Et eelmises postis väljakilgatud Pentax Me on juba mitu päeva näppida olnud, siis sai koguni kiiruga üks film täis klõpsitud. Ega ausalt öeldes midagi eriti head peale ei jäänud, lihtsalt sai proovitud erinevates tingimustes ja valgusoludes. Nii et tõesti oli tegu klõpsimisega.
Ãœldiselt kaamera käsitsemine on lihtne, ainult et miskipärast (ha-ha, ei tea küll miks) libiseb pilk pärast pildi tegemist kaamera tagumisele kaanele. Ja vinnastamine unub ka aegajalt ära. Ja noh, see split-prisma teravustamine tahab ka harjumist, eriti kuna dioptriline korrektuur puudub ja prille alata käepärast polnud. Seega üsna mitu pilti olid tiba mööda teravustatud. Need, mis pihta läksid, olid aga üsna normaalsed. Ja noh – ajaloolise tõe huvides – üsna mitu pilti olid ka niisama ära väristatud. Pole ju stabilisaatorit, eksole. :-p
Ahjaa, ülalolev kassipilt on digitaliseeritud paberfotolt K10D abil :-D. Seega on ka selles etapis teatav kvaliteedikadu, pildil on isegi näha tolmu ja värki.
Aga igatahes tuleb mittedigitaalne pilditegemine jälle meelde tuletada, tundub täitsa lõbus.