fotojaht: lend

fotojaht: lend

Jaanipäev oli lennukas.

jaanik_01

fotojaht: karvane

Muah, karvane…

Putuklikult karvane

Putuklikult karvane

Inimlikult karvane

Inimlikult karvane

Taimelikult karvane

Taimelikult karvane

Loomalikult karvane

Loomalikult karvane

Abstraktselt karvane

Abstraktselt karvane

XUNNMDTN

pikk & roheline

pikk & roheline

Pole küll tänased pildid, aga vähemalt sellest kevadest ja suhteliselt värsked ja suhteliselt pikad ja suhteliselt rohelised. Ai kuidas mulle meeldib Volna-9 bokeh!

pikkjaroheline_02

pikk ja roheline I

pikkjaroheline_03

pikk ja roheline II

pikkjaroheline_01

pikk ja roheline III

pikkjaroheline_04

pikk ja roheline IV

pikkjaroheline_05

pikk ja roheline V

fotojaht: minek

Ei ole siin mingit tulekut, puhas minek. Ja ma südamest loodan, et minek on ka snapshot’il. ;-). Tegelikult valetasin. Üks tulek on ka ikka, aga küll sellel tulekul ka lõpuks minek on.

Minekusuund. Narva linnuse Lenin

Minekusuund. Narva linnuse Lenin

Kiire minek. Hommik Peipsil.

Kiire minek. Hommik Peipsil.

Võidu minek. Rattavõistlus Viljandis.

Võidu minek. Rattavõistlus Viljandis.

Hea tee minemiseks. Mukri raba.

Hea tee minemiseks. Mukri raba.

Kohe on minek... Elu heinarullil.

Kohe on minek... Elu heinarullil.

Rahulik minek. Mehhiko, Oaxaca - Puerto Angel vahel.

Rahulik minek. Mehhiko, Oaxaca - Puerto Angel' vahel.

Viimane minek. Tallinn, Mustamäe

Viimane minek. Tallinn, Mustamäe

Raske minek. Teravmäed, Colesdalenis.

Raske minek. Teravmäed, Colesdalenis.

Ettevaatus, muidu on minek! Ungari, Budapest

Ettevaatus, muidu on minek! Ungari, Budapest.

Ahjaa, lubatud tulek ka.

Jõuline tulek. Peipsi.

Jõuline tulek. Peipsi.

XUNNMDTN

maha snapshot!

maha snapshot!

Juba pikka aega on käinud mulle jubedalt närvidele üks asi. Selle asja nimi on Snap Shots. Ja ma ei räägi suvaklõpsudest fotograafilises tähenduses, vaid hoopis ühest veebividinast. Mingil täiesti aruaamatul põhjusel on osades muidu toredates ajaveebides sisse lülitatud säärane täiesti jube vidin. Eriti närvidele käiv on see just fotoblogide puhul – tarvitseb ainult hiirega kogemata üle pildi (või üle suvalise lingi) liikuda, kui kohe kargab mingi mõttetu mull välja. Mida kuradit ja milleks. Lisaks pisikesele mõttetule pildile, mida seal kuvatakse, on allservas veel hunnik reklaame ka. Tore on eksju?

Pikaajaliste vaatluste tulemusena olen jõudnud järeldusele, et eriti levinud on see jubedus wordpress.com serveris asuvates blogides. Ühel ilmselt väga lihtsal põhjusel – see on blogi tegemisel vaikimisi sisse lülitatud ja keegi ilmselt ei viitsi/oska/taha uurida kuidas sellest lahti saada. Aga no worries, lahendame asja ära.

Seega alljärgnevalt väike õpetus, kuidas sellest jamast lahti saada – et kõigil oleks meeldivam pilte vaadata. 😉 Ausõna.

logi sisse oma wordpressi blogi haldusliidesesse (enamasti aadressil bloginimi.wordpress.com/wp-admin/)

Avaneb umbes selline vaade,

wp_1

kus näed vasakul menüüs sellist alajaotust nagu Appearance.

just seal tulebki klõpsata, mispeale avaneb jälle uus vaade,

wp_2

mille puhul tuleb tähelepanu pöörata menüü alajaotusele Extras.

tulebki loomulikult sellel klõpsata, mis viib selleni, et tuleb taaskord uus vaade,

wp_3

millel ongi näha see, mida otsisime. Ehket kastike, mille sees on linnuke, mis seal ei peaks olema (kirjaga Enable mShots site preview on this blog). Korja see neetud linnuke sealt ära ning pressi nuppu Update Extras.

Ja nii ongi. Kolme lihtsa sammuga oled interneti muutnud veidikenegi paremaks, ilusamaks ja toredamaks kohaks. Sest olgem nüüd ausad – kui tihti sa reaalselt oled sellest Snap Shotist kasu leidnud? -0?

fotojaht: vanasõna

Mis täna tehtud, see homme hooleta – järelikult lisan pildid seekord juba laupäeva. 😈

Kodu sääl, kus kotid maas

Kodu sääl, kus kotid maas

Mine joostes ja tule joostes, räägi ruttu asi ülesse, siis saad kähku tagasi

Mine joostes ja tule joostes, räägi ruttu asi ülesse, siis saad kähku tagasi

Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab

Seni lühike võtab marja maast kui pitk kummardab

Muda mua mõsk, vägi väe kasvatas

Muda mua mõsk, vägi väe kasvatas

Uus kuu, uued ilmad

Uus kuu, uued ilmad

Inimese nahk on ikka napp

Inimese nahk on ikka napp

Tee pattu ja palu andeks

Tee pattu ja palu andeks

fotojaht: katkine nõu

Auguga või auguta. Muhu muusemum

Auguga nõu. Muhu muusemum

Nõu kael. Raplamaa, Pahkla raketibaas

Kaelata nõu. Raplamaa, Pahkla raketibaas

Ohtlik nõu. Naissaar

Ohtlik nõu. Naissaar

Õnnetu nõu. Osmussaar

Õnnetu nõu. Osmussaar

Rippuv nõu. Sagadi

Rippuv nõu. Sagadi

fotojaht: kaugel

Nii lähedal ja samas nii kaugel. Tundub vahel maailm läbi objektiivi vaadates.

Maa on kaugel. Hiiumaa, Ristna tuletorn

Maa on kaugel. Hiiumaa, Ristna tuletorn

Mõni kauge asi või tunduda lähemal kui on. USA, Virginia

Mõni kauge asi või tunduda lähemal kui on. USA, Virginia

Kõik on kaugel. Läänemaa, Matsalu laht

Kõik on kaugel. Läänemaa, Matsalu laht

Piisavalt kaugel. Pärnumaa, Tootsi Turvas

Piisavalt kaugel. Pärnumaa, Tootsi Turvas

Kunst on kaugel. Tallinn, Rotermann

Kunst on kaugel. Tallinn, Rotermann

Näha ka väga kaugelt. Ungari, Budapest

Näha ka väga kaugelt. Päriselt. Ungari, Budapest

Viimase pildi tõestus.

fotojaht: kaar

Igal pool kuhu vaatad on mõni kaar. Olgu see puust, kivist, luust või muust.

lumest kaar puhtulaiul

lumekaar puhtulaiul

kivist kaar pöides

kivikaar pöides

pärlikaar loosalus

pärlikaar loosalus

inimkaar matsalu lahel

inimkaar matsalu lahel

metallkaar ristnas

metallkaar ristnas

puukaar alajõel

puukaar alajõel

teekaar soomaal

teekaar soomaal

tulekaar pimeduses

tulekaar pimeduses

eluskaar heinarullil

eluskaar heinarullil

kunstikaar kumus

kunstikaar kumus

fotojaht: terav

Teravad elamused on toredad. Mõnikord.

Terav majandusolukord - Island, Reykjavik

Terav majandusolukord - Island, Reykjavik

Terav hambumus - Praaga

Terav hambumus - Praaga

Teravate hammaste töö - Emajõgi

Teravate hammaste töö - Emajõgi

Terav ora - Mulgi heinamaa

Terav ora - Mulgi heinamaa

Terav elamus - elu heinarullil

Terav elamus - elu heinarullil

Palju teravust - Mehhiko, Teotihuacan

Palju teravust - Mehhiko, Teotihuacan

Suunavad teravikud - Karksi-Halliste ürgorg

Suunavad teravikud - Karksi-Halliste ürgorg

Terav arhitektuur - Rotermanni kvartal

Terav arhitektuur - Rotermanni kvartal

fotojaht: jää

Olgu jääv meile jää.

Eks ma siis jää.

Soe ja aurav jää

Soe ja aurav jää

Voolav jää

Voolav jää

Vana jää

Vana jää

Kunstipärane jää

Kunstipärane jää

Gravitatsiooni eirav jää

Gravitatsiooni eirav jää

Eesrindlik jää

Eesrindlik jää

Üksik jää

Üksik jää

Libe jää

Libe jää

Pentax K10D VS K20D VS K-7

Pentax K10D VS K20D VS K-7

k7_panoraam_02_600

Olles nüüd juba mõned kuud Pentax K-7 kasutanud jõudis kätte viimane aeg teha väike vahekokkuvõte ning kaua-kaua aega mustandi staadiumis olnud jutuke ära lõpetada. Algselt plaanitud põhjaliku ülevaadet siit küll ei tule, rohkem juhurezhiimis mõtted ritta lükitud. Tabel ehk annab veidi süsteemsema võrdluse ju nagunii kätte.

Kuna kolm on ilusam number kui kaks, siis teatud vastuolus reaalsusega on võrdluses kolm kaamerat. K20D kohta peab tõe huvides ütlema, et käes olen hoidnud seda vaid paaril korral. Nii et päris võrdlus on tegelikult K10D ja K-7 vahel. K20D kui nö üleminekuvorm nende kahe vahel on illustreerivatel eesmärkidel, et näidata Pentaxi lipulaevada arengurida. Tabelis paksus kirjas on K-7 uuendused võrreldes K10D-ga, sinisega on tähistatud ainult konkreetsele kaamerale omased omadused. Selgelt on erinevuseid K10D VS K-7 skaalal rohkem, kuid nii mõnigi oluline asi on täienenud ka viimatise kaameraga võrreldes.

Pentax K10D olen varem juba teiste kaameratega ka võrrelnud – siin, siin ja siin.

Tehnilised andmed

K10D K20D K-7
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 24.01.2008 – 20.05.2009
Kere ehitus – löögikindla plastikuga kaetud metallraam
– kummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
– löögikindla plastikuga kaetud metallraam
– kummitihenditega tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
magneesiumist korpus
– roostevabast terasest raam
– 77 kummitihendiga tagatud tolmu- ja ilmastikukindlus
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm – 141.5 × 101 × 70 mm 130,5 × 96,5 × 72, 5 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)
– 715 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 800 g (koos akuga)
670 g (ilma aku ja mälukaardita)
754 g (koos akuga)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit – 14,6 miljonit 14,6 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)
– JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px)
– 2.2M (1824x1216px)
– RAW: 14,5M (4672x 104px)
JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3936×2624px),
– 6M (3072×2048px)
– 2.2M (1728×1152px)
RAW: 14,5M (4672x 104px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
– pikslitihedus 2.7MP/cm2
– 23,4 x 15,6mm CMOS
– 15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
23,4 x 15,6mm CMOS
15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
pixel mapping
– pikslitihedus 4MP/cm2
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus
– CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
tolmueemaldus madalpääsfiltri nihutamise abil (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600
– auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
– ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)
– auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
ISO 6400 erifunktsioon
manuaalne (1EV, 1/2 EV or 1/3 EV sammuga)
Failiformaadid – 3 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
– 4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
Motion JPEG (AVI) 1536 × 1024 (3:2), 1280 × 720 (16:9), 640 × 416 (3:2) pikslit, 30 kaadrit/sek, kuni 25 minutit või 4 GB
Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
11-punktiline SAFOX VIII+ sensor
AF abivalgus
Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
– 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
– töövahemik 0 – 21 EV
– 77-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
töövahemik 0 – 22 EV
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
videorezhiim
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut ±5 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3) – 3 või 5 kaadrit, -0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut) 3 või 5 kaadrit, -0,5 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut)
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek – 1/4000 sek – 1/8000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 3 kaadrit sekundist (JPEG – 38 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 14 kaadrit (PEF), 16 kaadrit (DNG)
kiirvõte: 21 kaadrit sekundis (1,6MP)
5.2 kaadrit sekundist (JPEG – 40 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 15 kaadri (PEF), 14 kaadrit (DNG)
3.8 kaadrit sekundis kuni kaardi täitumiseni (JPG), RAW 17 kaadrit (PEF, DNG).
Iseavaja – 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
Eelvaade – optiline
– digitaalne
– optiline
– digitaalne
– live view (4x ja 8x suurendus)
– optiline
– digitaalne
täiustatud live view (4x ja 8x suurendus)
Värvustasakaal (WB) – automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
(muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (4 valikut)
– välklamp
CTE (Color Temperature Enhancement)
– manuaalne (muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentaprisma
kaadri katvus 100%
suurendus 0,92×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
Natural Bright Matte III teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.7″, 230 000px
– live-view
– 3.0″, 921 000px (640×480 RGB px)
-live-view (histogram, võrgustik, üle- ja alasäri indikaator, ekraani visuaalne kalibreerimise võimalus)
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV – pesa välise välklambi jaoks
– x-sync peasa
integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
X-sync pesa
Muud lisad – mitmiksäritus (kuni 5 kaadrit) – mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
– kahe pildi võrdlemine
-mitmiksäritus (kuni 9 kaadrit)
– kahe pildi võrdlemine
– sisseehitatud lood
– automaatne (ja manuaalne) horisondi ning kadreeringu korrigeerimine, kromaatilise aberratsiooni korrigeerimine
– HDRI
– dünaamiline ulatuse suurendamine
– erinevad pilditöötlusfiltrid (infrapuna, vana fotokas, kalasilm jne)
– intervallvõte (kuni 24h)
– autoriõiguse kirje lisamine EXIFi
Salvestusmeedium – SD või SDHCmälukaart – SD või SDHC mälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ühilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
HDMI
– mikrofoni sisend
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – D-LI50 liitiumaku – D-LI90 liitiumaku

Muutunud on üheltpoolt palju ja teisalt jälle vähe. Sest ega pilditegemise põhimõtted pole muutunud ning võtterezhiimid on ju ka ikka endiselt samad. Ning neid endiselt rohkem kui nii mõnelgi konkurendil.

Kuna pikka juttu ei viitsi kirjutada, siis lühidal mõtted, mis pähe on turgatanud.

Kuju ja kättesobivus – eks esimisel hetkel oli harjumatult väike ikka küll. Nüüd tundub seevastu K10D harjumatult suur ja raske. Üldiselt on kaamera kere üsna mugav, käepide on piisavalt suur ja püsib kenasti näpuvahel. Kuna kaamera kere pole enam löögikindlast plastikust vaid magneesiumisulamist, siis talvel paljakäsi pildistama ei kutsu.

P7IM4792_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/100, ISO200

Nõmeda disainiga on mälukaardi pesa ja luuk. Varem oli keeratav hoovake, mille liigutamise peale luuk lahti hüppas. Nüüd on tavapärane luugike, millega on see probleem, et mälukaardi pesa paikne selle hingedele väga lähedal, nii et kaardi pesast kätte saamine on suhteliselt raskendatud. Ja noh need ülejäänud kummikattega luugid ei kannata üldse kriitikat. Eks on tore küll, et näiteks kaugjuhtimistpuldi auk on eraldi luugi all – vähendab kehvade ilmaolude korral tõenäosust, et pulti kasutades lund kaameraase tuiskab, kuid selle luugi kinni saamine on paras PITA.

Pildiotsija – 100% vaateväli on mõnus ja selge. Selle võrra muidugi suurendus on väiksema, aga kui makrotamiseks vajalikuks osutub, saab osta teise pildiotsija. Live-view on ka mõnes olukorras kasutatav. Kuigi teravustamine on endiselt kohmakas. Kuid siiski on paaril korral abiks olnud ja eks kasutab edaspidigi.

P7IM4791_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/4.5, 1/80, ISO800

Nuppude paigutus ja ergonoomika – tahab harjumist, mõneti häirib see, et ekraani vasakul küljel pole enam ühtegi nuppu. Ekraani suurus nõuab ohvreid. Ja ekraan on tõesti tuntavalt suurem ning kvaliteetsem. Samas on lisandunud uusi nuppe, näiteks ISO seadmiseks. Kuigi ka varem sai seda osased rezhiimides OK-nupp all hoides teha. Kohati oli isegi veidi mugavam.  Teine suurem uuendus on ümber OK-nupu asuva valikuketta asendamine lihtsalt nelja eraldi nupuga, millest igal omad kindlad funktsioonid. Mõneti mugavam, jõuab osade seadeteni kiiremini kui varem. Samas tähendab see fookuspunkti valikul, et enne tuleb teha lisaliigutus ja OK nuppu vajutada, et nimetet neli nuppu hakkaks tööle nooleklahvidena, mitte funktsiooninuppudena. Ja siis tuleb jälle uuesti OK pressida, kui valik tehtud ja soov mõnda kaamera funktsiooni seadistada. Esimesel hetkel oli harjumatu. Ausalt öeldes ei viitsinud manuaali lugeda ja esimese hooga ei saanudki aru, mida fookuspunkti valimiseks tegema peab. Nüüd hakkab asi vaikselt näppu jääma juba ning fookuspunkti lukustamine ei olegi nii paha mõte – K10D puhul ikka aeg-ajalt juhtus, et kogemata vastu nuppu minnes oli punkt suvalisse kohta sattunud.

Uut (või ammuunustatud vana) stiili on rezhiimivalikuketas. Ketta keskel on nüüd nupp, mis tuleb ketta keerutamiseks alla vajutada. Mina olen selle uuendusega küll rahul, sest harvad ei olnud juhud kui K10D-d fotokotist võttes oli automaagiliselt rezhiim muutunud millekski muuks kui ma eeldasin. Ning esimese kaader seega aiataha läks, sest see toimus bulb rezhiimis või umbes nii… Samas on selle uuenduse osas lugeda olnud ka nurinat, et “režiimi  muutmiseks  tuleb  ketta  keskel olevat nuppu all hoida, mis on metsikult ebamugav, sest kui seda sõrmeotsaga vajutada, ei saa sama käe teiste sõrmedega seda mitte mingil moel mugavalt keerata”.  Selline mure jääb küll täiesti arusaamatuks, vasaku käe kahe näpu abil (nimetissõrmega vajutan nuppu ja pöidlaga keerutan) pole mul küll mingit probleeme olnud rezhiime vahetada. Ei tea miks nurinat tõstnud inimene poksikinnastes pildistamis käib, teist loogilist põhjendust ei suuda küll leida… kui just digi taaskord hämmastava pealiskaudusega ometi ei hiilga.

P7IM4816_k7_600

Pentax K-7; Pentax DA* 50-135 mm @ 135 mm; F/5.6, 1/200, ISO2500

Menüüsüsteem sisaldab endas varasemaga võrreldes veel rohkem valikuid. Äärmiselt positiivne on see, menüüdes ei pea enam üle-alla kerima, vaid kõik ära paigutatud kõrvuti paiknevatele “lehekülgedel”. Igatahes leiab tunduvalt kiiremini soovitud alajaotused üles kui K01D puhul. Minul küll kunagi meelde ei jäänud millist menüüd tuli üles-alla kerida, et soovitud käsklusteni jõuda.

Lisaks ülemisele ekraanile kuvab K-7 kogu seadete infot ka suurel ekraanil. Mina selle infotabeliga sõbraks ei saanud ning lülitasin välja. Ei ole vaja, et tagumine ekraan terve aega midagi kuvab, sama inf on paljuski isegi pildiotsijas ju olemas.

HDRI – huvitav funktsioon kaameras kasutamiseks, aga ebatäiuslik. Kasutatav ainult statiivilt ning ega tulemus nüüd nii vinge ka ei ole kui võiks. Samas mõningatel juhtudel võib täitsa praktiliseks osutuda. Tehes kolm erineva säriga kaadrit ei ole muidugi mingit probleemi arvutis pilti kokku pannes üksjagu ilusam tulemus saavutada.

Nagu alljärgnevad pildid – esimene kaamerast ja veidi värve töödeldud, teine sama kaameraga tehtud kolmest erineva säritusega kaadrist arvutis kokku pandud.

x1_sdup_k7 (97)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, arvutis töödeldud

X1_k7 (94)_5)_3)_2_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, ISO200; 3 kaadrit kokku pandud Photomatix'is

Mulle igatahes meeldib teine rohkem, on kuidagi mõnusam. Ja ümber puude puudub halo. Samas otse kaametast tulev aste madala HDRI töötlusega pilt on rasketes valgusoludes algmaterjaliks üsna sobiv. Kui veidi kahvatu.

X2_sdup_k7 (98)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasisene HDR, ilma töötluseta

K-7 on uuendatud (võrreldes K20-ga) dünaamilise ulatuse suurendamise funktsioon. Valida saab kas kaamera üritab tuua esile lisadetaile varjualalt või siis hoopistükis üritab päästa ülepõlevaid alasid. Ja seda esimest mitte ainult on-off rezhiimis vaid kolmetasemelise skaala piires. Pidevalt sees hoida ei maksaks, aga kontrastsetes oludes pildistades mõju varjualadel on nähtav-tuntav (loomulikult ka müra tekitav). Kuigi aus olles saab enam-vähem sama tulemuse ka hiljem arvuti abil kui väga vaja. Sama muidugi kui juba võimalik on, siis miks mitte lasta sama asi kaameral korda ajada, peab pärast vähema aega digipimikus konutades veetma.

Võrdluseks pilt esiteks automaatsäritusega ning seejärel kaamerasisese varjualade maksimaalse järeleaitamisega.

R_k7 (94)_normaal_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; otse kaamerast

R_DRcorrect_k7 (96)_pisem

Pentax K-7; Sigma 10-20 mm @ 10 mm; F/8, 1/60, ISO200; kaamerasine varjualade korrektsioon

Stabilisaator paistab kenasti töötavat, kuigi netist leiab juhtumeid, mille puhul stabiliseeritakse pilti liiga usinalt ning tulemuseks on udusem pilt kui ilma stabilisaatorita. Veidi paha on, et ära on kadunud nupp stabilisaatori sisse ja välja lülimiseks. Nüüd peab seda menüüst tegema. Ega väga tihti seda polegi vaja, sest stabilisaator lülitub automaatselt välja kui kasutada aegvõtet, pulti või Bulb-rezhiimi. Seega nendel juhtudel, mil ilmselgelt toimub pildistamine statiivilt.

Väga tore uuendus on sisse ehitatud lood. Ehket nii ülemisel ekraanil, pildiotsijas kui live-view korral ka suurel ekraanil on skaala, mis näitab kas ja kui palju on kaamera viltu (üks pulgake on ligikaudu kolmandik kraadi). Geniaalne lisandus. Saaks selle info veel EXIF-isse kuidagi ja siis hilisemal töötlusel kasutada… mmmm… (või teab keegi, et see on kuidagi võimalik?)

Ühe täiesti uue lisana saab sensori liigutamisekse mõeldud mehhanismide abil liigutada sensorit pildi ümberkadreerimiseks ning horisondi otseks keeramiseks. Mõeldud see juhuks, kui kaamera fikseeritud statiivile ja vaja veel teha pisikest korrektsiooni. Horisonti saab keerata mõlemale poole ühe kraadi ulatuses. Mina näen küll üsna mitut kohta, kus see abiks võib tulla. Sest sageli on statiivi paika sättimisega mingi jama ning väike liigutamine võin reaalselt kaadrit muuta üsna palju. Seega selline väike kaamerasise korrektuuri tegemise võimalik pole sugugi paha. Kui reaalselt pole veel kasutama pidanud.

Kaamerasiseid töötlus ja korrektuurivõimalusi on teisigi, näiteks CA vähendamine ning optikast tulenevate geomeetriliste moonutuste korrektuur. Lisaks veel terve hulk digitaalseid filtreid mis vähem või rohkem mänguasjade alla kategoriseeruvad – kõi.

IMGP8214_k10d_600

Pentax K10D; Pentax 18-55 mm @ 50 mm; F/6.3, 1/60, ISO500

Varasemalt rohkem kompaktkaamerate pärusmaaks olnud intervallvõte on nüüd ka peegelkaameras. Saab seadista kas ja millal ja kui palju ja millise aja tagant kaamera pilti teeb. Ja siis kaamera teebki. Lisaks on tunduvalt kiiremaks muutunud sarivõte – fps 5,2 on tõesti kohe väga kiire. Õnneks on ka aeglasem versioon olemas :-). Muidu saab kaart liiga ruttu täis.

ISO ja müra – kahtlemata saab kasutada kõrgemat ISO väärtust kui K10D puhul. Samas maksimaalne võimalik – ISO6400 on siiski üsna kehvapoolne. Uue asjana on võimalik müraeemaldus seadistada eraldi kõrgete ISO-de jaoks ning pikkade säriaaegade jaoks. Jällegi väga tänuväärne uuendust.

AWB töötab nüüd ka kunstlikus päevavalguses. Ei enam kollaseid nägusi. Mis, tuleb tõe huvides öelda, olid sellised lähtuvalt varasemast filmile pildistamisest. Pentax lihtsalt jättis selle sätte analoogiliseks filmiajastuga, et sellega harjunud fotograafidel oleks lihtsam. Paraku tänapäevases digimaailmas tekitas see ohtralt probleeme ja kisa-kära. Aga mitte enam. Ehk. Võibolla.

P7IM4809_k7_600

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 70 mm; F/5.6, 1/125, ISO500

Video – vahel täitsa huvitav mängida. Kuigi täisresolutsioonil ja kvaliteediga video on selline, mille mahamängimiseks on üsna võimekat arvutit vaja. Paari aasta vanune rüperaal sellega päris korrektselt igatahes hakkama ei saa, heli ja pilt lähevad paigast ära. Aga pilt on muidugi vägagi korralik.

Pildikvaliteet – pole miskit ette heita. Kuna K10D kippus ka pärast esinduses kalibreerimist veidi ette või taha fokusseerima (sõltuvalt objektiivist), siis nüüd on see mure murtud ning saab objektiivid kõik ise sobivaks kalibreerida. Nii et teravuse üle kurta ei saa, kuigi ega varem see probleem ka nii suur ei olnud.

Panen võrdluseks paar pilti ka. Mõlemad tehtud samade sätete juures (Av rezhiim, F/9.0, ISO200, 34 mm, kuna säri mõõdetakse automaatsel, siis erineb – K-7 puhul 1/6 sek, K10d puhul 1/8 sek, objektiiviks uus veekindel kit 18-55 mm). Pildistatud jpg-sse, lõigatud (100% crop), töötlus puutub ja ka kaameras on kõiksugused teravustamised ja kontrastilisamised maha keeratud. Kuna MP arv erineb, siis sama suure väljalõike korral pildi olev erinev.

K10D pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k10d_K_pisem

Pentax K10D; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/8, ISO200

K-7 pilt (pildil klõpsates avaneb suurem kaader):

B_18_55_k7_K_pisem

Pentax K-7; Sigma 17-70 mm @ 23 mm; F/9, 1/6, ISO200;

Üldiselt on tulemus üsna võrreldav, K10D kipub pilti veidike rohkem alasäris tegema kui K-7. On see hea või halb, eks see sõltub oludest.

Kokkuvõtte

Nagu üks teine Pentax K-7 testinud inimene on juba kusagil kirjutanud, siis oleks narr oodata revolutsioonilisi muutusi. Selle tegi K10D juba ära. Nüüd toimus evolutsioon – ning seda täitsa õiges suunas.

Üleminek K-7 peale on vähemalt minu jaoks täitsa tuntav, lihtsalt niivõrd palju on uuendusi ja muudatusi lisandunud küll. Õnneks on ka enamik vana ja head ja tuttavat alles. Viimaste aegade pildid on ka juba K-7 tehtud, nii et – pildiSTOOP.

Rohkem lugemist ja vaatamist:

http://www.digitest.ee/pentax-k-7-taiendatud-ja-parandatud/

http://blog.photopoint.ee/point-tv-6-pentax-k-7/

http://www.imaging-resource.com/PRODS/K7/K7A.HTM

http://www.dpreview.com/previews/pentaxk7/

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK20D/page9.asp

http://www.dpreview.com/reviews/PentaxK10D/page2.asp

http://www.pentax.ee/showtoode.php?active=2&page=1&show=476&type=1

http://www.dpreview.com/reviews/compare_post.asp?method=sidebyside&cameras=pentax_k10d%2Cpentax_k20d%2Cpentax_k7&show=all

fotojaht: auk

Kui muhk on tagurpidi lohk ja lohk on tagurpidi muhk, siis mis asi on tagurpidi auk?

Auk kivis: Pöide kirik

Auk kivis: Pöide kirik

Auk seinas: Heimtali mõis

Auk seinas: Heimtali mõis

Auk maas: Tahkuna patarei

Auk maas: Tahkuna patarei

Auk maailmas: Viljandi kesklinn

Auk maailmas: Viljandi kesklinn

Vale auk

Vale auk

Auk taevas: Iru veejahuti

Auk taevas: Iru veejahuti

fotojaht: alt ülesse

fotojaht: alt ülesse

Nii et teemaks siis bottom-up approach vä? Mis muidugi erinevates tõlgendustes annaks veelgi rohkem mänguruumi juurde. Aga sel korral ei viitsi. Las jääb klassikaline tähendus. Erilist rõõmu teeb enda jaoks see, et esimene pilt sai lausa teadlikult selle teema jaoks laupäeval tehtud. Ülejäänud pildid on nagu ikka vanadest aegades pärit.

Katariina kai @23.01.2010 - bottom-up approach

Viljandi

Mäetaguse mõis

Mäetaguse mõis - vaade kõrgelt ülevalt

Stroomi park - kõik ei pääsel alt üles...

Stroomi park - kõik ei pääsel alt üles...

Amsterdam - all on üleval ja üleval on all

Holland, Amsterdam - all on üleval ja üleval on all

Soome, Joensuu

Soome, Joensuu

Teravmäed, Bjorndalen

Teravmäed, Bjorndalen

Viljandi - ümberjärvejooks, mäest üles ja alla

Viljandi - ümberjärvejooks, mäest üles ja alla

USA, Manhattan

USA, Manhattan

Mehhiko, Oxaca

Mehhiko, Oxaca

Rapla - alt visatud üles selleks, et tuua inimesed üleval alla...

Rapla - alt visatud üles selleks, et tuua inimesed üleval alla...

fotojaht: peakate

Nagu öeldakse, siis peaasi on peakate.

Retro peakate

http://pildistoop.trsm.eu/displayimage.php?pos=-2987
Väga kitsas peakate

Liiga suur peakate
Liiga suur peakate

Vinge peakate
Vinge peakate

Kaitsev peakate
Kaitsev peakate

Nokaga peakate
Nokaga peakate

Peata peakate
Peata peakate

Läikiv peakate (isegi kaks)
Läikiv peakate (isegi kaks)

Mitu peakatet
Mitu peakatet

hay insectos en nuestra habitacion*

hay insectos en nuestra habitacion*

mex_065_panoplaneet_pisiJärgnevalt väike foto- ja jutumeenutus reisist Mehhikosse. Ega piiratud ja paljuski muude olulisemate asjadega hõivatud ajaga väga palju teha ja näha ei jõudnud, aga mingi drive-thru pildi elus-olust, loodusest ja inimestest sai kätte küll. Aga nagu kiirel läbisõidul ikka, siis eks see pilt üsna hägune ja moonutustega on. Mea culpa! Ehk ei ole moonutused liiga suured ja pilt täiesti vale. Eks igaüks ise otsustab.

Esmalt sai maandutud Mexico City’s. Mis oli suur ja jõuluehtes. Üks asi, mis Mehhikot minu jaoks ilmestama jäi on see, et kõik müüvad midagi ning kõik kohad on täis restorane, poode, müügilette või lihtsalt vehivad mingite maisitõlvikutega auto ees. Oli ka omapäraste nimevalikutega kohti.

Riik oli kõvasti pappi yellow_sleep.gif pannud ja keskväljakule talvepargi üles seadnud. Sai uisutada, kelgutada, mootorsaaniga sõita ja lumemme teha. See viimane käis spetsiaalsete vormide abil icon_biggrin.gif. Väga sürr oli vaadata. 25+ kraadi juures nemad rõõmsalt lasevad mäest alla. Väga populaarne oli see koht igatahes.

Nädalavahetusel enne jõule toimus ka mingi indiaaniturg. Aga võibolla on see muidugi igal nädalal, tont seda teab. Indianlased, tantsisid, müüsid asju ja lõid trummi.

Samas aeti välja ka kurjad vaimud. Kusjuures see toimus sisuliselt katedraali hoovis.

Mehhiko ongi huvitav selle poolest, et kristlus ja vana usk on segunenud. Seal oleku ajal Neitsi Maarja (Guadalupe) auks toimunud palverännakud näiteks toimusid vanadesse pühapaikadesse, vulkaanide juurde ja mägede otsa jne.

Guadalupe auks toimusid ka mingid täiesti arusaamatud tõrvikujooksud. Iga ~100 meetri tagant anti vahetus üle. Üks auto sõitus ees ja lasi inimesi maha, teine sõitis taga ja korjas peale tagasi. Ja selliseid oli kümneid erinevaid. Ei teagi kuhu need tõrvikud lõpuks välja pidid jõudma.

Vulkaani jalamil oli terve palverändurite laager. Kusjuures kõrguse vahe asustatud piirkonnaga oli ~2000 m, kilometraaž mööda teed mõnikümmend. Jala olid nad sinna roninud ja jala tulid ka alla tagasi. Allatuleku puhul jäi silma, et üsna kangelt astusid icon_biggrin.gif. Teel Popocatepetl vulkaani poole.

Teepeal oli näha endiste aegade hiilgust, kinni pandud… ee.. restorane.

Erinevaid püramiide ja värke oli loomulikult jalaga segada. Kus siis veel kui mitte seal. Niisama arheoloogilise vaatamisväärsusi oli veelgi ohtramalt, mõned neist küll üsna küsitava väärusega. Vähemalt vaatamise seisukohast.
Teotihuacan. Otsa sai ronitud Päikesepüramiidile, kolmandal pildil paistab ka veidi pisem Kuupüramiid.

Guachimontones. Väidetavalt väga ainulaadne, ümmarguse põhjakujuga rajatis. Mingi kümmekond aastat tagasi alles hakati välja kaevama.

Sellist kulda ja karda ja täispuhutud jõuluvanu ning lumememmesid mis Mehhikos igal pool tilpnesid pole minu silmad veel näinud. Venemaal on need pühad ka vähe tagasihoidlikumalt isegi. Stiilinäide – jeesukese sünd + täispuhutav jõuluvana ühe maailma jämedaime puu all.

Puu ümbruses oli kena park ka, keegi oli lasknud hekikääridel kibedalt käia.

Noh, ja Vaikne ookean oli oma vaiksel viisil ka päris kena. Polnud oma jalga vee sellesse veekogusse saanud. Palmid, delfiinid, merikilpkonnad, ülisoe vesi…

Ahjaa, kõiksuguseid püssimehi oli ka jalaga segada. Eestpoolt ei julgenud neid eriti pildistada, näod olid küll sellised peas, et enne tulistavad ja siis küsivad. Sai ka mitmest sõjaväe kontrollpunktis läbi sõidetud – hummveed, kuulipildurite laskepesad jne, automaatidega tüüpid otsivas autosid läbi. Õnnkes gringod last läbi, ühe korra küsiti midagi, aga no habla espanoli peale viibati, et mine edasi. Politsei ei tulnud ka õnneks kordagi kottima, kuigi sõitis ja jalutas ja niisama hängis neid päris palju.

Mägiteed on valdavalt heas korras ja tähistatud, kuigi oli ka kehvemaid lõike, eriti kui väiksemaid teid kasutada. Need neetud topased ja reductorid ikka viskavad kopa ette küll – lamavad politseinikud aga vähemalt 3x suuremad kui Eestis. Auto põhi sai vatti, suhteliselt läbi hooratud amortidga masin vist oli sattunud – ükskõik kui aegalselt proovisid üle ukerdada ikka käis vahel pauk ära.

Kokkuvõttes – ilus mägine maa, kus tahaks pikemalt ringi seigelda. Temperatuur ulatus ookeani ääres +39 kraadini, mis niiskust arvestades oli ikka üsna karm. Õnneks mägedes oli veidi parem, ikka alla 30 kraadi ka päeval.

Inimesed on sõbralikud – tarvitses ainult kusagil seisatada ja kaarti uurida, kui astuti ligi ja uurita kas saab aidata. Rahvas on kirev, selgelt on näha erinevaid juuri ja ajalugu. Inimeste kohta üldistades võiks öelda, et väikesed mehed ja suured naised. Kusjuures mehed pikkuselt ja naised laiuselt. :-p

*hay insectos en nuestra habitacion – meie toas on putukad. Väljend mida sai õpitud, aga õnneks vaja ei läinud. Kuigi ühe eriti kalli ja kirjade järg eliithotelli peldikus jooksis üks hea toitumisega hiire mõõtu la cucaracha ringi küll.

Ahjaa, kõik ülejäänud pildid on – ülla-ülla – pildiSTOOP’is.

fotojaht: amet ei riku meest

Amet meest ei riku, aga vastupidi vist võib küll juhtuda?

Venemaa, Moskva

Eesti, Viljandimaa

Holland, Amsterdam

Eesti, Viljandi

Mehhiko, Mexico City

Venemaa, Moskva

Eesti, Viljandi

Eesti, Harjumaa, Aegviidu

nädala siutSTOOP 2010-01-03

  • Talve lühikesed päevad ja nõrk valgus annavad võimalus kasutada pikki säriaegu ka päeval. Näiteks voolava vee pildistamiseks. #
  • Lootuselt halli ja ilmetu ilma korral mõtle igale kaadrile kui potentsiaalsele mustvalgele pildile. Samas pildista ikkagi värviliselt. #
  • Lisaks enda ümber vaatamisele tasub heita pilk ka üles ja alla. Mõni omapärane lumine oks või lumme kukkunud käbi võib anda huvitava kaadri. #
  • Enne kui teed sammu, vaata kas üks samm tagasi ei oleks olnud ideaalne võttepaik. Jälgedega rikutud lumevälja enam ei paranda. #
  • Kena vana aasta lõppu! #
  • Head fotorikast uut aastat!

    digiSTOOPi fotokool teeb uuel aastal väikese pausi ja kogub uusi mõtteid. 😉 #

fotojaht: sära

Aasta lõpp oli irmus ja kiire, nii et polnud aega fotojahil osaleda. Uuel aastal luban olla tublim. Vist. Vähemalt juulini peab ju välja vedama. :-p

Esimesel hetkel tundus sära nii laiapõhjaline teema, et ei oskagi kohe midagi siduvat välja mõelda. Lõpuks otsustasin probleemi lahendada mustvalges võtmes.

Vähem värve, rohkem sära – nagu hetkel õues.  😉

Viljandimaa, Parika raba

Läti, Cesis

Tallinn, Laulupidu 2009

Tallinn, Kadrioru valgufestival

Viljandimaa, Heimtali mõis

Viljandi, Jaani kirik

Tallinn, Toompea

Viljandimaa, Olustvere mõis

Mehhiko, Jalisco, Guachimontones

nädala siutSTOOP 2009-12-27

  • Talviselt särava ja päikesepaistelise ilma korral ideaalselt säritatud pilti ei saa – jäävad varjualad liiga tumedaks või on lumi põlenud. #
  • Talvel eelista pildistamiseks õhtust või hommikust aega – päike on madalamal, annab ilusaid toone ning kontrastid on väiksemad. #
  • Intensiivse valguse korral kasuta filtreid – ringpolarisaator (CP), neutraalhall (ND), toonimiseks warm-up jms. #
  • Loomutruu tulemuse saamiseks jälgi valgetasakaalu (WB) seadeid, vajadusel korrigeeri. Kunstpiltide tegemiseks keera WB üle võlli. #
  • Särava tausta korral kasuta esiplaanil täitevälku. Hajuta ja vähenda välgu intensiivsust vastavalt vajaduselt. #
  • Talv sobib abstraktsete mustrite pildistamiseks – lumekristallid, tuisuvaalud, pinnavormide vaheldumine, varjud lumel, jäljed jne. #
  • Mängi võttenurkadega, kombineeri mustreid ja üksikobjekte. Ole loominguline, alati ei ole parim kaader see, mis tehtud reeglite järgi. #

nädala siutSTOOP 2009-12-20

  • Et kehvades oludes end hästi tunda, tuleb mõelda riietuse peale. Külmetavad varbad, sõrmed ja kõrvad pärsivad pildistamisisu. #
  • Müts on oluline – kui pikemal jalgsimatkal võib müts isegi häirivaks muutuda, siis pärast peatumist pane see pähe, et soojakadu vältida. #
  • Korralikud saapad tagavad selle, et jalgadega suumimine sujuvalt toimiks. Amputeeritud varbaid ja villis kandu ei taha keegi. #
  • Riietu kihiliselt – liikumisel saab kihte vähemaks võtta, hanges kõhutamiseks juurde panna. Pealmine peaks olema vee- ja tuulekindel. #
  • Talvised valgustingimused, lumi ja jää oma peegelduste ja ühetoonilise heleda pinnaga on peavaluks iga kaamera automaatikale. #
  • Talvel tulevad alasäris pildid – kaamera tõlgenda lund kui neutraalhalli pinda. Kasuta särikompensatsiooni, särilukustust või spetsrezhiimi. #
  • Särilukustus (AEL) tähendab seda, et talvel mõõda valgus punktmõõterezhiimis mõnelt muult objektilt kui lumelt. #

nädala siutSTOOP 2009-12-13

  • Fotokott peab olema stabiilne – seljakott, vöökott. Õlal tilpnev ja tasakaalust välja viiv kott ei ole libedal jääl kõndides parim valik. #
  • Kui külma on mitu miinust, siis ära pane tagavaraakut fotokotti, vaid hoia mõnes kehalähedases jopealuses soojas taskus. #
  • Ole valmis pidevaks akude vahetamiseks – üks põue sooja, teine kaamerasse ja varsti jälle vahetus. #
  • Säästa energiat kui võimalik – LCD-lt imetle juba tehtud pilte ainult siis, kui tõesti vaja ning võimalusel kasuta optilist pildiotsijat. #
  • Hangi kilekott, kuhu kaamera ära mahub – tuppa minnes pane sinna kaamera. Niiskus kondenseerub kilekoti pinnale, mitte elektroonikale. #
  • Fotoretkelt tagasi jõudes, vii kaamera sooja järk-järgult – esmalt jäta esikusse/ koridori/ garaazhi ja alles siis päris sooja tuppa. #

nädala siutSTOOP 2009-12-06

  • Termos sooja joogiga ja paar Å¡okolaadi enda energiavaru täiendamiseks kuluvad alati marjaks ära ja pikendavad väliaega tunduvalt. #
  • Termos sooja joogiga ja paar Å¡okolaadi enda energiavaru täiendamiseks kuluvad alati marjaks ära ja pikendavad väliaega tunduvalt. #
  • Vaata eelneval päeval üle varustus – lae akud, puhasta objektiivid ja filtrid, mida plaanid kasutada, kontrolli üle mälukaardid. #
  • Talv seab omad tingimused kogu varustusele – nagu kaameral, on ka mälukaartidel oma töötemperatuurid. #
  • Kuna talvel on suurem oht varustuse kahjustamiseks, võta kaasa ainult hädatarvilik fotovarustus. #
  • Kaasas olev üleliigne kola suurendab kukkumisohtu ning ühtlasi suureneb ka kukkumise tagajärjel tekkida võiv kahju. #

nädala siutSTOOP 2009-11-30

  • Kui põhiobjekti ja raami vaheline kaugus on suur, siis paljudel juhtudel ei ole enam nii objekti kui esiplaani samaaegne teravus võimalik. #
  • Vahel võib pildil hoopis raam fookuses olla ja põhiobjekt udune. Eksperimenteeritagu. #
  • Uueks teemaks on talvine pildistamine. Mida arvesse võtta, mida koju jätta, kuidas kaamerat sätta. #
  • Talvel on pildistamine keerukamad, kui lumevabal perioodil. On palju asju, mida arvesse võtta, et fotoretk edukalt (/elusalt) lõpuni viia. #
  • Mõtle juba eelmisel päeval soojas toas olles läbi, kuhu ja mida sa pildistama tahad minna. #
  • Kuna talvel on looduses riskid suuremad ja maastik näeb ühetaoline valge välja, siis planeeri võimalusel oma teekond ette. #
  • Alati on abiks kaasa võtta mobiiltelefon abi kutsumiseks (kui oled levipiirkonnas), GPS, kaart (ja kompass) oma asukoha määramiseks. #

nädala siutSTOOP 2009-11-23

  • Loomuliku-loodusliku raami abil saab varajata muidu tähelepanu tõmbavaid ja pildil ülearuseid detaile. #
  • Raami osav kasutus mitte ainult ei anna lisadetaile pildile juurde vaid tekitab vaatajas lisahuvi – alati on huvitav just see, mida ei näe. #
  • Raamimisega peab siiski ettevaatlik olema – kui üle pingutada, siis võib pilt vaatajale tunduda poolik, sest oluline osa välja jäänud. #
  • Raami abil saab juhtida tähelepanu peamisele objektidele pildil. Ehket raami kasutatakse vaataja pilku pildi sisse “imeva” diagonaalina. #
  • Kui raam oma detailidega peab moodustama osa pildist, siis kasuta kinnisemat ava (saad suurema teravussügavuse). #

nädala siutSTOOP 2009-11-15

  • Eriti pikkade säride korral pole statiiv enam piisav, sest isegi päästikule vajutamine või peegelkaameral peegli liikumine tekitab värinat. #
  • Pikkade säride korral kasuta distantspäästikut või aegvõtet ning peegli eellukustust. #
  • Ei maksa karta piltidel liikumise kujutamist. Spordi puhul annab mõni hägusem jalg või käsi juurde dünaamikat ja pilt tundub elav. #
  • Sirgjooneliselt liikuvate objektide puhul kasuta kaamera kaasaliigutamist, mis jätab objekti teravaks ja liikumine ilmneb hägusast taustast. #
  • Kuidas pildil olevat pildil olevaga raamidesse seada, luua nn loomulik raam? Tuua esile oluline ja anda pildile sügavus ja mitmemõõtmelisus? #
  • Pildil olev raam võib olla misiganes kujuga ja kuiiganes lai. Mõni puutüvi, oks, teised inimesed – üleüldse kõik, mis olemas on. #
  • Raam võib olla nii ees- kui tagapool kui samas tasapinnas põhiobjektiga, ei pea olema ümber kogu pildi, piisab ka ühest või kahest servast. #

fotojaht: sõna

Mitu tähte on sõna? Mitu sõna on lause? Mitu lauset räägivad loo? 13-reede puhul siis veidi morbiidsemas võtmes sel korral. Leidub vanade piltide hulgas ikka igasugu asju…