ammuunustatud vana

ammuunustatud vana

esimesed_p22sukesed.jpgKuna kõik uus on ammuunustatud vana või siis hoopis vastupidi, hakkan edaspidi vahelduva eduga esile tõstma jutuSTOOP’i eelmistes versioonides esmaavaldatud jutukesi. Sest üht-koma-teist asist sealt ikka leiab.

Seda kõike sel lihtsal põhjusel, et ajapuudusel uute jutukeste valmimine sageli venib ülemõistuse kaua. Praegugi mõned algideed on tööjärgus, loodetavasti midagi juba sel aastal ikka saab valmis ka. Aga seni peab ülessoojendatud supiga leppima. 😉

Jutu alguses olevad pildid on ühed esimesed kaadrid, mis ma enda digiajastu kahel erineval etapil teinud olen. Vasakpoolne 2003. aastal esimese digikaameraga (Canon G3), parempoolne 2007. aastal teise digikaameraga (Pentax K10D). Modell on sama mõlemal pildil, kelle peal sa uut mänguasja ikka katsetad, kui mitte oma laste.

Ekstaole… esimesel välgulaks näkku ja… aga no pidi ju kõike proovima. 🙂

digipimiklusest

digipimiklusest

kumu030.jpgLugesin uudist peagi Mahtras toimuva fotolaagri kohta. Ja üks osa sellest on loeng-seminar teemal “Digipimik”. Väga tuttav sõna mulle. Lausa nii tuttav, et tekkis mõttepojake teemal, kas keegi enne mind on ka sõna “digipimik” kusagil laiemalt üldse kasutanud. Mina vähemalt polnud küll kuulnud. Google ei ole muidugi jumal, aga jumalapoeg ikka, nii et tundub, et kui mitte täitsa esimesena, siis vähemalt laiemalt ee… hmm… netipõhisesse kasutusse võtsin ma selle sõna küll ühena esimestest.

namstoop@HV
12.01.2006 kell 09:08

No selline “töötlus” oleks ju ainult abiks. Miks inimesed ei mõista, et toores digipilt on sisuliselt nagu negatiiv, millest tegelik pilt tuleb veel välja timmid. Kas siis filmilt ilmutades laboris värvide jms paika sättimine on ka töötlus ja ebasobiv? Seetõttu mulle meeldib muukeelne väljend “digital darkroom”. Võtab asja olemuse kenasti kokku. Äkki võiks maakeeli ka sellisele töötlusprotsessile nimeks anda digipimik vms?

Kui vaadata neid õnnetut 13 vastet, mis Google digipimiku kohta annab, siis 4 toovad otse digiSTOOP’i/pildiSTOOP’i, 3 on kellegi/millegi viited siia ning nüüd siis on juba ülalmainitud fotolaagri kohta ka 3 viidet. Lisaks sellele on olemas kenasti dateeritult (jaanuar 12, 2006 kell 09:08) viide sellele hetkele, kui selline suurepärane sõna nagu digipimik mulle esimest korda pähe turgatas. Mingil kummalisel põhjusel küll on selle leheküljel oleva pildi alt kommentaarid tänaseks päevaks kadunud, kuid Google cache päästab päeva. Või noh, päästab päeva osaliselt, sest kui mu mälu mind ei peta, oli seal terve pikk diskussioon töötluse teemadel. Sellele viitab ka olemasolevate kommentaaride mõnetine ebaloogilisus. Krdi kotermannid, kuhu kommetaarid panite? Ah!? Küberrünnak?

Aga see selleks. Lisaks on veel üks viide fotokala foorumisse, kus ka keegi mõiste digipimik muu jutu sees sisse toob. Aga see toimub pea’ pool aastat hiljem kui minupoolne esmamainimine aset leiab. :-p

Aga nüüd murelapse juurde. Mis seal pattu salata, on ka üks vaste, kus võib olla varem mainitud seda suurepärast sõna – digipimik. Aga ei pruugi. Sest tekst on küll kirjutatud 2005, kuid seda on täiendatud 2006. ja 2007. aastal. Nii et on veel lootust… Isegi mõtlesin, et äkki peaks selle lehe autoriga ühendust võtma ja küsima, aga…nagu juba vanarahvas 1742. aastal ütles,siis ingorance is bliss.

Nii et ma ikka veel loodan… et äkki… noh… no võib ju ometi nii olla… eksju? Või olen ma tõesti kaasaegne popov (või siis marconi, oleneb millise rahvuse poolt vaadata)…

Oh-jah, rohkem küsimusi kui vastuseid.

Aga ilus sõna on ikkagi. Kordame kõik koos – digipimik, digipimiku, digipimikut, digipimikusse, digipimikus, digipimikust, digipimikule, digipimikul, digipimikult, digipimikuks, digipimikuni, digipimikuna, digipimikuta, digipimikuga.

Ahjaa, kas ma seda ikka mainisin, et jutuSTOOP’is on selline alajaotus, nagu digipimik?

Väike täiendus: tähelepanelik lugeja juhtis tähelepanu, et ülalolevast tekstis võib jääda ülimalt ekslik ja väär mulje, nagu ma sooviks saada sõnale digipimik mingit ainukasutusõigust või umbes nii. Mulle ei tulnud pähegi, et selline mulje võiks jääda. Ausõna. Lihtsalt tahtsin tibake eputada, et sellise toreda sõna peale olen sattunud. Päriselt-päriselt. Uhkustada ka enam ei või või….?

saabas massidesse!

saabas massidesse!

ops3000.gifOn kätte jõudnud kurikuulsa ürituse Operatsioon “Saabas” järgmine etapp. Sel korral on plaanis uute jahimaade hõlvamine ning maailmavallutus. Hoidke alt, õnnetud saapaalused!

Et kogu protseduur paremini sujuks, valmis laiade rahva- masside tungival nõudel terve hulk uutes värvides logosid suuroperatsiooni reklaamimiseks oma blogides, portaalides või kusiganes veebiavarustes.

Ja mis veel toreda – kui tahad, saad täpselt sellist värvi logo, nagu sobib just sinu lehega – postita selleks kommentaaridesse vastav soov koos värvikoodi(de)ga ja sa ei jõua veel mõelda välja vastust mõistatusele – üks hiir, kaks saba, vana pastel paelad taga – kui juba on operatsioon “saabas” lehel just sinu soovitud värvides logo üleval.

Nii et ärge häbenege – kopeeriga siin toodud sobiva kujundusega logo link oma lehele ja kõik avastatud saapad, tuhvlid, kingad, plätud ja ketsid on tallast paelteni teile tänulikud! Isegi kui neil ei ole enam paelu või isegi mitte talda. Ikkagi on tänulikud.

3x3x360

3x3x360

panoplaneet_keava_2.jpgViimasel ajal on hakanud panoraamitsemine pinget pakkuma. Ja just 360 kraadiste panoraamide tegemine. Ilmselt peab ennast ikka lähiajal kokku võtma ja statiivile spetsiaalse panoraamipea valmis meisterdama. Seni aga tuleb – paraku – ilma läbi ajada. Ja teha panoraame kas käest (sitt variant) või lihtsalt statiivil keerutades (veidi vähem sitt variant).

Aga lisaks lihtsalt panoraamide nikerdamisele on meeldima hakanud ka panoraamplaneedid ja muud analoogilised moodustised. Sellealane õpetus ilmus kah siinsamas hiljuti.

Seoses panoraamide kuhjumisega sai tekitatud neile koguni spetsiaalne album. Kuhu tasub ka edaspidi kiigata. Nagu ikka, pildiSTOOP’is.

aHVid öös

aHVid öös

ahv88_4.jpgJällegi ükskord üle hulga aja (täpsemalt öeldes üle 2 aasta!) võtsin osa sellisest kenast üritusest nagu aHVide fotoretk. Ehk siis HV-foorumi fotohuviliste ühine pildistamisretk. Sel korral toimus õhtusel ajal eesmärgiga vangistada sensorile õhtuste linnatulede valgust. Oli igati meeldiv ja lõbus retk, osalejaid ei olnud just liiga palju, kuid piisavalt, et igav ei hakkaks ei pildistades ega juttu puhudes. Nägi huvitavaid kaameraid, kohtus huvitavate inimestega ja sai paar jagamisväärset piltigi. Mis sa hing veel ihaldad.

Pildi on vangistatud interneedusesse tavapärases kohas, sel korral koguni oma albumisse – aHVid öös.

ahv88_8.jpg ahvi88_12.JPG

otseteed viivad kuhu?

otseteed viivad kuhu?

ahven_161.jpgOtseteed on kuulsad selle poolest, et reeglina ei vii kuhugi. Esmapilgul küll tundub, et hmm, siit kaudu peaks otsem saama, lähen ja proovin. Kuid hiljem eksinuna ringi ekseldes kahetsed. Õnneks ei kehti see alati. Eriti mitte Photoshopi puhul, kus erinevate klahvikombinatsioonide kasutamisel tekkivad “otseteed” annavad olulise ajavõidu ja lisaks saad teiste ees oma prohvessionaalsusega veel uhkust tunda ka :-).

Nii et sel korral siis teemaks Photoshop’i klaviatuuri shortcut’id. Ehket sellised kavalad klahvikombinatsioonid, mis ühe või teise toimingu kerge vaevaga ära teevad. Teisel (ja paraku sageli tavapärasel) juhul tuleb hiirega kusagil menüüdes ringi ragistada, et sama tulemus saavutada. Mõnel võib olla ikkagi tekkib küsimus, et milleks need, kõik asjad saab ju hiirega aetud küll… Tõepoolest saab. Aga kui tänapäeval üsna moes oleval juhtmevabal hiirel akud tühjaks saavad, mis siis teed? Lisaks uskuge mind – säherduste klahvikombinatsioonide kasutamisega hoiab tõepoolest kenasti aega kokku. Ja aeg on raha. Raha on uus ja parem fotovarustus. Uus ja parem fotovarustust on…. hmm… lihtsalt uus ja parem fotovarustus. Nii et tühja selle rahaga, lihtsalt jääb rohkem aega pildistamiseks, mitte järeltöötluseks.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

muhku norides

muhku norides

muhk_35.jpgVõi siis mitte. Kui läheduses oleks mõni persoon nimega Muhk, siis isegi võiks ju norida. Aga kuna ta parajasti kuhugi ära läinud, siis jätame selle vahele ja räägime hoopis Muhu saares. Nimelt, nagu selgus, ei olegi tegu pelgalt praamisadamat ja Väikese Väina tammi ühendava teeäärse suvalise alaga, vaid igati ilusa kohaga. Eriti kustumatu mulje jättis Üügu pank, mis siis et seal oli nii paks udu, et merd nagu polekski olnud. Ei ole küll tegu teap’ mis kõrge pangaga, kuid pikkust on see-eest küllaga – ligikaudu 300 meetrit. Ja kõik see kenasti liigestatud, täis koopaid ja kõike kena, mida annab välja mõelda. Meri küll otseselt jalamini ei ulatu, aga tühja sest, ilus on ikka.

Väärt koht on ka Koguva küla oma Muhu Muuseumiga. Naabritest on küll veidi kahju, peavad kõik müüripealsed sildikesi kirjadega PRIVATE täi toppima, aga noh… ajalugu nõuab ohvreid.

Ja ei saa ka mainimata jätta Muhu Põhikooli, mis sel korral oli peatuspaigaks. Tõeliselt ilus ja sõbralik kool. Ja naabruses olev Katariina kirik on väga huvitava arhitektuurilise lahendusega. Ning fotogeeniline.

Lausa kahju, et pildistamiseks nii vähe aega oli. Aga vähemalt järgmine kord, kui Saaremaale asja teab aega Muhu jaoks varuda.

Uued pildid, et mitte öelda uus album, nagu ikka pildiSTOOP’is.

muhk_48.jpgmuhk_43.jpgmuhk_15.jpg

tuumaseeneaasta

tuumaseeneaasta

ilmastik_1.jpgJah, tõepoolest, lisaks vingele seeneaastale, mis metsades valitseb, on ka tuumaseeneaasta. Vähemalt eila õdagul (081007) oli. Või noh, võibolla ei olnud ka, sest ma olen veel elus. Aga teiseal jälle mul radiatsioonimõõtjat ei ole, nii et mine tea, mis edasi saab. Sest välja nägi küll sedamoodi. Kahjuks jäin pildistamisega veidi hiljaks ja alguses ei olnud statiivi ka, seega päris seen on “veidi” ära värisenud. Sest miskipärast oli stabikas OFF asendis ja 1/6 on ilmselgelt veidi pikk aeg käest pildistamiseks. Hilisemad pildid on juba kergelt hajuva seenega. Aga kena oli vaadata ikka.

Lisaks sellele sai täna käidud ühes kohas, kuhu enam ei saa. Ja rääkida ka ei tohi, mis koht see oli, sest sinna ju ei saa. Ja pilti ka ei saa näidata, sest ma ju ei käinud seal. Aga vingete kohtade top’is on see igatahes VÄGA KÕRGEL kohal. Sõna otseses mõttes. 😉

ilmastik_3.jpgilmastik_2.jpg

panoplaneedid

panoplaneedid

panoplaneet_0.jpgInimesed on leidlikud ja ilusad ja head. Eriti leidlikud on igasugused pildiväänajad uute rakenduste väljatöötamisel. Üks, mis ilmselt ei olegi niiii uus inimkonnale, kuid üsna uus minule, on panoplaneetide tegemine. Tegu on üsna lihtsa tehnikaga, ei mingit raketiteadust. Aga tulemus võib olla küllaltki huvitav ning võib anda ka muidu veidi untsus panoraamvõttele uue elu. Sest panoplaneedilt sageli kõiksugused väikesed vead niipalju silma ei torka, sest nagunii on juba tegu moonutatud reaalsusega. Asi siis see veidi kõver silmapiir või kehvad liitmiskohad enam ära ei ole :-). Ja kui nüüd üdini aus olla, siis ei pea tegu olema 360 kraadise panoraamvõttega või isegi mitte panoraamvõttega. Ka niisama pilte võib sobivuse korral planeediks keerata. Tulemuse ei pruugi küll alati olla nii vinge, aga väikese kiiksuga ja huvitav ikkagi. Nii et seni igavana tundun pilt saab lausa uue elu.

Seega asja juurde!

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

Näited valmis panoplaneetidest:

peipsi_pano_planet2.jpg panoplaneet_1.jpg kumupano_xl_planeet_1.jpg pano2_2_tagurpidi_planeet2.jpg

sinine kartul

sinine kartul

vahe2mmelg_3.jpg Kuna nädalavahetusel oli ilus ilm, siis muuhulgas sai tegeletud pisikese kartulinoppimisega. Aga oli ka aega niisama kaameraga ringi vaadata. Näiteks mõningaid mutukaid bluescreen’i taustal 🙂 kiusata ja seeni piiluda.

Ja ülla-ülla – isegi Kuud sai vaadeldud. Mis siin ikka pattu salata – mõni aega tagas kommentaarides sõna võtnud Veix’il on igati õigus – täiskuul on kraatrid palju kehvemini näha kui varjualas. Nii et tasub ikka aegajalt mõni klõps teha, et erinevaid pinnavorme vaadelda. Teoretiseerides saaks nii ju üsna ruumilise pildi kokku panna, kui teha pidevalt Kuu erinevatest faasidest pilte ja siis lõpuks paljudest piltides üks pilt kokku panna, kus on kraatrid oma täielikus hiilguses.

kardul_3.jpgseeneaeg_3.jpg

Uued pildid on pildSTOOP’is.

mäKUst

mäKUst

stromka_v6imleja_lomoxpro.jpg… ehk Männiku, KUMU, Stromka. Kohad, kust vahepeal mõned pildid on lisandunud. Kumu kohe on üks äraütlemata fotogeeniline koht. Mõnus. Aga kuna eelmisel korral sai juba päris palju pilti tehtud, siis sel korral olin tagasihoidlikum.

Männiku karjääride piirkond on kah selline, kuhu igapäev ei satu. Kui kunagised rongiga möödasõidud välja arvata, siis tegelikult olen seal varem ainult ühel korral käinud. Püssi laskmas. Nüüd siis sai tööasjus üks ring tehtud. Aega puhtalt fotograafiaga tegelemiseks just liiga palju ei olnud, kuid paar klõpsu ikka tegin. Väga omapärane ja kah üksjagu fotogeeniline piirkond.

Ja kolmandaks käisin jälle Stroomi rannas. Eks seal ole varemgi käidud. Sel korral tuli häid pilte vähe. Tegelikult tatsasin ringi veidi pikema toruga (Jupiter 200 mm + 2xTC), nii et ka tulem sellelt lähtuvalt. Loodetavasti tulemus ei riiva kellegi privaatsus- ja sündsustunnet. Avalik koht ju. Ja keegi ei käsi septembris ujuma minna, kui tähelepanu ei taha äratada. Brr…. külm.

Aga homme lähen võtan kartuleid ja teen kartulist ka pilti.

kumu_3bw.jpg karj22r_3.jpg

Pildid, nagu ikka, pildiSTOOP’is

politseikuu

politseikuu

kuu2.jpgPole küll ilus kiruda, aga pagana Eesti Politsei. Rikkus ainulaadse pildivõimaluse ära.

Et kõik ausalt ära rääkida, peab aga alustama sellest, et eile oli taevas täiskuu. Kenasti õiges kohas ka, et rõdult pildistada saab. Nii saigi fotokola rõdule taritud ja pildistama asutud. Peaks ütlema, et MC MTO-11 10/1000 koos 2x telekonverteriga moodustab üsna aukartusäratavalt suure numbri (vt pilti allpool). Kui ka sensori crop factor sisse arvutada, siis teeb see kokku 3000 mm. Njah. Aga nii või teisiti asusin Kuud pildistama, mis, paraku küll, ei mahtunud enam tervenisti kaadrisse ära. Ja kuna oli tuul, siis mõjus ka väike vibratsioon pildile mitte just teravust juurde andvalt. Nii et üksjagu tõhusam alus peaks selliseks tegevuseks olema. Samas muidugi on niimood kuud ka niisama uurida päris huvitav, polnudki teist varem teleskoobiga vaadanud.

Et ka mõni “keskkonnaportree” Kuust teha, siis võtsin lõpuks telekonverteri ära ja klõpsisin niisama. Mingil hetkel vaatasin, et ohoo, politsei on kellegi vilkurite sähvides rajalt maha võtnud, et teen neist ka pilti. Tegingi. Ja siis tõstsin pilgu Kuu poole ja mida ma näen – Kuule läheneb lennuk (mitte sõna otseses mõttes loomulikult) ning lendab kenasti üle Kuu. Risti üle. Keskelt. Ilus. Ainulaadne.

Aga minul on toru kuhugi politsei peale välja rihitud. Kas saab olla veel suuremat ebaõnne. Kui suur on tõenäosus, et on ilus selge ilm, taevas on täiskuu, ma olen fotovarustusega väljas ja üldiselt tegelengi just kuu pildistamisega. Ja siis lendab veel minu vaatekohast nähtuna lennuk täpselt üle Kuu. Ja just sellel momendil olen ma objektiiviotsa märksa maisemate objektide peale välja rihtinud. Erikuradiebaõnn. Ilmselt on kõvasti suurem tõenäosus võita bingolotoga, kui uuesti sellisesse situatsiooni sattuda. Vat sellepärast ma ütlengi, et pagana politsei. Mujal ei võinud siis pätte püüda, pidid ikka minu rõdu alla kiibitsema tulema.

kuu2tc2.jpg polits.jpg

Ülalolev pilt Kuust on vähendatud täiskaader. Vot nii suur see on, kui fotoaparaadist teda piiluda… ausõna mina ei tea, miks kuupeal tunneli lõpust paistab valgus. Äkki venelased on kuuvarasid kaevandama läinud? 😉

GcHJzSYZDC


suhe, küljesuhe

suhe, küljesuhe

loosalu_9_6_ruut.jpgMa ei tea kuidas teistega on, aga mind hakkas huvitama inimsilm ja taju – kuidas näeb silm piltide kuju ja külgede pikkuseid ning milline küljesuhe tundub silmale kõige “õigem”.

Mõnede aastate eest, kui algas minu tee digifotograafia juurde, pildistasin digikompaktiga, mis tootis kenasid 4:3 küljesuhtega pilte. Nüüd on kaamera, mis teeb klassikalisi 3:2 küljesuhtega pilte. Pole vahet? Ma arvasin ka nii.

Ühesõnaga oli (on?) mul kombeks lõikuda pilte arvutis just selliseks, et toetaks maksimaalselt pildi kompositsiooni, olgu selleks ruut või mingi suvalise küljesuhtega riba. Ja imestasin, kui kusagil pildihindamiskeskkonnas keegi kellegi pildi kallal nurises, et isegi 4:3 küljesuhe riivab silma, ei tundu nö “loomulik”, et talle meeldib 3:2. Tundus täieliku pseudoprobleemina – miks peaks veebipildi puhul küljesuhe kedagi kottima, kama kaheksa ju. Oleks jutt väljatrükist, siis veel, sest seal saab omad piirid fotopaber, aga see on ka kõik. Nii et pidasin seda mingiks luuluks, mille tingib aastakümnete pikkune kogemust filmile pildistades vms. Et silm lihtsalt on pikaajalisest kindla küljesuhtega piltide vaatamisega ära harjunud ja ei osata enam raamist välja murda.

Aga asjad on minujaoks muutunud miskipärast. Olles nüüd mõned kuud pildistanud 3:2 formaadis pilte, avastasin end ühel hetkel pilte arvutis veebi panekuks ümberkadreerides alateadlikult umbestäpselt analoogilist küljesuhet hoidmas, isegi kui pildi kompositsiooniga sobiks miski muu. Ja mis kõige ilmelikum – 4:3 küljesuhe tundub isegi veidi ilmelik ja võõristust tekitav, pildil nagu oleks midagi puudu… või siis üle, nii et tahaks kohe servasid lõikuma asuda. Asi ei saa ju olla selles, et ma selle mõne kuuga nüüd hirmsasti ära harjusin teise kujuga pilte vaatama vms. Enne olin mitu aastat rahulikult lõikunud nii nagu vaja, ja nüüd järsku mitte.

Kirjutasin isegi üldsemittevägaammu (eelmise aasta lõpus) ühes jutukeses, et

… Või kui pole mingi kindel küljesuhe üldse oluline, siis saad läheneda kunstiliselt ja lõigata pildi selliseks, nagu täpselt tahad. Kasvõi ruuduks. Peaasi, et pildil tuleks välja just see, mida sa tahad, et tuleks. Kui on vaja mingisse nö imeliku formaati lõigata, siis ära kõhkle seda teha. Liiale ei maksa muidugi ka minna, et formaat liialt sisu üle domineerima ei hakkaks….

Nii et korraldame väikese eksperimendi – võtame ühe ja sama pildi ning vaatame mis lugeja asjast arvab. Saabki teada, kas keegi üldse loeb või kedagi üldse kotib.

Nii et siis. Kumb pilt on silmale parem vaadata, kas:

näide 1

a)

3-2_suhe-2_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-3_f.jpg

näide 2

a)

3-2_suhe-4_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-45_f.jpg

Teine fenomen, mis silma on jäänud seisneb selles, et portreeformaadis pilt tundub alati kuidagi piklikum kui maastikformaadis. Nii et vaba käega lõikumisel lõikan vertikaalformaadis pildi alati veidi rohkem ruuduks kui horisontaalformaadis. Ja nüüd võrdle portreeformaadis pilti eelnevatega, kas ei tundu küljesuhe veel suurem (tegelikult on täpsed samad pildid mis eelmised, lihtsalt teistpidi keeratud):

a)

3-2_suhe-4_port_f.jpg

ja

b)

4-3_suhe-45port_f.jpg

Vot nii. Minu arust ikka naljakas asi see nägemine. Järjekordne tõestus, et ära usu oma silmi, usu joonlauda. Või umbes nii.

Aga igatahes oleks kommentaaridest väga kena lugeda teie arvamusi, et kas olen mina ainuke loll, kellele selline mõte on pähe tulnud. Ja sellest, milline küljesuhe teile meeldib.

viin & köök

viin & köök

heimtal_4.jpg Sattusin täiesti vapustavasse koht. Nädalavahetusel Viljandi ümbruses ringi sõites ja midagi pildistamisväärset otsides läksin möödaminnes Heimtali mõisa vaatama, sest teeääres nool näitas sinnapoole. Tõepoolest kena park, osasid maju taastatakse jne. Kruusatee viis sealt aga edasi ja tagasi pöörata kohe ei saanud. Nii sõitsin mööda seda edasi… tee muutus kitsaks ja käänuliseks ning meenutas lausa mägedes sõitu juba. Ja siis avanes vaade. Suurepärane vaade – nagu oleks vahepeal riiki vahetanud või midagi. Näiteks Inglismaale sattunud. Kena veesilmakese ääres nelja torniga metsviinamarjadesse mähkunud… eee… miniloss. Tõeliselt ilus. Kahjuks oli Päike juba madalal ja ümbritseva metsa vari hakkas majale lähenema. Mõne pildi siiski sai. Sinna peab raudselt tagasi minema.

Hiljem sai teeääres veel erinevaid linde ka kiusatud.

Kõik uued pildid, nagu ikka, pesitsevad pildiSTOOP’is.

heimtal_5.jpg hitskok_1.jpg

vähendamisvahendid

vähendamisvahendid

juun_5lomo.jpgÜhes kenas foorumis tekkis arutelu selle üle, millega ja kuidas vähendada pilte veebi jaoks sobiliku suurusesse. Kuna arvamused selles osas läksid üksjagu lahku, tekkis endalgi huvi, et millega siis ikka tasub vähendada, et tulemus oleks parim ja samas ei peaks inimene hirmsasti vaeva nägema, et näiteks terve kataloogitäis pilte teistele vaatamiseks väiksemaks muuta. Siinkohas keskendun ma ainult pildi küljepikkuse vähendamisele, jpeg kompressiooni ei lisa (kui just vastav programm seda automaagiliselt ei tee). Kuigi loomulikult on ka see oluline vahend pildifaili mahu vähendamiseks. Aga see on juba hoopis üks teine teema…

Analüüsi aluseks võtsin 6 enamlevinud vahendid, mida inimesed tihti kasutavad, erinevates internetifoorumites soovitatakse või on need tavapärases Windowsi sisaldavas arvutis reeglina olemas:
Photoshop CS/Elements prooviversioon
IrfanView
Picasa
Photofiltre
MS Image Resizer Powertoy
MS Paint (igas Windowsiga arvutis juba olemas)

Otse loomulikult on erinevate inimeste arvutites veel terve rida teisi programme, eks nende katsega parem ise.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

saapastatistika 1

saapastatistika 1

saabas_48_3.jpgKuna saapajäädvustusi on tänu paljudele inimestele kogunenud juba üle 50 (täpsemalt öeldes 53 seisuga 25.08.07), siis on sobilik hetk väikese statistika tegemiseks. Loomulikult ei saa väita, et sellise valimiga oleks võimalik kuidagi täpsemalt saabaste ökolooga paika panna, kuid teatud jõujoonte paiknemist ning hinnanguid ökoloogilist nishide kohta saab juba anda.

Seniavastatud liigid paiknevad laiali küllaltki suurel territooriumil.

Loe edasi…

lihtsalt rabav

lihtsalt rabav

loosalu_5.jpgKäisin rabas. Oli rabavalt kaunis. Nagu rabas peabki olema. Aga tegelikult peab alustama sellest, et päikesetõusuks ei jõudnud, sest sai alles viiest ärgatud ja päikesetõusu nägi autoaknast ära, sest Loosalu raba oli piisavalt kaugel. Mis seal siis ikka. Viimati (ja ühtlasi esimest korda) sai seal käidud jaanuari lõpus. Peab nentima, et on asjad on nüüdseks edasi arenenud, rajale on lisatud infotahvlid, rajatud on parkla jne. Tuleb küll pattu tunnistada, et sel korral ignoreerisin parklas olevat soovitust auto sinna jätta, et edasi minnes järgmisele soosaarele minevat teed ei lõhuks. Kuna käesoleval aastaajal teed ilmselgelt autosõit ei lõhu ning oli veel väike lootus tibake tõusvat päikest näha, siis parkisin auto sinna, kuhu ka eelmisel korral meid kohalik matkajuht viis. Aga see selleks, ärge teie nii tehke, mina ka rohkem ei tee.

Igatahes oli rabas tõepoolest rabav, udu oli raba kohal juba hajumas, sammudes järve poole avanes kummastav vaatepilt – järve ei olnud… lihtsalt ei olnud, oli hoopis mingi sügavik. Kui optiline illusioon hajus ning perspektiiv uuesti paika läks, siis sai aru küll, et järv on kaetud paksu uduga.

Rohkem pilte nagu ikka pildiSTOOP’is.

loosalu_12.jpgloosalu_9.jpgloosalu_2.jpg

k10d VS k100d super vol2

k10d VS k100d super vol2

fin_pano8_disk2.jpgja lahing jätkub… ühes foorumis tekkis kahe kaamera võrdluse teemadel tundlikuse (ISO) osas väike arutelu, et kumma kaamera pilt siis ikkagi on kõrgemate ISO väärtuste juures parem ja miks ja kui palju megapiksleid vastav sensor tegelikult välja kannatab. Kuna vastav pildimaterjal sai eelmise loo jaoks juba jäädvustatud, ei jäägi ju muud üle, kui väike täiendav analüüs läbi viia.

Analüüsi tulemusena saab järeldada, et – K10D 10 MP annab siiski suurema mänguruumi pildi ümberkadreerimisel ning suurte väljatrükkide teostamiseks, väiksemalt esitlemise korral kahaneb pildi mürasus võrreldavasse suurusjärku K100D Super’iga tehtud pildiga või osadel juhtudel isegi väiksemaks.

Seega ei võta K10D 10MP pildi kvaliteedist midagi ära, samas K100D Super’i 6MP kahandab ümberkadreerimisvabadust. Järelikult olen õnnelik, et mul on k10D, mitte k100D Super. :-p

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

unustatud vana ja saapad ka

unustatud vana ja saapad ka

moarpe030.jpgÜhes teises kohas olevaid vanu pilte sirivides jäi silma, et mõni kaader oleks isegi väärt siia ümber kolimist. Nimetl kunagisest Venemaa reisist läbi kolme suure vene linna. Eks seal sai neid pilte teha veelgi rohkem, aga ega kõiki ei jõua siis kah näidata, las ootavad oma aega kõvaketastel. Igatahes oli see väga huvitav ja sisutihe reis, eesmärk oli ühe Arhangelskist toimunud rahvusvahelise konverentsi külastamine, kuid eks teepeal sai muudki näha. Et asi huvitavam oleks sai marsruut valitud nö ringikujuline ning ekstraboonusena kasutasin võimalikult erinevaid transpordivahendeid – seega olid mängus nii maa, õhk kui vesi.

saabas_46_2.jpgAga see pole veel kõik. Operatsioon “saabas” sai samuti täiendust, kiiresti ja kindlalt läheneb saabaste arv 50-le. Ahvenamaa ja Soome reisid tõid küll oodatust vähem lisa (neetud heaoluühiskonnad ja tänavakoristajad), kuid mõni eksemplar siiski lisandus.

k10d VS k100d super

k10d VS k100d super

k10d_duubel.jpg VS k100ds_duubel.jpg

Kuna õnnestus paralleelselt K10D-ga mõnda aega näppida ka üht vastostetud K100D Super’it, siis tekkis mõtte veidi põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks. Loomulikult on säherdusi asju tehtud juba siin-seal terve hulk, kuid mis siis sellest. Ma tegin ka ;-).

Seda, mida täpsemalt üks kaamera omab või ei oma, saab vaadata tabelist. Väga pikalt selle üle, mida K10D rohkem omab, kui K100D Super, siinkohas kirjutama ei hakkagi.

Ilmselt esimene asi, mis alati inimestele silma jääb, on see, et tegu on 10 VS 6 MP kaameratega. Aga kuna sensor on füüsiliselt täpselt sama suur, siis eks see tuleb ikka tibake muu arvelt… nii et IMO see mingit olulist tähtsust kaameravalikul eriti ei oma, kas 6 või 10 MP.

Tähtsamate asjade osas aga lühidalt öeldes on K10D-l veidi kiirem ja täpsem autofookus, kiirem sarivõte ja suurem puhver (jpg puhul kiire kaardi korral piirab vaid mälukaardi maht).

Samuti on märkimist väärt suurem ja valgem pildiotsija, rohkem nuppe ja rattakesi valikute seadmiseks ning rohkem funktsioone saab ise menüüdes ära seadistada.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

ahvenavabal ahvenamaal

ahvenavabal ahvenamaal

ahven_053.jpgEt suvi saaks väärika punkti, sai ette võetud üks rattaretk Ahvenamaale. Kuna saarestikus on vaid 900 km teid, siis teap’ mis sportüritusega tegu polnud, selline kena kulgemine kenas maastikus. Isegi pilti sai tehtud natuke. Ja kuna juba pilti sai tehtud, siis on nüüd pildiSTOOP’is ka vastav album.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et kena koht (v.a. üsna igav põllumajanduslik lõunaosa), samas on neil ilmselgelt turistiatraktsioonidega kitsas käes – palju on kohti, mida tegelikult pole. Ehket on silt ja märge kaardil, aga kohale jõudes selgub, et seal tõepoolest oli midagi paarisaja aasta eest, siis tulid kurjad rootslased-venelased-kesiganes ja hävitasid sellegi vähese ära. Palju on ka matkaradu, aga nende puhul ei tea kunagi kas asi ka väärt on. Paar tükki, kuhu sai mindud, olid küll täiesti mõttetud vesised võpsikud, kust peale puukide suurt muid huviväärsusi ei tuvastanud. Võibolla kusagilt Lääne-Euroopast tulnule pakuvad ka need kohad veidi rohkem…

Aga seltskond oli hea ja retk igati vinge. Ja see ongi kõige tähtsam.

ahven_010.jpgahven_091.jpgahven_166.jpgahven_028.jpg

g3 VS k10d

g3 VS k10d

g3.jpg VS k10d.jpg

Olles alates 2003. aasta sügisest kasutanud digikompakti (Canon Powershot G3), oli käesolevaks aastaks kogunenud juba kuhjajagu pilte ja ilmselt oli jäänud vähe erinevaid seadistusi, millega poleks juba eksperimenteerinud. G3 on igati aus ja hea kaamera, kuid nagu digikompaktile omane, oma teatavate piirangutega. Kuid loomulikult ka plussidega. Aga sellest kõigest juba hiljem lähemalt.

Nii või teisiti hakkasid teatud asjad piirama ja kuna kaameral vanust ka juba üksjagu, siis liikusid juba 2006. aastal mõtted peegelkaamera soetamise poole. Kuna senine kogemus Canoniga oli igati positiivne, siis peamiselt sai ka sama firma DSLR silma peal hoitud. Aga kui 350D oli mõistlik, siis 400D pakkus juba kerget pettumust. Ja 30D jäi eelarve piirist selgelt välja. Ja siis kuulutas Pentax välja K10D… pärast tehnilise infoga tutvumist oli selge, et seda tahan mina proovida. Ja nii saigi.

Loomulikult saan ma aru, et võrrelda mitme aasta tagust G3 ja nö tehnika viimast sõna K10D-d on tiba tobe, aga ega käesoleva kirjatüki eesmärgiks ei ole anda 1:1 võrdlust või ülevaadet, vaid anda aimu tunnetest ja mõtetes mis on tekkinud digikompaktilt digipeeglile üle kolides. Äkki on mõnel tulevasel analoogilise otsuse langetajal sellest kirjatükist veidi abi.
Loe edasi jutuSTOOP’ist…

elu heinarullil vol 5

elu heinarullil vol 5

eluhein_x0.jpgelu heinarullil seeria on jõudnud juba viienda järjeni. Selguse mõttes peab muidugi täpsustama, et kui olla 100% täpne, siis pole tegu heinarullidega vaid pigem silopallidega. Aga see ei kõla nii kenasti. :-p

Nii või teisiti on pilte juba üsna mitu. Sel korral oli eesmärgiks tabada mõni mutukas lendu tõusvana. Peaaaegu õnnestuski, kuid 100% rahuloluks veel põhjust pole – saadud kriitikat kannatavad kaadrid on siiski millisekund enne tegeliku äralendu. Kriitikat mitte kannatavad kaadrid aga pärast äralendu, ehket peale jäid vaid jalad ja tagumik või umbes nii. Aga pole hullu, hooaeg veel pikk ja küll saab ka soovitud kaadrid.

Teine asi milles veendusin on see, et ilu on valus. Isegi väga.

Ja ümber Viljandi järve sai avastatud teid, mida olemas pole…

eluhein_y3.jpgeluhein_j.jpg

kuu, kuldne kuu

kuu, kuldne kuu

kuu.jpgUskumatu. Pärast pikka ootamist tuvastasin silmapiiril kuusirbi ja jooksin ruttu statiiv õlal sääskedele söödaks. Kuna kuu juba loojus, siis palju aega ei jäänud. Aga siiski õnnestus kasutuses olev MC MTO-11 10/1000 statiivile kruvida ja sealt läbi piiludes kukkus suu küll lahti. Nii lähedalt polnud ma omasilmaga veel kuud kunagi näinud. Kahju, et tegu oli ainul sirbikesega vanast kuust. Aga no küll ka ükskord algab aega mil täiskuu taevasse kerkib. Mitte et sellisel pildil mingit olulist fotograafilist väärtust oleks, aga huvitav ikkagi. Vähemalt enda jaoks. 😀

sootuks soomes

sootuks soomes

fin_29.jpgSeoses puhkuste jms asjadega sai tehtud üks väike ligi 3000 km autoretk põhjanaabrite juures. Kuna eesmärk ei olnud fotoretk (ja statiiv jäi ka koju :-C) vaid koos lastega kenasid kohti külastada, siis fotosaak oli nii ja naa. Midagi sai, aga…

Nii või teisiti, pildid on siin.

digiSTOOP v3.0

digiSTOOP v3.0

eluheinarullil_vol4_10.jpg Seoses vana lehekülje mootori (Tiger CMS) mõnetise piiratusega on juba ammust ajast olnud mõte kogu asi veidi teisele kujule kolida. Sai mitmeid võimalusi kaalutud, kõiksugused joomlad ja phpnuked on veidi liiga suured ja rohkete võimalustega. Seega sai blogimootorite poole vaadatud. Mööda neti kolades ja serveris erinevaid proovides jäi lõpuks sõelale WordPress – tegu küllaltki laiade võimalustega ning samas paindliku mootoriga, mille arendamine jätkub loodetavasti ka tulevikus.

Ja kui juba uuendamiseks läks, siis uuenes ka kodulehe aadress – mitte enam namstoop.trsm.eu (sealt suundub kogu liiklus automaagiliselt siia) vaid digistoop.trsm.eu – nii et lehekülje nimi ja aadress nüüd veidi paremini kooskõlas.

Kogu sisu vanalt lehelt sai samuti üle kolitud ning osaliselt ka uuendatud.

Mis ja kuidas asi toimima hakkab, eks seda näitab aeg. Plaane on nii- ja naasuguseid, aega paraku piiratud koguses.