Selleks, et kergemini magama jääda, on väidetavalt kasulik lambaid lugeda. Aga kas selleks, et kergemini üles ärgata, tuleks siis hunte lugeda? Müstika…. Kuna mul huntide loendus pole veel seni õnnestunud, loen hoopis pilte. Ja nimelt seda, kui palju ma kaameraga neid teinud olen. Mõjub ka virgestavalt. Ah et kuidas? Failinimed ju reeglina jooksevad 10K-ni (juhul kui kaamera seda võimaldab ja seadetes on määratud, et kaarti vahetades iga kord ära ei nullitaks) ja siis hakkab jälle otsast peale. Teine küsimus muidugi on, et milleks seda üldse vaja on. Esiteks uudishimu rahuldamiseks. Teiseks selleks, et hinnata kaamera võimaliku eluiga. Ja kolmandaks näiteks siis, kui plaanis kaamera müüks või hoopistükis kasutatud kaamera ost. Oleks ju hea teada, mitu pilti konkreetse isendiga tehtud on?
Nii et oleme siis kokkuleppele jõudnud, et see on huvitav number. Nüüd ei jäägi muud üle, kui teha selgeks, kuidas selle numbri teada saab. Rahvasuu räägib, et mõni kaamera oskab seda ise öelda. Teisalt muidugi rahvasuu räägib aegajalt igasugust jama, nii et mine sa võta kinni.
Palju lihtsam on selleks kasutada ühte pisikest programmijuppi – KUSO EXIF viewer. Tasuta ja puha. Loomulikult on selliseid programme veel ja ehk oskab ka mõni kaameratootja enda vidin sama asja teha, aga vahet ju pole, KUSO töötab ka kenasti. Alljärgneval kuvapaugul on väike väljavõtte murdosast infost, mida KUSO suudab pildi kohta välja lugeda.
Pööratagu tähelepanu eelviimasele reale (shutter count), seal see koletusuur nummer – 52969 – on minu K10D läbisõit. Aga loomulikult tasub enda pilte vaadates ka muu infoga tutvuda, seal on kõiksuguseid põnevaid asju ära toodud.
Siinkohas tuleb ära mainida, et paljudel juhtude on shutter count’i nägemiseks vaja programmile ette anda RAW formaadis fail, mitte jpg. Kuid osaliselt töötab see ka jpg puhul, tasub proovimist. Ma ausalt öeldes polegi aru saanud, millal töötab ja millal mitte. Igatahes Pentax K10D puhul enamasti näitab. Aga mäletan, et on ka mitte näidanud. Erinevate kaameratega tehtud failide puhul, mis ma proovimiseks otsisin, näitas ka Nikon D80 puhul. Olympuse E-500 shutter count’i seevastu ei näidanud. Nii et katsetamise asi. Kurvem on lugu küll nende kompaktkaamera kasutajatega, kelle kaamera RAW faile ei tooda. Siis vist vähemalt selle programmi abil väga suurt lootust uudishimu rahuldada ei ole. Ãœks pluss veel KUSO kapsaaeda – suudab korrektselt kuvada ka kolmanda osapoole tehtud objektiivi mudelit. Pentaxi enda pildiprogramm sellega näitaks hakkama ei saa. Ja nii mõnedki teised programmid pakkuvad igasuguseid suvalise objektiive. Aga see selleks, pole praeguse kirjatüki teema.
Tulles tagasi pildiarvu juurde, siis oletame, et esimese vajadus on kaetud ehket uudishimu rahuldatud. Mida teise ja kolmandaga ette võtta? Kuidas hinnata oma kaamera (katiku) võimaliku eluiga. ja valmistuda selleks ajaks kui see katki läheb. Kui aus olla, siis tegelikult ei saagi, seda teha enne, kui lõpp on õesti kätte jõudnud. Loomulikult annab tehas alati mingisuguse omapoolse kontrollarvu. Mis näiteks Pentax K10D puhul on 100000. klõpsu Tundub suur number. Nagu ma enda piltide arvust teada sain, siis üle poole oleks mul juba nagu möödas. Kusjuures paljudel kaameratel on see tehase number tunduvalt väiksema. Siiski pole väga suurt põhjust muretsemiseks – tegu on lihtsalt mingi keskmise näitajaga, reaaluses saab teha ka mitu korda rohkem pilte. Või siis halvemal juhul ka mitu korda vähem, enne kui katik otsad annab.
Et mingitki aimu reaalsest kasutajakogemusest saada, on loodud üks huvitav lehekülg – Camera Shutter Life Expectancy Database. Paraku see andmebaas pole veel teap’ mis suur. Ning sellel on mõned üsna tõsised puudused. Esiteks see, et teoreetiliselt võin pahatahtlik inimene sinna sisestada täitsa suvalisi numbreid. Teiseks see, et number, millal katik veel töötas on suhteliselt juhuslik hetk. Ma võin ju iga päeva sinna uue numbri lisada. Teen oma viis pilti jälle ära ja sisestan aga rõõmsasti andmebaasi. Ja keskmisele näitajale mõjuks see ju tunduvalt. Aga noh, huvitav vaadata ikka. Ikkagi Kaplan-Meieri hinnangul põhinev värviliste graafikutega analüüs ja puha, mida sa hing veel ihaldad.
Ma nüüd siis vähemalt tean, et keskmisest elusolevast kaamerast on minu kaamera juba kogenum klõpsutaja, kuid õnnekson surma põhjustava klõpsuni veel keskväärtuse järgi pikk tee minna. Aga no kas tõesti on keegi 1,6 miljonit pilti jõudnud teha? Kuna K10D tuli välja 2006. aasta lõpus, siis teeb see ju rohkem kui 2000 klõpsu päevas. Mis omakorda teeb poolteist pilti minutis. Kui ma nüüd arvutustege päris puusse muidugi ei pannud. Aga julgen ikkagi sellises piltide arvus kahelda. Vähemalt endale tundub juba oma kaamera tulemus – keskeltläbi 90 pilti päevas – jube suurena. Ja suvel 12h jooksul tehtud 2000 klõpsu olid juba piisavalt väsitavad, nii et igapäev küll samapalju ei suudaks ja ei tahaks :-).
Proovisin seda KUSO-t. Tundub sümpaatsem kui seniproovitud EXIF viewerid, seega tänu lingi eest.
Mis puudutab kaadrite läbisõitu, siis tegu ilmselt siiski rohkem Pentaxi omanikele mõeldud riistaga. Proovisin:
– Canon S1 IS (jpg) – ei näita;
– Minolta 5D (jpg ja RAW) – ei näita;
– Panasonic LX2 (jpg ja RAW) – ei näita;
– Sony A700 (jpg + RAW) – ei näita.
Mis puudutab failinimede 10 000 järel uuele ringile minekut, siis enda jaoks olen lahendanud asja failide ümbernimetamisega. Nt kui kaamera algne pildinimi on IMGxxxx, siis 2. ringi pildid saavad nimeks IMHxxxx ja 3. ringi omad IMIxxxx, jne. Kui nüüd eri aegadel tehtud pilte korjata ühte kausta, siis selle süsteemiga jääb piltide nimede järgi järjestamine vastavusse nende ajalise järjestusega ning pole ka ohtu samanimelise, kuid erinevalt ringilt pärit pildi ülekirjutamiseks.
50 000 klõpsu, vaevalt küll. Mul on 2004a Canon 20D millel sai täis 10 000. Olen teinud palju testpilte erinevate objektiivide proovimisel. Aga osta poolprofikaamera, klõpsida niisama, teha mõtetuid läbupilte? See tehase arv on ka nagu ta on, K10D võib otsad anda 100 klõpsu järel ja vajada garantiiremonti ja vastu pidada mitu miljonit klõpsu. Enne katikut lagunevad muud detailid. Endal kasutusel näiteks 50a. vana FED2 ja katik on originaal, remontimata. Muidugi digikaamera sarnast teravust filmilt ei saa. Ja ega sellega ei ole ka nii mõtetult klõpsitud. Film maksab.
Pentax muidu mulle meeldib. Tal on kultuskaamerad, nagu Pentax Spotmatix. Pentaxi keskformaat on maailma parim. Tippklassi Asahi Takumar objektiivid jne… Filmiajastul kahtlemata parim jaapani kaameratootja. Digiajastu alguse magas maha aga praegu tuleb võimsalt peale. Pentaxile on kõige suurem objektiivide valik. Omaaegsed manuaalfookusega tippklassi objektiivid, mis ühilduvad Pentaxiga hästi.
Nojah ei oska selliste kommentaaride peale kohe suurt midagi kostagi… See on ikka igaühe enda asi, millise kaamera ta ostab ja mille jaoks võimalus on ning mida ja miks pildistab. Ning kas leiab nendele klõpsude mõtte või mitte. Läbupiltide defintsioon on vast ka igaühe jaoks erinev.
Artikli mõte oli rohkem niisama uudishimu rahuldamiseks ühe võimaluse pakkumine.