- Eriti pikkade säride korral pole statiiv enam piisav, sest isegi päästikule vajutamine või peegelkaameral peegli liikumine tekitab värinat. #
- Pikkade säride korral kasuta distantspäästikut või aegvõtet ning peegli eellukustust. #
- Ei maksa karta piltidel liikumise kujutamist. Spordi puhul annab mõni hägusem jalg või käsi juurde dünaamikat ja pilt tundub elav. #
- Sirgjooneliselt liikuvate objektide puhul kasuta kaamera kaasaliigutamist, mis jätab objekti teravaks ja liikumine ilmneb hägusast taustast. #
- Kuidas pildil olevat pildil olevaga raamidesse seada, luua nn loomulik raam? Tuua esile oluline ja anda pildile sügavus ja mitmemõõtmelisus? #
- Pildil olev raam võib olla misiganes kujuga ja kuiiganes lai. Mõni puutüvi, oks, teised inimesed – üleüldse kõik, mis olemas on. #
- Raam võib olla nii ees- kui tagapool kui samas tasapinnas põhiobjektiga, ei pea olema ümber kogu pildi, piisab ka ühest või kahest servast. #
See eriti pikkade säri jutt nüüd küll õige minu meelest ei ole.
Pigem on ohtlikud lühemad säriajad. 5 min säri puhul peegel küll ei ohusta, samas 1/15 näiteks võib natuke ära sheikida.
Ãœhelt poolt see mõiste “eriti pikk säri” on suhteline ja teisalt – 1/15 säriga kannab veel hea õnne ja korraliku stabilisaatori korral ka käelt pilti teha.
Aga põhimõtteliselt on märkus muidugi õige – mitmeminutilise säri puhul see alguse värin on suhteliselt lühiaegne, seega ei mõju nii palju. Samas mulle on jäänud harjumuseks kasutada ~sek pikema säri korral kas pulti või peegli eellukustust, halba see ju igal juhul ei tee.