4791_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/80, ISO800

Nuppude paigutus ja ergonoomika – tahab harjumist, mõneti häirib see, et ekraani vasakul küljel pole enam ühtegi nuppu. Ekraani suurus nõuab ohvreid. Ja ekraan on tõesti tuntavalt suurem ning kvaliteetsem. Samas on lisandunud uusi nuppe, näiteks ISO seadmiseks. Kuigi ka varem sai seda osased rezhiimides OK-nupp all hoides teha. Kohati oli isegi veidi mugavam.  Teine suurem uuendus on ümber OK-nupu asuva valikuketta asendamine lihtsalt nelja eraldi nupuga, millest igal omad kindlad funktsioonid. Mõneti mugavam, jõuab osade seadeteni kiiremini kui varem. Samas tähendab see fookuspunkti valikul, et enne tuleb teha lisaliigutus ja OK nuppu vajutada, et nimetet neli nuppu hakkaks tööle nooleklahvidena, mitte funktsiooninuppudena. Ja siis tuleb jälle uuesti OK pressida, kui valik tehtud ja soov mõnda kaamera funktsiooni seadistada. Esimesel hetkel oli harjumatu. Ausalt öeldes ei viitsinud manuaali lugeda ja esimese hooga ei saanudki aru, mida fookuspunkti valimiseks tegema peab. Nüüd hakkab asi vaikselt näppu jääma juba ning fookuspunkti lukustamine ei olegi nii paha mõte – K10D puhul ikka aeg-ajalt juhtus, et kogemata vastu nuppu minnes oli punkt suvalisse kohta sattunud.

Uut (või ammuunustatud vana) stiili on rezhiimivalikuketas. Ketta keskel on nüüd nupp, mis tuleb ketta keerutamiseks alla vajutada. Mina olen selle uuendusega küll rahul, sest harvad ei olnud juhud kui K10D-d fotokotist võttes oli automaagiliselt rezhiim muutunud millekski muuks kui ma eeldasin. Ning esimese kaader seega aiataha läks, sest see toimus bulb rezhiimis või umbes nii… Samas on selle uuenduse osas lugeda olnud ka nurinat, et “režiimi  muutmiseks  tuleb  ketta  keskel olevat nuppu all hoida, mis on metsikult ebamugav, sest kui seda sõrmeotsaga vajutada, ei saa sama käe teiste sõrmedega seda mitte mingil moel mugavalt keerata”.  Selline mure jääb küll täiesti arusaamatuks, vasaku käe kahe näpu abil (nimetissõrmega vajutan nuppu ja pöidlaga keerutan) pole mul küll mingit probleeme olnud rezhiime vahetada. Ei tea miks nurinat tõstnud inimene poksikinnastes pildistamis käib, teist loogilist põhjendust ei suuda küll leida… kui just digi taaskord hämmastava pealiskaudusega ometi ei hiilga.

P7IM4816_k7_600

Pentax K-7; Pentax DA* 50-135 mm @ 135 mm; F/5.6, 1/200, ISO2500

Menüüsüsteem sisaldab endas varasemaga võrreldes veel rohkem valikuid. Äärmiselt positiivne on see, menüüdes ei pea enam üle-alla kerima, vaid kõik ära paigutatud kõrvuti paiknevatele “lehekülgedel”. Igatahes leiab tunduvalt kiiremini soovitud alajaotused üles kui K01D puhul. Minul küll kunagi meelde ei jäänud millist menüüd tuli üles-alla kerida, et soovitud käsklusteni jõuda.

Lisaks ülemisele ekraanile kuvab K-7 kogu seadete infot ka suurel ekraanil. Mina selle infotabeliga sõbraks ei saanud ning lülitasin välja. Ei ole vaja, et tagumine ekraan terve aega midagi kuvab, sama inf on paljuski isegi pildiotsijas ju olemas.

HDRI – huvitav funktsioon kaameras kasutamiseks, aga ebatäiuslik. Kasutatav ainult statiivilt ning ega tulemus nüüd nii vinge ka ei ole kui võiks. Samas mõningatel juhtudel võib täitsa praktiliseks osutuda. Tehes kolm erineva säriga kaadrit ei ole muidugi mingit probleemi arvutis pilti kokku pannes üksjagu ilusam tulemus saavutada.

Nagu alljärgnevad pildid – esimene kaamerast ja veidi värve töödeldud, teine sama kaameraga tehtud kolmest erineva säritusega kaadrist arvutis kokku pandud.

x1_sdup_k7 (97)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, arvutis töödeldud

X1_k7 (94)_5)_3)_2_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, ISO200; 3 kaadrit kokku pandud Photomatix'is

Mulle igatahes meeldib teine rohkem, on kuidagi mõnusam. Ja ümber puude puudub halo. Samas otse kaametast tulev aste madala HDRI töötlusega pilt on rasketes valgusoludes algmaterjaliks üsna sobiv. Kui veidi kahvatu.

X2_sdup_k7 (98)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, ilma töötluseta

K-7 on uuendatud (võrreldes K20-ga) dünaamilise ulatuse suurendamise funktsioon. Valida saab kas kaamera üritab tuua esile lisadetaile varjualalt või siis hoopistükis üritab päästa ülepõlevaid alasid. Ja seda esimest mitte ainult on-off rezhiimis vaid kolmetasemelise skaala piires. Pidevalt sees hoida ei maksaks, aga kontrastsetes oludes pildistades mõju varjualadel on nähtav-tuntav (loomulikult ka müra tekitav). Kuigi aus olles saab enam-vähem sama tulemuse ka hiljem arvuti abil kui väga vaja. Sama muidugi kui juba võimalik on, siis miks mitte lasta sama asi kaameral korda ajada, peab pärast vähema aega digipimikus konutades veetma.

Võrdluseks pilt esiteks automaatsäritusega ning seejärel kaamerasisese varjualade maksimaalse järeleaitamisega.

R_k7 (94)_normaal_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; otse kaamerast

R_DRcorrect_k7 (96)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasine varjualade korrektsioon

Stabilisaator paistab kenasti töötavat, kuigi netist leiab juhtumeid, mille puhul stabiliseeritakse pilti liiga usinalt ning tulemuseks on udusem pilt kui ilma stabilisaatorita. Veidi paha on, et ära on kadunud nupp stabilisaatori sisse ja välja lülimiseks. Nüüd peab seda menüüst tegema. Ega väga tihti seda polegi vaja, sest stabilisaator lülitub automaatselt välja kui kasutada aegvõtet, pulti või Bulb-rezhiimi. Seega nendel juhtudel, mil ilmselgelt toimub pildistamine statiivilt.

Väga tore uuendus on sisse ehitatud lood. Ehket nii ülemisel ekraanil, pildiotsijas kui live-view korral ka suurel ekraanil on skaala, mis näitab kas ja kui palju on kaamera viltu (üks pulgake on ligikaudu kolmandik kraadi). Geniaalne lisandus. Saaks selle info veel EXIF-isse kuidagi ja siis hilisemal töötlusel kasutada… mmmm… (või teab keegi, et see on kuidagi võimalik?)

Ühe täiesti uue lisana saab sensori liigutamisekse mõeldud mehhanismide abil liigutada sensorit pildi ümberkadreerimiseks ning horisondi otseks keeramiseks. Mõeldud see juhuks, kui kaamera fikseeritud statiivile ja vaja veel teha pisikest korrektsiooni. Horisonti saab keerata mõlemale poole ühe kraadi ulatuses. Mina näen küll üsna mitut kohta, kus see abiks võib tulla. Sest sageli on statiivi paika sättimisega mingi jama ning väike liigutamine võin reaalselt kaadrit muuta üsna palju. Seega selline väike kaamerasise korrektuuri tegemise võimalik pole sugugi paha. Kui reaalselt pole veel kasutama pidanud.

Kaamerasiseid töötlus ja korrektuurivõimalusi on teisigi, näiteks CA vähendamine ning optikast tulenevate geomeetriliste moonutuste korrektuur. Lisaks veel terve hulk digitaalseid filtreid mis vähem või rohkem mänguasjade alla kategoriseeruvad – kõi.

IMGP8214_k10d_600

Pentax K10D; Pentax 18-55 mm @ 50 mm; F/6.3, 1/60, ISO500

Varasemalt rohkem kompaktkaamerate pärusmaaks olnud intervallvõte on nüüd ka peegelkaameras. Saab seadista kas ja millal ja kui palju ja millise aja tagant kaamera pilti teeb. Ja siis kaamera teebki. Lisaks on tunduvalt kiiremaks muutunud sarivõte – fps 5,2 on tõesti kohe väga kiire. Õnneks on ka aeglasem versioon olemas :-). Muidu saab kaart liiga ruttu täis.

ISO ja müra – kahtlemata saab kasutada kõrgemat ISO väärtust kui K10D puhul. Samas maksimaalne võimalik – ISO6400 on siiski üsna kehvapoolne. Uue asjana on võimalik müraeemaldus seadistada eraldi kõrgete ISO-de jaoks ning pikkade säriaaegade jaoks. Jällegi väga tänuväärne uuendust.

AWB töötab nüüd ka kunstlikus päevavalguses. Ei enam kollaseid nägusi. Mis, tuleb tõe huvides öelda, olid sellised lähtuvalt varasemast filmile pildistamisest. Pentax lihtsalt jättis selle sätte analoogiliseks filmiajastuga, et sellega harjunud fotograafidel oleks lihtsam. Paraku tänapäevases digimaailmas tekitas see ohtralt probleeme ja kisa-kära. Aga mitte enam. Ehk. Võibolla.

P7IM4809_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/5.6, 1/125, ISO500

Video – vahel täitsa huvitav mängida. Kuigi täisresolutsioonil ja kvaliteediga video on selline, mille mahamängimiseks on üsna võimekat arvutit vaja. Paari aasta vanune rüperaal sellega päris korrektselt igatahes hakkama ei saa, heli ja pilt lähevad paigast ära. Aga pilt on muidugi vägagi korralik.

Pildikvaliteet – pole miskit ette heita. Kuna K10D kippus ka pärast esinduses kalibreerimist veidi ette või taha fokusseerima (sõltuvalt objektiivist), siis nüüd on see mure murtud ning saab objektiivid kõik ise sobivaks kalibreerida. Nii et teravuse üle kurta ei saa, kuigi ega varem see probleem ka nii suur ei olnud.

Panen võrdluseks paar pilti ka. Mõlemad tehtud samade sätete juures (Av rezhiim, F/9.0, ISO200, 34 mm, kuna säri mõõdetakse automaatsel, siis erineb – K-7 puhul 1/6 sek, K10d puhul 1/8 sek, objektiiviks uus veekindel kit 18-55 mm). Pildistatud jpg-sse, lõigatud (100% crop), töötlus puutub ja ka kaameras on kõiksugused teravustamised ja kontrastilisamised maha keeratud. Kuna MP arv erineb, siis sama suure väljalõike korral pildi olev erinev.

K10D pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k10d_K_pisem

Pentax K10D; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/8, ISO200

K-7 pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k7_K_pisem

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/6, ISO200;

Üldiselt on tulemus üsna võrreldav, K10D kipub pilti veidike rohkem alasäris tegema kui K-7. On see hea või halb, eks see sõltub oludest.

Kokkuvõtte

Nagu üks teine Pentax K-7 testinud inimene on juba kusagil kirjutanud, siis oleks narr oodata revolutsioonilisi muutusi. Selle tegi K10D juba ära. Nüüd toimus evolutsioon – ning seda täitsa õiges suunas.

Üleminek K-7 peale on vähemalt minu jaoks täitsa tuntav, lihtsalt niivõrd palju on uuendusi ja muudatusi lisandunud küll. Õnneks on ka enamik vana ja head ja tuttavat alles. Viimaste aegade pildid on ka juba K-7 tehtud, nii et – pildiSTOOP.

Rohkem lugemist ja vaatamist:

http://www.digitest.ee/pentax-k-7-taiendatud-ja-parandatud/

http://blog.photopoint.ee/point-tv-6-pentax-k-7/

http://www.imaging-resource.com/PRODS/K7/K7A.HTM

http://www.dpreview.com/previews/pentaxk7/

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK20D/page9.asp

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK10D/page2.asp

http://www.pentax.ee/showtoode.php?active=2&page=1&show=476&type=1

http://www.dpreview.com/reviews/compare_post.asp?method=sidebyside&cameras=pentax_k10d%2Cpentax_k20d%2Cpentax_k7&show=all

nädala siutSTOOP 2010-01-03

  • Talve lühikesed päevad ja nõrk valgus annavad võimalus kasutada pikki säriaegu ka päeval. Näiteks voolava vee pildistamiseks. #
  • Lootuselt halli ja ilmetu ilma korral mõtle igale kaadrile kui potentsiaalsele mustvalgele pildile. Samas pildista ikkagi värviliselt. #
  • Lisaks enda ümber vaatamisele tasub heita pilk ka üles ja alla. Mõni omapärane lumine oks või lumme kukkunud käbi võib anda huvitava kaadri. #
  • Enne kui teed sammu, vaata kas üks samm tagasi ei oleks olnud ideaalne võttepaik. Jälgedega rikutud lumevälja enam ei paranda. #
  • Kena vana aasta lõppu! #
  • Head fotorikast uut aastat!

    digiSTOOPi fotokool teeb uuel aastal väikese pausi ja kogub uusi mõtteid. 😉 #

nädala siutSTOOP 2009-12-27

  • Talviselt särava ja päikesepaistelise ilma korral ideaalselt säritatud pilti ei saa – jäävad varjualad liiga tumedaks või on lumi põlenud. #
  • Talvel eelista pildistamiseks õhtust või hommikust aega – päike on madalamal, annab ilusaid toone ning kontrastid on väiksemad. #
  • Intensiivse valguse korral kasuta filtreid – ringpolarisaator (CP), neutraalhall (ND), toonimiseks warm-up jms. #
  • Loomutruu tulemuse saamiseks jälgi valgetasakaalu (WB) seadeid, vajadusel korrigeeri. Kunstpiltide tegemiseks keera WB üle võlli. #
  • Särava tausta korral kasuta esiplaanil täitevälku. Hajuta ja vähenda välgu intensiivsust vastavalt vajaduselt. #
  • Talv sobib abstraktsete mustrite pildistamiseks – lumekristallid, tuisuvaalud, pinnavormide vaheldumine, varjud lumel, jäljed jne. #
  • Mängi võttenurkadega, kombineeri mustreid ja üksikobjekte. Ole loominguline, alati ei ole parim kaader see, mis tehtud reeglite järgi. #

nädala siutSTOOP 2009-12-20

  • Et kehvades oludes end hästi tunda, tuleb mõelda riietuse peale. Külmetavad varbad, sõrmed ja kõrvad pärsivad pildistamisisu. #
  • Müts on oluline – kui pikemal jalgsimatkal võib müts isegi häirivaks muutuda, siis pärast peatumist pane see pähe, et soojakadu vältida. #
  • Korralikud saapad tagavad selle, et jalgadega suumimine sujuvalt toimiks. Amputeeritud varbaid ja villis kandu ei taha keegi. #
  • Riietu kihiliselt – liikumisel saab kihte vähemaks võtta, hanges kõhutamiseks juurde panna. Pealmine peaks olema vee- ja tuulekindel. #
  • Talvised valgustingimused, lumi ja jää oma peegelduste ja ühetoonilise heleda pinnaga on peavaluks iga kaamera automaatikale. #
  • Talvel tulevad alasäris pildid – kaamera tõlgenda lund kui neutraalhalli pinda. Kasuta särikompensatsiooni, särilukustust või spetsrezhiimi. #
  • Särilukustus (AEL) tähendab seda, et talvel mõõda valgus punktmõõterezhiimis mõnelt muult objektilt kui lumelt. #

nädala siutSTOOP 2009-12-13

  • Fotokott peab olema stabiilne – seljakott, vöökott. Õlal tilpnev ja tasakaalust välja viiv kott ei ole libedal jääl kõndides parim valik. #
  • Kui külma on mitu miinust, siis ära pane tagavaraakut fotokotti, vaid hoia mõnes kehalähedases jopealuses soojas taskus. #
  • Ole valmis pidevaks akude vahetamiseks – üks põue sooja, teine kaamerasse ja varsti jälle vahetus. #
  • Säästa energiat kui võimalik – LCD-lt imetle juba tehtud pilte ainult siis, kui tõesti vaja ning võimalusel kasuta optilist pildiotsijat. #
  • Hangi kilekott, kuhu kaamera ära mahub – tuppa minnes pane sinna kaamera. Niiskus kondenseerub kilekoti pinnale, mitte elektroonikale. #
  • Fotoretkelt tagasi jõudes, vii kaamera sooja järk-järgult – esmalt jäta esikusse/ koridori/ garaazhi ja alles siis päris sooja tuppa. #

nädala siutSTOOP 2009-12-06

  • Termos sooja joogiga ja paar Å¡okolaadi enda energiavaru täiendamiseks kuluvad alati marjaks ära ja pikendavad väliaega tunduvalt. #
  • Termos sooja joogiga ja paar Å¡okolaadi enda energiavaru täiendamiseks kuluvad alati marjaks ära ja pikendavad väliaega tunduvalt. #
  • Vaata eelneval päeval üle varustus – lae akud, puhasta objektiivid ja filtrid, mida plaanid kasutada, kontrolli üle mälukaardid. #
  • Talv seab omad tingimused kogu varustusele – nagu kaameral, on ka mälukaartidel oma töötemperatuurid. #
  • Kuna talvel on suurem oht varustuse kahjustamiseks, võta kaasa ainult hädatarvilik fotovarustus. #
  • Kaasas olev üleliigne kola suurendab kukkumisohtu ning ühtlasi suureneb ka kukkumise tagajärjel tekkida võiv kahju. #

nädala siutSTOOP 2009-11-30

  • Kui põhiobjekti ja raami vaheline kaugus on suur, siis paljudel juhtudel ei ole enam nii objekti kui esiplaani samaaegne teravus võimalik. #
  • Vahel võib pildil hoopis raam fookuses olla ja põhiobjekt udune. Eksperimenteeritagu. #
  • Uueks teemaks on talvine pildistamine. Mida arvesse võtta, mida koju jätta, kuidas kaamerat sätta. #
  • Talvel on pildistamine keerukamad, kui lumevabal perioodil. On palju asju, mida arvesse võtta, et fotoretk edukalt (/elusalt) lõpuni viia. #
  • Mõtle juba eelmisel päeval soojas toas olles läbi, kuhu ja mida sa pildistama tahad minna. #
  • Kuna talvel on looduses riskid suuremad ja maastik näeb ühetaoline valge välja, siis planeeri võimalusel oma teekond ette. #
  • Alati on abiks kaasa võtta mobiiltelefon abi kutsumiseks (kui oled levipiirkonnas), GPS, kaart (ja kompass) oma asukoha määramiseks. #

nädala siutSTOOP 2009-11-23

  • Loomuliku-loodusliku raami abil saab varajata muidu tähelepanu tõmbavaid ja pildil ülearuseid detaile. #
  • Raami osav kasutus mitte ainult ei anna lisadetaile pildile juurde vaid tekitab vaatajas lisahuvi – alati on huvitav just see, mida ei näe. #
  • Raamimisega peab siiski ettevaatlik olema – kui üle pingutada, siis võib pilt vaatajale tunduda poolik, sest oluline osa välja jäänud. #
  • Raami abil saab juhtida tähelepanu peamisele objektidele pildil. Ehket raami kasutatakse vaataja pilku pildi sisse “imeva” diagonaalina. #
  • Kui raam oma detailidega peab moodustama osa pildist, siis kasuta kinnisemat ava (saad suurema teravussügavuse). #

nädala siutSTOOP 2009-11-15

  • Eriti pikkade säride korral pole statiiv enam piisav, sest isegi päästikule vajutamine või peegelkaameral peegli liikumine tekitab värinat. #
  • Pikkade säride korral kasuta distantspäästikut või aegvõtet ning peegli eellukustust. #
  • Ei maksa karta piltidel liikumise kujutamist. Spordi puhul annab mõni hägusem jalg või käsi juurde dünaamikat ja pilt tundub elav. #
  • Sirgjooneliselt liikuvate objektide puhul kasuta kaamera kaasaliigutamist, mis jätab objekti teravaks ja liikumine ilmneb hägusast taustast. #
  • Kuidas pildil olevat pildil olevaga raamidesse seada, luua nn loomulik raam? Tuua esile oluline ja anda pildile sügavus ja mitmemõõtmelisus? #
  • Pildil olev raam võib olla misiganes kujuga ja kuiiganes lai. Mõni puutüvi, oks, teised inimesed – üleüldse kõik, mis olemas on. #
  • Raam võib olla nii ees- kui tagapool kui samas tasapinnas põhiobjektiga, ei pea olema ümber kogu pildi, piisab ka ühest või kahest servast. #

nädala siutSTOOP 2009-11-08

  • Kõrge ISOga pildistades lase pildid võimalusel veidi ülesärisse, see vähendab varjualade mürasust. #
  • ISO tundlikus tuleneb filmiajastust, digikaamera puhul räägime tegelikul ISO ekvivalendist, mis tähistab sensori valgustundlikust. #
  • Uuri kas kaameral on olemas poolmanuaalsed rezhiimid – näiteks Av lubab määrata ava ning kaamera arvutab ise säri. Mugavaim rezhiim üldse! #
  • Ava lahtisemaks keerates saad juurde küll valgust (ja sellega lühendad säriaega), kui kaotad teravussügavust. Ja vastupidi. #
  • Kompaktkaameral on teravussügavus piisavalt suur ka lahtise avagal, peegelkaameral saab tänu suurele sensorile kasutada kõrgemat ISO. #
  • Kui kaameral manuaalrezhiimid puuduvad aga valgust on vähe, kasuta spordirezhiimi – ka sellel on prioriteediks võimalikult lühike säriaeg. #
  • Kui säriaeg hakkab sekundile lähenema, siis üldjuhul tasub keskenduda staatiliste objektide jäädvustamisele ja hankida statiiv. #

kolm põrsakest

kolm põrsakest

koos_caolpe_02

Kui eelmisel korral rääkisime muinasjutu seitsmest päkapikust, siis sel korral kolmest põrsakesest. Vee- ja põrutuskindlatest põrsakestest, keda isegi kuri hunt ei suuda katki puhuda või kaval rebane ära uputada.

Käes on kole aeg, lisaks krae vahele rabistavale vihmale poeb see ka kaamera sisse, kui keegi peaks olema nii rumal, et selle taskust välja võtab. Kui vihmakindlat peegelkaamerat pole raatsinud osta, siis tunduvalt odavama raha eest saab juba täiesti veekindla masina, millega isegi mitme meetri sügavusel vee all kannatab pilti ja videot teha. Boonusena töötavad need kaamerad ka külmas ja isegi mõõdukas põrutus ei tohiks mingeid väga koledaid tagajärgi kaasa tuua. Proovimise eesmärgil vastu seina siiski virutada ei maksaks. Kõikide formaalsete näitajate järgi peaks tegu olema ideaalsete kaaslastega matkal, rannas või kasvõi vannis.

Kõige pikem ajalugu veekindlate kaamerate konstrueerimisel on testis osalevast kolmest firmast (Olympus, Pentax ja Canon) Olympusel. Pentax on maha saanud alles kahe kaameraga ja Canon ühega. Nagu test näitas, siis stardikoht ei tähenda alati midagi…

Kuidas põrsakestel läheb loe lähemalt digitest.ee lehelt.

nädala siutSTOOP 2009-11-01

  • Ideaaljuhul võiks kaamera ka maapinnal veel millelegi toetuda, spetsiaalselt selleks kasutatakse nn oakotte (beanbag). #
  • Kui eelnev aita, siis kasutada sarivõtet. Olemas juba kõigil kaamerate, varieerub seeriasse mahtuv piltide arv. #
  • Kui kõik eelnev ei aita, siis tuleks kasutada sarivõtet. See on olemas juba kõigil kaamerate, varieerub vaid seeriasse mahtuv piltide arv. #
  • Kui kaamera (või mälukaart) aeglane ja pildipuhver väike, vähenda piltide resolutsiooni ja kvaliteeti. Parem pool muna kui tühi koor. #
  • Sarivõtte on eriti kasulik kiiresti liikuvate objektide pildistamiseks, seda muidugi ka lühikeste säriaegade korra. #
  • Sarivõte on eriti kasulik kiiresti liikuvate objektide pildistamiseks, seda muidugi ka lühikeste säriaegade korral. #
  • Muuda kaamera seadeid – kehvades valgusoludes lühemate säriaegade saavutmiseks tõsta kaamera ISO väärtust. #
  • Suure ISO väärtusega kaasneb kusagilt maalt ohtalt müra pildil, kuid väiksemalt vaadates ajab sageli asja ära. #
  • Kompaktkaamera väikesed sensorid on iseäranis edukad müra tootma, veidi aitab müraeemalduse sisse lülitamine. #

nädala siutSTOOP 2009-10-26

  • Hoides rihma hammaste vahel saad kaugust kehast reguleerida, muutes rihma pikkus selle läbi, millise rihma osa küljes sa hammastega ripud. #
  • Vahetult enne pildi tegemist hinga sügavalt sisse (või välja) ja pildistamishetkel hoia hinge kinni. Hingamisel liigub keha väga palju. #
  • Katsu millegi vastu toetuda – sein, aed, mõni puu, auto või mis iganes stabiilne objekt ümbruses leidub. #
  • Kui terve kehaga toetamine pole võimalik, siis toeta käed koos kaameraga. Piisab juba väikesest nurgakest suurema stabiilsuse saavutamiseks. #
  • Asudes keset lagedat, kus millegi vastu ei ole saa nõjatuda, vii raskuskese madalamale või koguni istu. #
  • Piisab ka sellest, kui maaga saavutada lisaks oma kahele jalale täiendav toetuspunkt. Toeta näiteks põlv maha vms. #
  • Eriti stabiilse konstruktsiooni saab kui heita kõhuli ja toeta küünarnukid maha ning suruda kaamera vastu nägu. #

nädala siutSTOOP 2009-10-18

  • Pildid on ebateravad, ära värisenud? Muuda oma pildistamistehnika läbimõeldumaks ja saa teravamaid pilte. Just see ongi uueks teemaks. #
  • Peamiseks äravärisemise põhjuseks on kehvad valgusolud, mistõttu säriaeg muutub nii pikaks, et väike käevärin või liikumine tunda annab. #
  • Käest saab terava pildi, kui säriaeg on lühem kui 1/(fookuskaugus mm) sekundit. Näiteks 100 mm juures peab säri olema lühem kui 1/100 sek. #
  • Kompaktkaamera puhul uuri välja selle objektiivi fookuskaugused 35 mm ekvivalendis, et adekvaatselt hinnata käelt pildistamise võimalikkust. #
  • Peamine abivahend, mis enamikel juhtudel aitab, on statiiv. Kui seda kasutada ei saa, siis uuri kas su kaameral on stabilisaatori võimalus. #
  • Kui säriajad muutuvad pikemaks hoia kaamerat pildistamise hetkel kahe käega ja võimalikult keha ligida – suru ka küünarnukid vastu keha. #
  • Optilise (või elektroonilise) pildiotsja olemasolul kasutad seda, sest kaamera vastu nägu surumine annab lisastabiilsust. #
  • Kui on vaja teha pilti nii, et kaamera on kehast eemal, siis rihma olemasolul tõmba see pingule – ümber kaela või kasvõi hammastega. #

nädala siutSTOOP 2009-10-12

  • Alustab uus rubriik – siutSTOOP. Ehket digiSTOOPi fotokool ;-). Iga päev väike õpetussiuts. Esimeseks teemaks on kolmandikureegel. #
  • Kolmandikureegel on kuldlõige lihtsamal kujul. Silma järgi midagi intuitiivselt kolmeks jupiks jagada on lihtsam kui 1,618034-ga opereerida. #
  • Kolmandikureegli idee seisneb selles, kuidas inimese silm pilti vaadates liigub ja millised proportsioonid tunduvad kõige loomulikumad. #
  • Horisondi kolmandiku peale paigutamine aitab pilti paremini tasakaalustad. Kui just keskne kompositsioon pole eesmärgiks omaette. #
  • Liikuvad objektid paiguta kaadrisse nii, et nad liiguks pildile, mitte sealt ära. Kolmandik sobib kenasti, aga võib olla servale lähemalgi. #
  • Statiivilt kolmandikul paiknevat pildistades on mõttekam muuta kaamera teravustamispunkti asukohta, kui pärast igat võtet kaamera asendit. #
  • Mängi oma kaadriga ja sinna paigutatuga. Tee pilte nii keskse kompositsiooniga, kolmandikureegliga, kui üldse ilma reeglita. Katseta! #
  • Photoshopis saab kasutada kolmandiku abijooni: Edit->Preferences->Guides, Grids & Slices. Gridline every väärtuseks 33.3 ja ühikuks percent. #

fotojaht: silmad

Teised on silmade kohta öelnud juba kõik, mida annab öelda.

Punnis silmad

Süütud silmad

Ülbed silmad

Puuduvad silmad

smenagraafia

smenagraafia

Lomograafia on kuuldavast viimasel ajal popiks muutunud. Ma uusi ja läikivaid ja värvilisi hiinakaid hankima ei hakanud, vaid hoopistükis tulid sünnikodus remondi käigus välja mõningad lapsepõlveklõpsud. Terve hunni filme, mis mingil põhjusel polnud ilmutusvanni jõudnud. Pildistatud ühe lomograafia esiisaga – Smena 8M. Audentsemaks oleks raskem juba minna. Kaamera, muuseas, on samuti täiesti heas konditsioonis ning ootab ainult et keegi filmi sisse paneks. Ehk millalgi panengi. Heh.

Testiks ei hakanud kõik korraga ilmutusse viima – mine tea kas on midagi säilunud ka, ikkagi iidsed filmid – täis pildistatud umbestäpselt 1992 aasta sügistalvel. Ja üllatus-üllatus – üks film andis koguni 36 pilti, millest küll mõned lähevad juba täitsa abstraktse kunsti valda, mõnele oleks nagu kummitus kinni püütud, aga mõned on ka täitsa arusaadavate kujutistega. Kuigi udused ja plekilised ja sitasti kadreeritud, aga ikkagi omad… ja… smena…eee… lomograafilised.

Mõned stiilinäited:

lomo_01

lomo_02

lomo_03

lomo_04

lomo_05

seitse päkapikku

seitse päkapikku

koos_lahti_03_600

Täna räägime ühe muinasjutu. Ela kord seitsme mäe ja mere taga üks kena kaamera. Täitsa hea kaamera, mis oli oma elus juba nii ühte kui teist näinud. Tahtis teine kangesti reisile minna, aga ei osanud reisiseltsilist valida. Senine partner, kelle najal nii mõndagi tehtud, oli reisele minekuks liiga suur ja laisk, ei tema viitsinud ennast ilma autota liigutada. Sõna levis ja välja ilmus seitse uut kandidaati. Kõik ilusad ja säravad, mõni veidi lühem, teine jälle veidi pikem ja kolmas paksem, aga muidu esmapilgul täitsa ponksid ja sobivad kõik. Lähemal tutvumisel ilmnesid teekaaslastes paraku varjatud head ja vead, mille kohta saab edasi lugeda siin.