nädala siutSTOOP 2009-11-08

  • Kõrge ISOga pildistades lase pildid võimalusel veidi ülesärisse, see vähendab varjualade mürasust. #
  • ISO tundlikus tuleneb filmiajastust, digikaamera puhul räägime tegelikul ISO ekvivalendist, mis tähistab sensori valgustundlikust. #
  • Uuri kas kaameral on olemas poolmanuaalsed rezhiimid – näiteks Av lubab määrata ava ning kaamera arvutab ise säri. Mugavaim rezhiim üldse! #
  • Ava lahtisemaks keerates saad juurde küll valgust (ja sellega lühendad säriaega), kui kaotad teravussügavust. Ja vastupidi. #
  • Kompaktkaameral on teravussügavus piisavalt suur ka lahtise avagal, peegelkaameral saab tänu suurele sensorile kasutada kõrgemat ISO. #
  • Kui kaameral manuaalrezhiimid puuduvad aga valgust on vähe, kasuta spordirezhiimi – ka sellel on prioriteediks võimalikult lühike säriaeg. #
  • Kui säriaeg hakkab sekundile lähenema, siis üldjuhul tasub keskenduda staatiliste objektide jäädvustamisele ja hankida statiiv. #

kolm põrsakest

kolm põrsakest

koos_caolpe_02

Kui eelmisel korral rääkisime muinasjutu seitsmest päkapikust, siis sel korral kolmest põrsakesest. Vee- ja põrutuskindlatest põrsakestest, keda isegi kuri hunt ei suuda katki puhuda või kaval rebane ära uputada.

Käes on kole aeg, lisaks krae vahele rabistavale vihmale poeb see ka kaamera sisse, kui keegi peaks olema nii rumal, et selle taskust välja võtab. Kui vihmakindlat peegelkaamerat pole raatsinud osta, siis tunduvalt odavama raha eest saab juba täiesti veekindla masina, millega isegi mitme meetri sügavusel vee all kannatab pilti ja videot teha. Boonusena töötavad need kaamerad ka külmas ja isegi mõõdukas põrutus ei tohiks mingeid väga koledaid tagajärgi kaasa tuua. Proovimise eesmärgil vastu seina siiski virutada ei maksaks. Kõikide formaalsete näitajate järgi peaks tegu olema ideaalsete kaaslastega matkal, rannas või kasvõi vannis.

Kõige pikem ajalugu veekindlate kaamerate konstrueerimisel on testis osalevast kolmest firmast (Olympus, Pentax ja Canon) Olympusel. Pentax on maha saanud alles kahe kaameraga ja Canon ühega. Nagu test näitas, siis stardikoht ei tähenda alati midagi…

Kuidas põrsakestel läheb loe lähemalt digitest.ee lehelt.

nädala siutSTOOP 2009-11-01

  • Ideaaljuhul võiks kaamera ka maapinnal veel millelegi toetuda, spetsiaalselt selleks kasutatakse nn oakotte (beanbag). #
  • Kui eelnev aita, siis kasutada sarivõtet. Olemas juba kõigil kaamerate, varieerub seeriasse mahtuv piltide arv. #
  • Kui kõik eelnev ei aita, siis tuleks kasutada sarivõtet. See on olemas juba kõigil kaamerate, varieerub vaid seeriasse mahtuv piltide arv. #
  • Kui kaamera (või mälukaart) aeglane ja pildipuhver väike, vähenda piltide resolutsiooni ja kvaliteeti. Parem pool muna kui tühi koor. #
  • Sarivõtte on eriti kasulik kiiresti liikuvate objektide pildistamiseks, seda muidugi ka lühikeste säriaegade korra. #
  • Sarivõte on eriti kasulik kiiresti liikuvate objektide pildistamiseks, seda muidugi ka lühikeste säriaegade korral. #
  • Muuda kaamera seadeid – kehvades valgusoludes lühemate säriaegade saavutmiseks tõsta kaamera ISO väärtust. #
  • Suure ISO väärtusega kaasneb kusagilt maalt ohtalt müra pildil, kuid väiksemalt vaadates ajab sageli asja ära. #
  • Kompaktkaamera väikesed sensorid on iseäranis edukad müra tootma, veidi aitab müraeemalduse sisse lülitamine. #

jätku suve

Jep, jätkub veel kauaks. Juuni läbi ja juba juuli käib. Ehket ringi mööda Viljandimaad – mõisad, mäed ja rabad.

pildiSTOOP’is on veel pilta.

fotojaht: masin

fotojaht: masin

Massinad on väärt asjad, sest juba vanarahvas teadis, et kui ikka autot pole, ei sa siis naljalt jõua rehve vahetamas käia ega remonditöökojas läbi sõita, et karbussi läbi lasta puhuda. Ja kõik ülejäänud masinad on ka vahel abiks.

s6jard

nädala siutSTOOP 2009-10-26

  • Hoides rihma hammaste vahel saad kaugust kehast reguleerida, muutes rihma pikkus selle läbi, millise rihma osa küljes sa hammastega ripud. #
  • Vahetult enne pildi tegemist hinga sügavalt sisse (või välja) ja pildistamishetkel hoia hinge kinni. Hingamisel liigub keha väga palju. #
  • Katsu millegi vastu toetuda – sein, aed, mõni puu, auto või mis iganes stabiilne objekt ümbruses leidub. #
  • Kui terve kehaga toetamine pole võimalik, siis toeta käed koos kaameraga. Piisab juba väikesest nurgakest suurema stabiilsuse saavutamiseks. #
  • Asudes keset lagedat, kus millegi vastu ei ole saa nõjatuda, vii raskuskese madalamale või koguni istu. #
  • Piisab ka sellest, kui maaga saavutada lisaks oma kahele jalale täiendav toetuspunkt. Toeta näiteks põlv maha vms. #
  • Eriti stabiilse konstruktsiooni saab kui heita kõhuli ja toeta küünarnukid maha ning suruda kaamera vastu nägu. #

fotojaht: lemmik

Mõtlesin pikalt mida sel korral fotojahi teema all esitada. Lemmikkoht? Lemmikpilt? Lemmikzanr? Ühest vastet nendele nagu pole. On küll kuidagi nii kujunenud, et mõnedest piirkondadest on rohkem pilte ja teistes jälle vähem. Aga reeglina on põhjuseks üldine logistiline skeem kui mingi eriline meeldivus/mittemeeldivus. Jah, võin küll öelda, et niisama ringi hängimiseks fotokas näpus on Viljandi ja selle ümbrus lausa ideaalsed kohad – alati leiab midagi fotogeenilist. Samas jälle rabasi, kus päikest püüda, olen leidnud rohkem Raplamaalt. Ja nii edasi. Lemmikzanri nagu ka otseselt pole – rohkem selline segapudru ja mis silma jääb, kui üldse midagi välja tuua saab, mida meeldib pildistada, siis äkki arhitektuur? Eritemaatilistest kahtlemata, erinevad sildid ja siis loomulikult saapad? 😉

Seoses tarkvaraliste arengutega on panoraamide temaatika viimasel ajal väga hingelähedaseks muutunud – ei möödu ilmselt ühtegi fotoretke nii, et ühtegi panoraami ei tee. Või siis üldisemalt öeldes – ei pane paljudest piltidest midagi suuremat kokku. Sest panoraam on veidi liiga kitsas mõiste selle kohta, mida kõike teha annab.

Ja vat sellepärast esitangi ühe veidi teises stiilis asja. On see nüüd foto või juba midagi enamat, seda ei oska öelda. Las jääb teiste otsustada.

PS – kui veebibrauser nõuab lisavidinate paigaldamist, siis võib seda julgesti teha – mingit pahavara ei kaasne ja ilma lihtsalt pilti ei näe. Kui synthi juba näed, vahepeal vajuta P-tähte, noolekeste ilmudes võta neist kinni ja keeruta, ning proovi erinevaid ekraani allservas olevaid nuppe ka. Ajaloolise tõe huvides tuleb muidugi öelda, et seal on olemas kordades kenamaid sünteese, kuid minu oma on vähemalt sel nädalavahetusel tehtud.

Ahjaa, kui saa allpool olevat asja ei näe (tiba tasub oodata, äkki ilmub), siis vajuta siia ja näed seda otse photosynthi kodulehel.

jaanipäevaks kõrgeks kasvab soo…

Ja nii ongi moodustunud raba. Mukri rabaga sel korral. Jäädvustatud peaaegu, et jaanipäevasel varahommikul. Üsna ilus oli, kuigi päikesetõus oli tiba pettumust valmistav. Seega olin sunnitud sdupima. Tegelt on muidugi muid pilte ka lisandunud, aga Mukrist läks hetkel kõige rohkem üles. Jõudumööda-pisitasa asi edeneb.

NB! värvid on meelega ebareaalseks sdupitud.

Ja ülejäänud pildid on nagu ikka pildiSTOOPis.

nädala siutSTOOP 2009-10-18

  • Pildid on ebateravad, ära värisenud? Muuda oma pildistamistehnika läbimõeldumaks ja saa teravamaid pilte. Just see ongi uueks teemaks. #
  • Peamiseks äravärisemise põhjuseks on kehvad valgusolud, mistõttu säriaeg muutub nii pikaks, et väike käevärin või liikumine tunda annab. #
  • Käest saab terava pildi, kui säriaeg on lühem kui 1/(fookuskaugus mm) sekundit. Näiteks 100 mm juures peab säri olema lühem kui 1/100 sek. #
  • Kompaktkaamera puhul uuri välja selle objektiivi fookuskaugused 35 mm ekvivalendis, et adekvaatselt hinnata käelt pildistamise võimalikkust. #
  • Peamine abivahend, mis enamikel juhtudel aitab, on statiiv. Kui seda kasutada ei saa, siis uuri kas su kaameral on stabilisaatori võimalus. #
  • Kui säriajad muutuvad pikemaks hoia kaamerat pildistamise hetkel kahe käega ja võimalikult keha ligida – suru ka küünarnukid vastu keha. #
  • Optilise (või elektroonilise) pildiotsja olemasolul kasutad seda, sest kaamera vastu nägu surumine annab lisastabiilsust. #
  • Kui on vaja teha pilti nii, et kaamera on kehast eemal, siis rihma olemasolul tõmba see pingule – ümber kaela või kasvõi hammastega. #

fotojaht: latern

fotojaht: latern

Üsna lamp teema sel korral peaks mainima :-).

Öine latern. Tallinn, Toompea

Ilus lamp. Holland,  Amsterdam

Laelamp. Läti, Turaida.

Laternaplaneet. Hiiumaa, Tahkuna

laternaplaneet

nädala siutSTOOP 2009-10-12

  • Alustab uus rubriik – siutSTOOP. Ehket digiSTOOPi fotokool ;-). Iga päev väike õpetussiuts. Esimeseks teemaks on kolmandikureegel. #
  • Kolmandikureegel on kuldlõige lihtsamal kujul. Silma järgi midagi intuitiivselt kolmeks jupiks jagada on lihtsam kui 1,618034-ga opereerida. #
  • Kolmandikureegli idee seisneb selles, kuidas inimese silm pilti vaadates liigub ja millised proportsioonid tunduvad kõige loomulikumad. #
  • Horisondi kolmandiku peale paigutamine aitab pilti paremini tasakaalustad. Kui just keskne kompositsioon pole eesmärgiks omaette. #
  • Liikuvad objektid paiguta kaadrisse nii, et nad liiguks pildile, mitte sealt ära. Kolmandik sobib kenasti, aga võib olla servale lähemalgi. #
  • Statiivilt kolmandikul paiknevat pildistades on mõttekam muuta kaamera teravustamispunkti asukohta, kui pärast igat võtet kaamera asendit. #
  • Mängi oma kaadriga ja sinna paigutatuga. Tee pilte nii keskse kompositsiooniga, kolmandikureegliga, kui üldse ilma reeglita. Katseta! #
  • Photoshopis saab kasutada kolmandiku abijooni: Edit->Preferences->Guides, Grids & Slices. Gridline every väärtuseks 33.3 ja ühikuks percent. #

fotojaht: sügis

Sügis on reeglina üsna nukker aeg. Kahju, et see Eestis terve aasta kestab… aga vähemalt on värviline.

siutSTOOP

siutSTOOP

Alustab uus rubriik – siutSTOOP. Ehket digiSTOOPi fotokool ;-). Iga päev väike õpetussiuts. Esimeseks teemaks on kolmandikureegel.

Nii et ole ootel! Aga enne loomulikult:

follow2

fotojaht: silmad

Teised on silmade kohta öelnud juba kõik, mida annab öelda.

Punnis silmad

Süütud silmad

Ülbed silmad

Puuduvad silmad

smenagraafia

smenagraafia

Lomograafia on kuuldavast viimasel ajal popiks muutunud. Ma uusi ja läikivaid ja värvilisi hiinakaid hankima ei hakanud, vaid hoopistükis tulid sünnikodus remondi käigus välja mõningad lapsepõlveklõpsud. Terve hunni filme, mis mingil põhjusel polnud ilmutusvanni jõudnud. Pildistatud ühe lomograafia esiisaga – Smena 8M. Audentsemaks oleks raskem juba minna. Kaamera, muuseas, on samuti täiesti heas konditsioonis ning ootab ainult et keegi filmi sisse paneks. Ehk millalgi panengi. Heh.

Testiks ei hakanud kõik korraga ilmutusse viima – mine tea kas on midagi säilunud ka, ikkagi iidsed filmid – täis pildistatud umbestäpselt 1992 aasta sügistalvel. Ja üllatus-üllatus – üks film andis koguni 36 pilti, millest küll mõned lähevad juba täitsa abstraktse kunsti valda, mõnele oleks nagu kummitus kinni püütud, aga mõned on ka täitsa arusaadavate kujutistega. Kuigi udused ja plekilised ja sitasti kadreeritud, aga ikkagi omad… ja… smena…eee… lomograafilised.

Mõned stiilinäited:

lomo_01

lomo_02

lomo_03

lomo_04

lomo_05

seitse päkapikku

seitse päkapikku

koos_lahti_03_600

Täna räägime ühe muinasjutu. Ela kord seitsme mäe ja mere taga üks kena kaamera. Täitsa hea kaamera, mis oli oma elus juba nii ühte kui teist näinud. Tahtis teine kangesti reisile minna, aga ei osanud reisiseltsilist valida. Senine partner, kelle najal nii mõndagi tehtud, oli reisele minekuks liiga suur ja laisk, ei tema viitsinud ennast ilma autota liigutada. Sõna levis ja välja ilmus seitse uut kandidaati. Kõik ilusad ja säravad, mõni veidi lühem, teine jälle veidi pikem ja kolmas paksem, aga muidu esmapilgul täitsa ponksid ja sobivad kõik. Lähemal tutvumisel ilmnesid teekaaslastes paraku varjatud head ja vead, mille kohta saab edasi lugeda siin.

fotojaht: peidus

Sel korral ühe kaadriga. Ülejäänud on peidus.

fotojaht: öö

Öös on asju. Ja pime on ka.

fotojaht: tänavakunst

fotojaht: tänavakunst

Kunst tänavatel, tänavakunst ja kunstitänavad.  Eks see üsna suhteline mõiste ole, kas õige kunst on muuseumis või tänaval või kellegi peas.

Või siis kellegi pildil. Minu omadel küll pole. Kõigest kunstlik moodus kunsti teha, fotograafia on ju teatavasti nendele, kes paremini ei oska.

kunstitänav – amsterdam, holland

amst_22

s/m kunst – skoone bastion, tallinn

skoone_02

militaarkunst – pahkla raketibaas

kivkunn_8

nukker kunst – tallinn

iluselu

ohtlik kunst – stroomi rand, tallinn

kill1

ei mingit kunsti – duluth, USA

us010

fotojaht: puust

fotojaht: puust

Kuna digiSTOOP’i uus versioon pole veel tegelikult päris valmis saanud (vist?),  siis algselt ei plaaninud sel korral fotojahis osaleda. Lihtsalt huvi pärast sirvisin vanu pilte, et mis sellises teema alla mahuksid. Leidis nii mõndagi,  aga eelkõige jäid silma Venemaa ja sellega seotud territooriumitel toimuv. Paistab, et selles riigis ikka armastatakse puidust kõiksuguseid sürre asju ehitada. Ja need seejärel lagunema ning ilmarahvale imetlemiseks jätta. Mille eest ma muidugi tänulik olen, sest muidu oleks need pildid tegemata jäänud. Kus selle kurbuse ots. Ja nii ma ei suutnudki loobuda fotojahis osalemisest.

Venemaa, Arhangelsk, Solombola. Oli kord üks mees, kes tahtis kuulsaks saada, jätta endast maha märk. Võttis kätte ja kukkus ehitama. Ja ehitama. Ja ehitama. Kuni lõpuks kõrgus keset küla monument, mis kindlasti ei leiaks armu ei päästeameti ega ka arhitektide liidu silmis, kuid vaatamisväärsusena linna külastavate võõramaalaste hulgas on populaarne. Kui muidugi leidub mõni kohalik, kes su sinna kohale viib.

venemaa_puu_01

venemaa_puu_02

venemaa_puu_03

Teravmäed, Venemaa valdused (mitteametlikult). Selge piir venelaste tegutsemisala ja ülejäänud arhipelaagi vahel on eristatavvedeleva rämpsu abil. Kui ikka tundra ja rand ja mäed on kõiksugust kola täis, siis järelikult on kusagil läheduses olnud mõni venelaste kaevandus või niisama baas. Ja lagunenud majakesi ning muid rajatisi leidub ka kõikjal. Reeglina tehtud puidust (mis loomulikult on kõik sisse toodud), kuid pole puudust ka massiivsetest betoonist hoonetest ning rauakolust. Esimesed kaks pilti ongi tehtud mahajäetud baasidest, esimene  Festningen’ist vaatega Isfjord’ile, teine Grumandbyen’ist vaatega  Colesbukta’le.  Viimased kaks on ühe ja sama Grumantbyen’is asuva rajatise vaade nii seest kui väljast.

Aga kes arvab ära mis asjaga üldse tegu on? :-p

tervam2ed_puu_01

tervam2ed_puu_02

tervam2ed_puu_04

tervam2ed_puu_03

Vot sellised puud siis sel korral.

väike vahepaus

väike vahepaus

vanalinn_14.jpgPisike teadaanne  – digiSTOOP läheb lähipäevil värskenduskuurile, palun olla kannatlik. Lihtsalt on praegune WordPressi versioon juba ammusest ajast uuendusteta ja vigane ning hakkab ajale jalgu jääma. Kaasnevaid turvariske ei jõu üles lugedagi. Loodetavasti miskit olulist värskendamise käigus kaotsi ei lähe ja mõne tunni/päeva/nädala/kuu pärast om digiSTOOP tagasi, ilusama ja osavamana kui kunagi varem. Seni võib pildiSTOOP-ist pilte vaadata ja või siis näiteks hoopis Photopointi ajaveebi lugeda. Või õue minna. Tühja sest sajust.

fotojaht: jalavari

fotojaht: jalavari

Et kõik ausalt ära rääkida, peab alustama sellest, et käesolev teema oli minu jaoks üsna oluliseks initsiaatoriks fotojahis osalemisele. Miks? Imelihtne. Vastuseks on OPS. Ehk Operatsioon “Saabas”, mida väikestiivi juba mitu aastat edendada on saanud. Ja üldsegi mitte üksi, vaid mitmete inimeste kaasalöömisel. Mille eest neile suured tänud. Ja siinkohal on suurepärane võimalus ka kõikidele fotojahtjatele oma panus anda ;-). Seega kui fotojaht läbi, siis lisa saabas või hakka toetajaks!

OPSi peamine ja kõige tähtsam reegel on, et pilt ei tohi olla lavastatud. Tabatud jalavari peab olema seal just täpselt nii olnud enne sinu kohalejõudmist ja võiks samamoodi ka sinna edasi jääda. Seega enda jalast kukkunud kinga pole mõtet pildistada. Eesmärgiks on tabad ja kaardistada metsikute ilma peremeheta isendite liikumisteid ja elu.

Kuigi käesolevat teemat saab põhimõtteliselt tõlgendada mitmeti, siis sel korral valin mina selle kõige lihtsama. Ja näitan erinevat liiki jalatsite elu-olu ja tegemisi väljavõtete kujul OPS kodulehelt.

Trepitoss (tosslastes sugukond)

leiuaeg: 4.12.2008
leiukoht: Tallinn, Kesklinn
koordinaadid: N 24° 46′ 11″ E 59° 26′ 13″
jalg: vasak,parem
muu info: See popp ja noortepärane paarike hängis ühe poe trepil.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Rahutoss (tosslaste sugukond)

leiuaeg: 03.07.2006
leiukoht: USA, Washington DC, WWII memorial ”
koordinaadid: ” 38° 53′ 22”, 77° 02′ 25”
jalg: parem + vasak
muu info: raha need tossud vist suurt ei teeni…
leidja:
namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Punane linnaking (kinglaste sugukond)

leiuaeg: 23.09.2006
leiukoht: Tallinn, Mustamäe
koordinaadid: 59° 24′ 26”, 24° 41′ 11”
jalg: parem
muu info: punane linnaking elutseb urbanistlikul maastikul, ümbritsetud majadest, ronimisredelitest ja pesunööridest. Jagab ökoloogilist ni¹¹i aukliku linnakingaga. Kuna on erinevatest jalgadest ja elutsevad üksteisele küllaltki lähedal, võib isegi oodata teatud hübriidliikide teket. Aeg näitab.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Itaalia king (kinglaste sugukond)

leiuaeg: 07.06.2007
leiukoht: Tallinn, Mustamäe
koordinaadid: 59° 24′ 22”, 24° 41′ 16”
jalg: parem + vasak
muu info: väga ainulaadne leid, võiks koguni öelda et esmakordselt maailmas on vabas looduses jäädvustatud ning dokumenteeritud kingapaar koos koduga.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Iisaku taldking (kinglaste sugukond)

leiuaeg: 5.8.2008
leiukoht: Ida-Virumaa, Iisaku
koordinaadid: 59° 07′ 33”, 27° 19′ 27”
jalg: vasak
muu info: Põnev näide saapaliste paljunemisviisidest. Ühes kinglasest oli saanud kinglane ja taldlane. Nii et iga saabas on taldlane (või saab lõpuks taldlaseks), aga iga taldlane pole saabaslane.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Parksandaal (plätlaste sugukond)

leiuaeg: 05.08.2007
leiukoht: Soome, Rovaniemi, Napapiiri/Joulupukin Kammari
koordinaadid: 66° 32′ 39”, 25° 50′ 55”
jalg: parem + vasak
muu info: sellise parklasildi alla nad olid õndsas kaksinduses.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Kirsa (saaplaste sugukond)

leiuaeg: 14.08.2007
leiukoht: Tallinn, Mustamäe
koordinaadid: 59° 24′ 27”, 24° 41′ 10”
jalg: parem + vasak
muu info: see fotogeeniline paarike oli õhtut veetma tulnud ilmselt ühesse maailma kõige tihedama saapaasustusega piirkonda majaseina äärde. Ei puudunud ka teatud loosunglik meeleolu.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Pakusokisaabas (saaplaste sugukond)

leiuaeg: 26.5.2008
leiukoht: Läti, Kligene
koordinaadid: 56° 58′ 12.9″, 25° 22′ 10.5″
jalg: vasak+parem
muu info: Harilik Läti pakusokisaabas oli puhkeasendisse langenud ühe väikese lõkkekoha lähistel. Teise sama perekonna esindajaid oli veel
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Lendsaabas (saaplaste sugukond)

leiuaeg: 26.6.2008
leiukoht: Viljandi linn, rand
koordinaadid: 58° 21′ 35”, 25° 36′ 17”
jalg: vasak+parem
muu info: Tõeliselt põnev leid! Sellist saapamöllu polegi varem trehvanud. Lendasivad paremale ja lendasivad vasemale, kõrgemalt ja madalamalt. Väga õhulembene liik.
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Rippesaabas (saaplaste sugukond)

leiuaeg: 3.10.2008
leiukoht: Rapla
koordinaadid: N 58° 59′ 31″ E 24° 49′ 46″
jalg: vasak,parem
muu info: Need erinevat liiki rippesaaplased rippusid rõõmsasti Rapla raudteejaama räämas rajatiste rajoonis. Võimalik, et tegu oli teeületusega, ju siis mööda vöötrada ei julgenud. Või nagu hiljuti lugeda oli, siis viide eriti suurele narkourkale?
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Kolka taldrandlane (taldlaste sugukond)

leiuaeg: 09.08.2006
leiukoht: Läti, Kuramaa, Kolka neem
koordinaadid: 57° 45′ 32”, 22° 36′ 20”
jalg: parem
muu info: järjekordne näide, et taldrandlased kannatavad tugeva erosiooni käes. Kurb on selle liigi seisukorda vaadata, kuigi seni kõige arvukam, on siiski seoses intensiivistunud inimmõjuga nende püsimajäämine hädaohus. Enamik senitabatud isendeid on oma maise eksistentsi lõppemisele üsna lähedal…
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Linnatuhvel (tuhvlaste sugukond)

leiuaeg: 20.08.2006
leiukoht: Tallinn, Mustamäe
koordinaadid: 59° 24′ 28”, 24° 41′ 9”
jalg: parem + vasak
muu info: nagu näha eelistab tiheda liiklusega ja suurema kiirusega alasid. Õuealale siseneda ei julge (ilmselt kardab muutuda liiklusmärgil toodud palli aseaineks).
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Militaartuhvel (tuhvlaste sugukond)

leiuaeg: 04.07.2007
leiukoht: Raplamaa, Pahkla raketibaas
koordinaadid: 59° 12′ 09”, 24° 51′ 21”
jalg: parem
muu info: sõbralik ja positiivne välimus võib olla petlik. nagu pildilt näha, võib sellel tuhvlil mõttes mõlkuda ka enesetapp… ega sellises küllaltki trööstitutes tingimustes pole lihtne elada..
leidja: namstoop
veebileht: digistoop.trsm.eu
vaata asukohta kaardil

Lisaks:
Kae kõiki teisi enam kui 300-t jäädvustust ligi 200-st eri liiki saapast

Vaata saapaliste asukohti kaardil (saabastel klõpsates avaneb ka pilt)

Tutvu saapastatistikaga (seisuga 25.08.07)

Tutvu korduma kippuvate küsimustega ja osalemistingimustega

Tee reklaami

Ja mis peamine lisa uus saabas!

Niisama lihtne see ongi.

fotojaht: uks

fotojaht: uks

Uksest oled sa tulnud ja uksest pead sa minema. Aamen.

{uks}

ahven_024.jpg

heimatal_03.jpg

l2t09_05.jpg

vanatln_07.jpg

mustla_kirik_03.jpg

vil_linn_10.jpg

kui modellil saab kõrini

kui modellil saab kõrini

minna.jpgKui modellil pildistamisest kõrini saab, siis ega nalja enam kauaks pole. Olgu selleks modelliks inimloom või mõni muu loom. Viimaste puhul on muidugi reeglina lihtsam, nad jalutavad minema ja fotograafia korraldustele ei allu. Aga vähemalt ei näita välja ka otsest vastumeelsust. Inimestega on keerulisem. Kaua sa ikka viitsid seista seal ja seista siin, niipidi ja naapidi… Teha rõõmsat nägu ja tavalist nägu etc-etc-etc. Ja vat siis saabki kõrini. Ja ei häbeneta seda ka välja näidata 😉

NB – laadimine võib aega võtta.

minnaanimatsioon2.gif

fotojaht: palju

fotojaht: palju

Palju pappi ja ruttu, palju õnne ja palju… midaiganes. Palju pilte vähemalt. Nii et lihtne teema. Aga mõneti jälle mitte, on oht stampidesse takerduda. Ja seda ma just tegingi. Stampvõtted pole ju tingimata pahad, lihtsalt võivad mingist hetkest igavaks minna. Samas kui on igavust palju, siis see tähendab, et ka aega on palju. Ja see on jällegi hea asi. Nii et võta siis kinni, mis on milleks hea ja kui palju täpselt…

palju asju:

{palju}

{palju}

{palju}

{palju}

{palju}

{palju}

{palju}

{palju}

mai sai otsa

mai sai otsa

{maisai}Juhuu ja jipii, sest tõesti nii see on. Mai saan nüüd ametlikult lõppenuks kuulutada. Tuleb tõdeda, et väga fototegus mai oli, kõiksugused sportlikud üritused Viljandis, praktikumide läbiviimine, niisama ringi kolamine ning loomulikult Depeche Mode’ kontsert Riias. DM küll kahjuks ise kohale ei saanud tulla, aga Läti oli endisel oma koha peal. Hepatiiti ka ei saanud, nii et positiivne kirja.

{maisai} {maisai} {maisai}{maisai} {maisai} {maisai} {maisai} {maisai} {maisai} {maisai}

Rohkem pilte pildiSTOOP’is.

fotojaht: puhkus

fotojaht: puhkus

Hetkel on puhkus jah. Puhkus pildistamisest. Ei ole isegi ringi käies fotokola kaasas kandagi, väike kompakt taskusse ja minekut. Ja ega sellega midagi asjaliku pole püüda viitsinud, rohkem selline ehk läheb vaja variant. Vahel lähebki. Nii et puhkusepilti saamiseks pidi jälle vana rasva kallale minema. On saanud puhata küll, pole midagi öelda.

algav puhkus:

{puhkus}

{puhkus}
{puhkus}
{puhkus}

aktiivne puhkus:

{puhkus}
{puhkus}
{puhkus}
{puhkus}

väljateenitud puhkus:

{puhkus}
{puhkus}

igavene puhkus:

{puhkus}
{puhkus}