Lomograafia on kuuldavast viimasel ajal popiks muutunud. Ma uusi ja läikivaid ja värvilisi hiinakaid hankima ei hakanud, vaid hoopistükis tulid sünnikodus remondi käigus välja mõningad lapsepõlveklõpsud. Terve hunni filme, mis mingil põhjusel polnud ilmutusvanni jõudnud. Pildistatud ühe lomograafia esiisaga – Smena 8M. Audentsemaks oleks raskem juba minna. Kaamera, muuseas, on samuti täiesti heas konditsioonis ning ootab ainult et keegi filmi sisse paneks. Ehk millalgi panengi. Heh.
Testiks ei hakanud kõik korraga ilmutusse viima – mine tea kas on midagi säilunud ka, ikkagi iidsed filmid – täis pildistatud umbestäpselt 1992 aasta sügistalvel. Ja üllatus-üllatus – üks film andis koguni 36 pilti, millest küll mõned lähevad juba täitsa abstraktse kunsti valda, mõnele oleks nagu kummitus kinni püütud, aga mõned on ka täitsa arusaadavate kujutistega. Kuigi udused ja plekilised ja sitasti kadreeritud, aga ikkagi omad… ja… smena…eee… lomograafilised.
Mõned stiilinäited:
see võreka pilt on eriti hea- nagu vaim