apr.
18
2008
Mõnda aega tagasi sai kirjutatud peegelkaamera sensorist ja tolmujänkudest ning sellest, kuis jäneseid ära saab ajada ja sensori puhtaks. Kuid selleks, et väga tihti puhastusse ei peaks kaamerat viima, saab üht-teist ka preventiivselt ette võtta. Aga enne peab vanast sodist lahti saama. Loomulikult ei pea esimese asjana kohe teenindusse tormama, vaid ka nö koduste vahenditega (kui juhtud endale tihti klistiiri näiteks tegema) saab ise veidike seda momenti edasi lükata. Vähemalt teoorias, sest lõppkokkuvõttes oleneb kõik sodi olemusest ning kasutusel puhastusvahenditest.
tuleb loomulikult kindlaks teha, kas probleem üldse eksisteerib, äkki polegi vaja midagi ette võtta. Kui sa oma tavapiltidel pole mingeid kahtlaseid täppe täheldanud, siis ei pruugi see veel tähendada, et neid polegi. Äkki on kõik su pildid tehtud mingil kireva ja detailiderohke taustaga, kus väikesed täpikesed lihtsalt silma ei torka. Või siis teed pilte enamasti küllaltki lahtise avaga. Või siis on sul lihtsalt silmadega probleeme. :-p
Üldiselt võik pildil olla näha midagi umbes sellist nagu kõrvaloleval kaadril. Ei pea ust olema eriline silmakeenjus, et seal ebasoovitavaid täpikesi tuvastada. Eksoleju?
Tolmujänkude tuvastamiseks keera objektiivil ava võimalikul kinni (suur f-number, enamasti midagi f/22 kandis) ja pildista ühevärvilist pinda – mõni sein või asi. Või siis taevas ajab ka reeglina asja ära. Lihtsalt eelnevalt veendu, et seal palju linde ja lennukeid ei lenda, muidu hakkad neid veel sensorilt eemaldama…
kui pilt tehtud, siis vaata seda täissuuruses. Põhimõtteliselt on need ka kaameras näha, aga arvutis on seda täna suuremale monitorile lihtsam teha.
Nägid kahtlaseid täppe? Tore…. siis loe edasi.
uuri mis kaamera sul üldse on ja ega see äkki sisemist tolmueemadlust ei sisalda. Ja kui sisaldab, siis kas sa oled selle ikka sisse lülitanud? Arvamused säherduse sensoriväristamise osas on vastakad – mõni arvab, et kasu on null, teised jälle on rahul. Ãœldiselt peale Olympuse on teistel tootjatel tolmuga ka dust reduction’i olemasolul rohkem probleeme. Olympus saab väidetavalt üksjagu paremini hakkama. Kui see tehtud ja kasu pole, siis on variante mitu – kas minna fotopoodi, apteeki või digipimik appi võtta. Esimene variant on suhteliselt rahakotivaenulik (aga siiski odavam kui pidevalt lasta puhastada), teine üsna odav ja kolmas ajamahukas ning lõppkokkuvõttes mõttetu.
leiad kindlasti, et fotopoodides on müügil kõiksuguseid komplekte tolmu eemaldamiseks. Suruõhku ja pintsleid ja pumpasid ja vedelike jne. Hinnad algavad üsna kõrgelt. Aga kui sobib ja poes kaubale saad, siis miks ka mitte. Õpetus on loodetavasti kaasas, nii et selle pikemalt ei peatu.
otsustasid äkki hoopistükkis apteegi kasuks. Ah et mida sealt osta? Klistiiripump loomulikult. Neid on erineva suurusega, vali omale käepäraseim. Ja ongi sul üsna kena õhupump sensorilt tolmu ära puhumiseks olemas.
ei jäägi muud üle, kui kontrollida, et kaamera aku on laetud ning seejärel kaamera menüüst otsida üles käsk Sensor Cleaning (või midagi analoogilist, olenevalt tootjast). Selle käsu aktiveerimisel laksab kaamera peegli üles ja jääb tolmu eemaldamist ootama. Keera eest objektiiv ja suuna pumba abil ettevaatlikult (et pumba otsaga kuhugi sisse ei sõida) sensorile tugev õhujuga. Kaamerat hoia nö nägu alaspidi, et lendu puhutud tolm ikka välja kukuks, mitte kaamerasse tagasi. Selline tegevus võiks su kaamera kenasti üsna suurest osast tolmust vabastada.
Paraku juba “kinni kuivanud” sodi juba naljalt ära ei puhu. Selleks on ikkagi fotopoest vaja üht-teist hankida või siis teenus sisse osta. Aga nii või teisiti tasub sensorit puhastama asudel olla kindel selles, mida teed ja teha seda ülima ettevaatlikusega. Kui enda värisevaid käsi ei usalda, siis vii parem kohe teenindusse. Käesoleva kirjatüki autor ei võta mingit vastutust, kui lolli peaga kaamera maha pillad või klistiiripumba sensorist läbi torkad.
jõuame lõpuks asjani. Et kuidas üldse vältida tolmu sattumist kaamerasse. Või noh – ilmselt täielikult vältida seda ei õnnestugi, kuid kogust vähendada annab küll. Ilmselt suhteliselt vähe tolmu sattub kaamerasse, kui objektiivi üldse ei vaheta. Samas kui ei ole tegu vee ja tolmukindla kere ja objektiiviga, siis üht teist aja jooksul sattub ikka. Kasvõi suumobjektiiv võib seda kasutamise käigus kaamerasse “pumbata”. Aga kui vähegi objektiive vahetama juhtud, siis on tolm garanteeritud kaaslane.
tasub läbi lugeda ja alatiseks meeles pidada järgnevad õpetussõnad:
lülita objektiivi vahetades alati kaamera välja. Kuna sensor omab teatud laengut, siis tõmbab see tolmu ligi nagu esimene lilleõis mesilasi.
vali objektiivi vahetamiseks õige koht ja aeg. Tolmuses, tuulises jne keskkonnas viibides jäta objektiivi vahetamine parem pärastiseks. Nii et kasulik on pikemalt ette mõelda ja kasutada objektiivi, mis vastavas pildistamiskeskkonnas oleks võimalikult sobiva vahemikuga.
kui objektiivi vahetad, hoia kaamerat nägu alaspidi ja kindlasti mitte avausega vastu tuult. Sellisel juhul ei lange juhuslikud tolmuteraksed su kaamerasse ja ei puhu ka tuul sinna midagi soovimatut.
objektiivi vahetama asudes veendu eelnevalt, et objektiiv ise on tolmuvaba. Eriti loomulikult tagumine ots, mille olev tolm vägagi kähku su kaamera sensorile jõuab.
enne objektiivi vahetamist pane kõik vajalik valmis ja mõtle kas on olemas ka koht, kuhu eest ära võetud objektiiv turvaliselt asetada. Seda kõike selleks, et toiming oleks sujuv ja kiire, kuid samas mitte rabistav ja ohtlik su ülejäänud varustusele
põlegi midagi enam lisada. Kui sa ei taha, et su kaamera surnuaias ei lõpetaks, siis ole lihtsalt ettevaatlik ja tegutse läbimõeldult, seda nii objektiive vahetades kui ka sensorit puhastades. Ja midagi hullu ei tohiks juhtuda ning kord aastas teeninduses käimisest peaks täitsa piisama. Sest need mõned üksikud kinnisemad kübemed saab digipimikus ka täitsa edukalt välja kloonida.
nojah, tegelikult on nad küll paraku enamasti plätude, sandaalide ja varbavahedega, mitte otseselt saabastega. Asi lihtsalt selles, et 
