Uskumatu. Pärast pikka ootamist tuvastasin silmapiiril kuusirbi ja jooksin ruttu statiiv õlal sääskedele söödaks. Kuna kuu juba loojus, siis palju aega ei jäänud. Aga siiski õnnestus kasutuses olev MC MTO-11 10/1000 statiivile kruvida ja sealt läbi piiludes kukkus suu küll lahti. Nii lähedalt polnud ma omasilmaga veel kuud kunagi näinud. Kahju, et tegu oli ainul sirbikesega vanast kuust. Aga no küll ka ükskord algab aega mil täiskuu taevasse kerkib. Mitte et sellisel pildil mingit olulist fotograafilist väärtust oleks, aga huvitav ikkagi. Vähemalt enda jaoks. 😀
Täiskuud ei ole tegelikult väga huvitav vaadata, sest kõik pind paistab üsna ühesugune, ilma varjudeta. Vahelduseks muidugi võib ka mõnikord tervet Maa poole suunatud külge vaadata (teatavasti Kuu tiirleb ja pöörleb nii kavalalt, et meie näeme Maal ainult ühte tema külge koguaeg, see on raudselt Kuu peal elavate UFO-de korraldatud:P) Kui on u. poolkuu, siis on väga hästi näha varjud suurtes kraatrites seal valguse ja pimeduse piiri (terminaatori) kandis. 😉
Hm, jutus on iva. Aga ikkagi peab täiskuust ka ikka ühe pildi tegema :-p
Pingback: .:. digiSTOOP v3.0» Blog Archive » sinine kartul