eneseanalüüs

eneseanalüüs

eneseanalyys.jpgEi-ei, ei ole tegu SWOT-analüüsiga – või mis see oligi – et enda nõrkusi ja tugevusi ja probleem tuvastada ja kriisist välja tulla ja et elu üldse ilusam oleks. EXIF analüüs hoopis, oma kaamera kasutamise hindamiseks. Tegelikult tegin selle analüüsi juba möödunud aasta lõpus ära, aga tulemuste tõlgendamiseni jõuan alles nüüd. Nii et viimase paari kuu pildid selles ei kajastu. Aga noh, pohlad sellega, eks aasta pärast võib siis võrrelda, mis muutunud on. Ja muutunud saab olema ilmselt palju, sest seoses uute toru (50-135) vähemalt mm muutuvad kohe kindlasti. Kuna aga antud uuringu 😉 eesmärgiks on võrrelda G3 ja K10D kasutust, siis see enam päris õige polekski – seni ainukese suumobjektiivina kasutuses olnud Sigma 17-70 on praktiliselt sama vahemik, mille andis G3. Nii et võrdlus endisel kujul on ehk õigemgi.

Analüüsil oli abiks programm Smart Photo Statistics. Etteruttavalt saab öelda, et oli huvitav ennast analüüsida, soovitan kõigile. Eriti kasulik on just kasutatud fookuskauguste hindamine, seda just edasiste investeeringute planeerimiseks. Et ei ostaks ehkupeale mingit vale vahemiku, mis pärast lihtsalt fotokotis vedeleb.

pernumaa

pernumaa

prnm_034.jpgHuh-jah, kiire on. Paar korda olen ikka toast välja saanud, et uut toru proovile panna. Teeb pilti küll kui vaja. Ja teravat… ja vaikselt. Aga see selleks. Sai käidud ühele kenal traditsioonilisel ekskursioonil Pärnumaal ning nädal enne seda üritatud koos paar AHViga tormijäänuseid merel tabada. Mitte et lubatud tormist midagi erilist järgi oleks jäänud. Ja sel pühapäeval, kui miskit lainet isegi oli, jälle ei hakanud minema. Damn it.

Aga tuleb märkida, et sealjuures on olnud üsna abiks kaamera+objektiivi vee- ja tolmukindlust. Veekindlust läks vaja tormis laineid püüdes ning tolmukindlust Tootsi turbatööstuses tuiates. Oli seal ikka tolmune… kuna sellist tobedat mõtet, nagu objektiivi vahetamine seal pähe ei saanud tulla, siis pidi siseruumides leppima üsna kitsa toruga. Aga oligi väljakutseks.

torm_18.jpgtorm_19.jpgtorm_20.jpg

Tuleb tõdeda, et keset lainet oli üsna lõbus seista. Aga selleks ongi veekindel rõivastust ning muu varustus välja mõeldud. Geniaalne.

Pärnumaa on ka ilus ja huvitav koht. Tasub minna.

prnm_049.jpgprnm_079.jpgprnm_067.jpg

Pildid nigu ikka pildiSTOOP’is.

k20d VS k10d

k20d VS k10d

k10dvsk20d.jpgJajah, tegelikult ma pole Pentaxi uut kaamerat ihusilmaga näinudki, veel vähem käes hoidnud. Nii et vaatan seda kaugelt ja igatsedes nagu… noh, teadagi kes, teadagi mida. Aga panen (rohkem küll enda jaoks) mõned mõtted kirja, mis pärast Pentaxi uute mudelite kauoodatud ja -spekuleeritud väljatulekut netiavarustes silma on jäänud.

Üldistades öeldes lähevad kommenteeriate arvamused lahku – ühed virisevad, et mis uus mudel – k10d Super peaks selle nimi olema, teised on jälle üsna sillas. Kuna aga enamik, nii nagu minagi, on seda kaamerat näinud ainult pildilt, siis ilmselt tõde on kusagil olemas, kahjuks ühes teises kohas. 🙂

Isiklikult ma näen küll piisavalt põhjust selle kaamera täiesti uue mudelina turule tulekuks – piisab ju juba sellest, et tegu on täiesti uuel sensoril põhineva apastraadiga. Ja lisasid on veel kuhjaga. Üldiselt need õnnelikud, kellele kaamera testimiseks varem kätte anti, on avaldanud positiivseid emotsioon, nii pildikvaliteedi, kaamera vaiksuse kui seadmisvõimaluste üle.

Näiteks:
Ben Kanarek, Canon’s fashion photographer of the year 2006, has even exclaimed that the image quality is rivaling that of Hasselblads, which is a very bold statement, but with a lot of images backing his statement it’s hard to deny.

Eks neid arvamusi on veel, aga lähme parem tiba täpsemaks.

Tehnilised andmed

K10D K20D
Välja kuulutatud – 14.09.2006 – 24.01.2008
Mõõtmed – 142 × 101 × 70 mm 141.5 × 101 × 70 mm
Kaal – 717 g (ilma aku ja mälukaardita)
– 793 g (koos akuga)
715 g (ilma aku ja mälukaardita)
800 g (
koos akuga)
Efektiivsed pikslid – 10,2 miljonit 14,6 miljonit
Resolutsioon – JPEG: 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px),
– 2M (1824x1216px)
– RAW: 10M (3872x2592px)
JPEG: 14,5M (4672x3104px),
– 10M (3872x2592px),
– 6M (3008x2000px)
– 2.2M (1824x1216px)

RAW: 14,5M (
4672x 104px)
Sensor – 23,5 × 15,7 mm CCD
– 10,75 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
– 22-bit A/D muundur
23,4 x 15,6mm CMOS
15,1 miljonit pikslit
– vaatevälja kordaja 1,5
– PRIME pildiprotsessor
pixel mapping‘u võimalus
Stabilisaator – CCD sensori nihutamine magnetvälja abil
– tolmueemaldus
CMOS sensori opto-magneetiline 3D nihutamine (annab täiendavad 2,5-4 astet)
– tolmueemaldus (Pentax SP pinnavääristus, Dust Alert hoiatussüsteem)
Tundlikkus (ISO) – auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600)
– manuaalne 100, 125, 160, 200, 250, 320, 400, 500, 640, 800, 1000, 1250, 1600
– auto (määratav ulatus 100, 200, 400, 800, 1600, 3200)
ISO 6400 erifunktsioon
– manuaalne
Failiformaadid – 3 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)
4 JPEG
– RAW (DNG/PEF)
– RAW+JPEG (eraldi failide samaaegne salvestamine)

Värvussügavus – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta – 8 bit (JPEG) või 12 bit (RAW) kanali kohta
Värviruum – sRGB
– Adobe RGB
– sRGB
– Adobe RGB
Teravustamine – 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
– 11-punktiline SAFOX VIII sensor
– AF abivalgus (integreeritud välklambi abil)
Catch-in Focus mode (pilt tehakse ära kohe esime teravustamise järel)
Särimõõtmine – 16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
16-segmendiline TTL
– multi-segment
– keskmestav
– punktmõõtmine
Särirezhiimid – “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
– “roheline” rezhiim
– P (hüperprogramm)
– Av (avaprioriteet)
– Tv (säriajaprioriteet)
– M (hüpermanuaal)
– Sv (tundlikkuse prioriteet)
– TAv (säri&ava prioriteet)
– B (bulb)-
X (välgu X-sünkro)
– USER (kasutaja eelistused)
Särikompensatsioon – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut – ±3 EV ühikut, sammuga 1/3 või 1/2 ühikut
Särikahvel – 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3)
– 3 või 5 kaadrit, 0,3 – 2,0 EV (sammuga 1/3 või 1/2 ühikut)
Minimaalne säriaeg – 1/4000 sek 1/4000 sek
Maksimaalne säriaeg – 30 sek + aegvõte – 30 sek + aegvõte
Sarivõte – 3 kaadrit sekundist (JPEG – piiramatu, RAW – 9 kaadrit järjest) – 3 kaadrit sekundist (JPEG – 38 kaadrit järjest, edasi 2,1fps kuni kaardi täitumiseni, RAW 14 kaadri (PEF), 16 kaadrit (DNG))
kiirvõte: 21 kaadrit sekundis (1,6MP)
Iseavaja – 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek, sarivõte)
– 2 või 12-sek viivitusega
– automaatne
peegli üleslaskmine
– puldiga (0sek, 3sek,
sarivõte)
Eelvaade – optiline
– digitaalne
– optiline
– digitaalne
live view (4x ja 8x suurendus)
Värvustasakaal (WB) automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
automaatne
– päevavalgus
– vari
– pilvine
– hõõglamp
– päevavalguslamp (3 valikut)
– välklamp
– manuaalne (muutmine otse pildilt)
– värvustemperatuur (3 mälupesa, ühik: Kelvin või Mired)
– tasakaalu nihutus ±7 ühikut
Pildiotsija – pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
– pentaprisma
– kaadri katvus 95%
– suurendus 0,95×
– diopterkorrektsioon -2,5 kuni +1,5
– Natural Bright Matte II teravustamisklaas
LCD-ekraan – 2.5″, 210 000px – 2.7″, 230 000px
Välklamp ja rezhiimid – integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
– integreeritud automaatne käsitsiavamisega P-TTL välklamp
– juhtarv 11 (ISO 100)
– katab kuni 18 mm objektiivi vaatevälja (27 mm 35 mm ekvivalendis)
– sünkroaeg 1/180 sek
välgukompensatsioon -2 kuni +1 EV sammuga 1/3 või 1/2 EV
– pesa välise välklambi jaoks
X-sync pesa
Salvestusmeedium – SD või SDHCmälukaart – SD või SDHC mälukaart
Ühilduvad objektiivid – PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
– PENTAX KAF, KAF2-, KAF-, ja KA- bajonetid
– K bajonetiga objektiivid ühilduvad osaliselt
– M42 ja 67/645 objektiive saab kasutada adapteri abil
– SDM tugi
Liides – USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
– USB 2.0
– AV väljund (PAL/NTSC)
Vooluallikas – D-LI50 liitiumaku – D-LI50 liitiumaku

NB! – mõned tabelis toodu andmed k20d kohta võivad olla ekslikud – ei olnud päris kõige kohta infot, siis eeldasin, et midagi ära võetud pole, ainult lisaks pandud, seega on analoogiliselt k10d-le olemas.

Lisavõimalused

Lisaks tabelis toodule on veel terve rida täiendavaid seadistamisvõimalusi ning lisafunktsioone (36), millest tasuvad mainimist näiteks:

dünaamilise ulatuse suurendamise funktsioon
digitaalsed filtrid piltide muutmiseks (muuhulgas infrapuna lähedase pildi pildi saamine, HDR jne)
muudetava intervalliga iseavaja
särikahvli kasutamisel tehakse pildid ühe nupuvajutusega 2 või 10 sek intervalliga
möödafokuseerimise (bacfocusing/frontfocusing) korrigeerimine, saab salvestada kuni 20 objektiivi profiilid

Kuna kaamera kere jäi sisuliselt samasuguseks, kui oli k10d, siis sobivad vanad aksessuaarid – näiteks akutald.

Nii et seniste kirjelduste põhjal on ootused küll peamiselt positiivsed. Saab küll nuriseda selle üle, et AF süsteem jäi samaks ning kui juba live-view on kasutusel, oleks võinud ka LCD pööratav olla, kuid põhijoontes on asi võrreldes k10d-ga ainult paremaks muutunud. Ja suurelt.

Loodetavasti tulevad mõned ülalloetletud uued funktsioonid ka k10d järgmises tarvarauuenduses kasutusele.

Lingid

Pikem ülevaade kasutajalt:

http://www.pentaxforums.com/forums/pentax-news-rumors/19036-my-2500-word-essay-k20d.html

Veel üks ülevaade (koos piltidega):

http://www.ephotozine.com/article/Pentax-K20D-DSLR

Veel jutukesi ja andmeid:

http://www.popphoto.com/cameras/5049/first-look-pentax-k20d.html

http://pentaxk20d.blogspot.com/

http://www.dpreview.com/news/0801/08012311pentaxk20d.asp

http://www.dpreview.com/news/0801/08012312pentaxk20dhandson.asp

Näidipilte:

http://gallery.photographyreview.com/showgallery.php?cat=500&ppuser=240176

http://www.photographyblog.com/reviews_pentax_k20d_dubai.php

http://www.pentax.de/_de/photo/products/index.php

Eestikeelset müügijuttu ka:

http://www.pentax.ee/shownews.php?active=3&show=157

Video k20d tutvustusega:

http://www.youtube.com/watch?v=fZlVEe2y9e4&e

Muu uus kola Pentaxilt

k20d kere müügihinnaks USAs pakutakse $1299.95. Eestis loodetavasti jääb ikka alla 15000 krooni, kuigi Euroopa hinnad üldiselt on tiba karmimad.
Lisaks k20d-le kuulutati välja ka uus k200d (hinnaga $799.95) ning uued objektiivid:

smc PENTAX DA* 200mm f/2.8 ED (IF) SDM (märts 2008) ($1099.95)
smc PENTAX DA* 300mm f/4 ED (IF) SDM (mai 2008) ($1299.95)
smc PENTAX DA 55-300mm f/4-5.8 ED (mai 2008) ($399.95)
smc PENTAX DA 35mm f/2.8 Macro Limited (aprill 2008) ($599.95)
smc PENTAX DA 18-55mm f/3.5-5.6 AL II (märts 2008) ($199.95)

Iseäranis rõõmus olen kauaoodatud DA 35 f/2.8 üle. Loodetavasti õigustab ootuseid. Aga noh, saab näha, huvitavad ajad on ees (y).

UUendus! Kinnitamata andmetel hakkab k20d kere Eestis maksma 15490 EEK ja k200d kere 8990 EEK.

jänku/OFF

jänku/OFF

suurupi_04.jpgViimased päise päeva ajal tehtud pikasärilised merepildid (millest tingituna ava maksimaalselt koomale pidin keerama) näitasid kurba tõsiasja, et kohati on pildil rohkem tolmujänkusid kui lainejänkusid. Ja noh, päikesejänkusid polnud üldse, sest tol hetkel Päikest eriti kusagilt ei paistnud. Võeh. Eriti masendav oli 360 kraadiliste panoraamide ülekäimine – rahulikud pool tunnikest klõpsimist Spot Healing Brush’i ja muude vastavate vahenditega. Ja ammu enam ei aidanud ka klistiiripumbaga puhumine, eriti paari suurema tolmuterakese vastu, mis juba pikemat aega olid piltidel mu närvidele käinud.

Nii ei jäänudki muud üle, kui kaamera puhastusse viia. Paraku selgus aga kurb tõsiasi, et ega neid kohti Tallinnas vist palju polegi, kus säherdust tööd tehakse. Kunagi kõrva jäänud Digivolder on oma tegevuse oma sõnade järgi ajutiselt peatanud.

Järgmise kohana pähe turgatanud Overall küll tõepoolest tegeleb digipeeglite sensorite puhastamisega, kuid telefonitsi lisati muule jutule otsa, et AINULT CANON!!! Mis on ka mõneti arusaadav… aga ikkagi kurb.

Kolmas koht, mida olen kuulnud säherdust teenust pakkuvat, on Fotomeister. Ja ausalt öeldes rohkem kohti ma ei teagi…

Õnneks aga toimus kõik nagu muinasjutust – kolmas valik oli õige ning lõpp hea, kõik hea. Ehket Fotomeistris (seal Rävala/Kaubamaja nurgal) võeti mind kenasti jutule ning tehti pooletunnise ootetööna asi ära. Hind oli eriti meeldivalt odav – 150 EEK. Töö kiire ja korralik. Senine miljoniisendiline tolmujänkude populatsioon vähenes mõne üsna nõrga tervisega isendini…

Esimesel pildil on valitud nurgake kaadrist enne puhastust, teisel pildil sama koht pärast puhastust. Vahet näed? (piltidel klõpsates näeb antud kaadrit ka veidi suuremalt).

enne_puhastust.jpgp2rast_puhastust.jpg

Aga kui keegi oskab veel mõningaid häid kohti säherduseks tööks nimetada, siis tehtagu seda!

nüüd on see siis käes

nüüd on see siis käes

k2es.jpgKüsite, et misasi on käes?

On üks asi.

Asi mida on kaua oodatud.

Aga ei enam.

Sest nüüd on see siis käes.

Tõesti on.

Mõista-mõista misse on?

kaal: 685 g.
mõõdud: 76,5 × 136 mm
filtrikeere: 67 mm
maksimaalne suurendus: 0,17×
lähim teravustamiskaugus: 1 m
särimõõtmine: lahtise avaga TTL
ava juhtimine: automaatne
diafragma labade arv: 9
minimaalne ava: F22
vaatenurk: 31.5°-11.9°
konstruktsioon: 18 elementi 14 grupis
bajonett: Pentax KAF

Ehk lühidalt öeldes smc PENTAX DA 50-135mm F2,8 ED IF SDM.

501352.jpg

Hurraaa, seltsimehed!

Detailsem ülevaade lisandub mõne päevanädala… ee… kuu jooksul.

Ausõna.

Vist…

kalendrindus

kalendrindus

esikaas.jpgSeoses aastalõpuga tekkis taaskord mõte meisterdada kingituseks kalender. Tegelikult oli see mõte juba aasta varem õhus, aga sellisel kujul nagu soovitud oleks vist keeruliseks läinud. Eesmärgiks teha vanavanematele lastelastest kena 2xA4 mõõdus 12 leheküljeline kalender, kus iga kuu juures oleks just nimelt vastaval kuul tehtud pildid. Et aasta lõpp lähenes ülehelikiirusel, siis sai umbestäpselt detsembri alguses hakatu erinevate võimaluste hulgas ringi vaatama. Erinevaid trüki- foto- ja niisamafirmasid, mis kusagil hinnakirjasügavustes vastavat teenust pakuvad, on mitmeid. Aga suure enamiku neist sai kohe välja praakida sest nad:

a) pakuvad mingit ühelehelist plakatistiilis kalendrit
b) pakuvad ühe pildiga rebitavate kuudega kalendrit
c) on JUBE kallid

Nii et võimaluste ring ahenes… sest soov oli lisada ka asjaosaliste sünnipäevad, ning see on asi, mida reeglina ei pakuta üldse või siis küsitakse ropult raha (a la 50 EEKi per sünnipäev). Teine oluline parameeter oli, et kalendrisse oleks märgitud ka kõiksugused riiklikud pühad jms.

Kui päris aus olla, siis 100% sellist, nagu soovisin ma ei saanudki, kuid üsna ligilähedase. Lõpuks jäid sõelale kolm varianti – iseehitamine (ajapuudusel kriipsutasin maha), Maksifoto ja calendarworld.eu. Maksifoto mulle muidu oleks täitsa sobinud, aga ei olnud nad eriti varmad minu küsimustele vastama ning ei sisalda nende kalender ka ühtegi tähtpäeva vms. Enda asja õnneks küll lubatakse lisada. Aga kuna minu teisele täpsustavale emaile vastust enam ei tulnudki, siis… nendelt ma kalendrit ei tellinud ja ei soovita ka teistel.

Nii jäigi ainult üks variant – calendarworld.eu. Ja etterutates võib öelda, et see on täitsa mõistlik variant, seda nii hinna kui võimaluste kui kvaliteedi osas.

kalendridee.jpgcalendarworld.eu puhu on tegu puhtalt veebipõhise lahendusega, kuhu laed oma pildid, lisad ise soovitud tähtpäevad, valid teksti ja tausta jms värvid, stiilid jne jne jne. Ilmselt tänu sellele, et kujundustöö teeb inimene ise ära, on soodus ka hind – minul läksid 3 kalendrit koos kojutoomisega maksma 661 krooni. Kui tellida üks kalender, siis on kalendri hind 199 krooni, sellele lisandub postikulu 76 krooni. Seega mida rohkem tellida, seda odavam tuleb :-). Kui ma asjast õigesti olen aru saanud, siis füüsiliselt asub firma Saaremaal, nii et lausa ülemere tuuakse.

Lisaks enda piltidele on võimalik valida kalendrisse pilte ka kohapealsest galeriist. Nii et ilusa ja originaalse kalendri tegemine on imelihtne. Veidike nokitsemist ja tehtud. Mina kasutasin mitmepildiliste põhjade valmistamiseks Photoshop Elementsi vastavat vidinat, mida veidike modifitseerides sai kenasti selle tulemuse, mida vaja.

Ka enda tähtpäevade ja märkmete lisamine on imelihte, klõpsa soovitud kuupäeval, avaneb vastav vorm ja näiteks inimese sünnikuupäeva lisamisel arvutatakse kenasti isegi vanus välja.

Ja mis kõige toredam – juba sisestatud info jääb alles, ootama uut aastat ja järgmiste kalendrite tellimist. Isegi samu pilte saab kasutada, kui näiteks soov kalendreid juurde tellida vms. Nii et igati lihtne, kuid samas kõige vajalikuga keskkond. Kalendrid valmisid ja toimetati kätte kiiresti (lubatud 6 päeva jooksul), kuller võttis päeval ühendust ja õhtul tõi koju ära.

Aga eks tuleb natuke ka negatiivset esile tuua. Pildid ei ole trükitud fotoprinteriga ja fotopaberile, seega nurga alt vaadates on peegelduse natuke imelikud. Samuti on pildid veidi tumedamad kui võiks. Eks järgmisel korral peab arvestama, et pigem heledamaks kui tumedamaks keerata. Aga kvaliteet üldiselt on igati adekvaatne.

Samuti antakse pildi üleslaadimisel eksitavat infot “Kui pildi külje pikkuste suhe ei ole 1:1.414 (A4 landscape) siis lõigatakse pilt automaatselt sobivasse mõõtu”. Reaalsus on aga selline, et TEGELIKULT on vaja pilti küljesuhtega 1:1.407, ehk siis sellist, nagu on toodud infos rida varem “Pildi soovitatav laius on 1541 pikslit ja kõrgus 1095 pikslit.” Mina võtsin alguses aluseks A4 ning kujundasin mitme pildiga lehed sellise suurusega põhjal. Valmispilte üleslaadima asudes selgus aga kurb tõsiasi, et miskipärast lõigatakse servast tiba ära. Asja uurima asudes selguski, et pole seal A4 vaja ühti.

Kui need paar väikest miinust välja arvata, siis ülejäänuga olen igati rahul ja soovitan soojalt ka teistele. Las need ülejäänud foto- ja trükifirmad istuvad oma 50 krooniste sünnipäevade otsas ja esitavad lolle tingimus.

jaanuar.jpgveebruar.jpgm2rts.jpgaprill.jpgmai.jpgjuuni.jpgjuuli.jpgaugust.jpgseptember.jpgoktoober.jpgnovember.jpgdetsember.jpg

vallatud kurvid

vallatud kurvid

torn_lopp_ds.jpg Kui kaamerast tulnud pilt ei rahulda ja automatiseeritud vahendid ei anna ka päris sellist tulemust nagu vaja, siis on Photoshopis olemas arvukalt tööriistu asja parandamiseks. Nagu enamikus algelistes programmides, nii saab ka seal näiteks reguleerida kontrastsust ja heledust (Brightness/Contrast). Aga seda ei soovita vaenlaselegi kasutamiseks, sest tulemus ei ole see, mis vaja. Lähemalt loe/kuula/vaata näiteks siit, mul pole küll enam midagi lisada.

Muidugi peale selle, et kasuta paremaid tööriistu – nagu näiteks Levels ja Curves. Levelite kruttimisel ei ole ka midagi viga, kuid seal saad pilti paremaks muuta siiski vaid kolme punkti kasutades. Curves seevastu annab suurema vabaduse ning võimaldab muudatusi tunduvalt suuremas ulatuses, tagades sellega parema tulemuse.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

talvepildistamine

talvepildistamine

talvepildistamine.jpgTalvistes oludes on pildistamistingimused igas mõttes keerukamad, kui soojal ja lumevabal perioodil. Seega on terve rida asju, mida eelnevalt pead arvesse võtma, et fotoretk edukalt (ning elusalt) lõpuni viia. Asja juures on oluline see, et retkele hakkaks mõtlema juba piisavalt vara, et jõuaks ettevalmistusi teha – olgu selleks siis akude laadimine või ilmaennustusega tutvumine. Sellele, mida enne talvisele fotoretkele minekut ette võtta ning millega arvestada retkel olles, üritabki siinolev jutuke valgust heita.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

kuidas hoida kaamerat?

kuidas hoida kaamerat?

us122_1.jpgIlmselt on igal algajal (ja miks mitte ka kogenud) klõpsutajal vahel tekkinud olukord, kus hiljem arvutist pilte vaadates on selgunud, et pildid on udused, ebateravad, fookusest väljas. Ja on seejärel olnud sunnitud mõtisklema selle üle, kuidas seda viga teinekord vältida saaks. Sest uskuge mind – see on võimalik. Loomulikult teatud piirides ja ka tibake õnne käib piirisituatsioonides asja juurde. Aga üks on kindel – alati saab oma pildistamistehnikat paremaks muuta. Loomulikult on piltide udususel mitmeid põhjuseid, alates objektist mööda fokuseerimisest ja lõpetades pildi nö ära väristamisega. Just viimasest (ja eelkõige selle vältimisest) käesolev lugu räägibki.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

infrapuna

infrapuna

infratee2.jpgKindlasti olete netiavarustes kohanud mingeid imelike pilte… kergelt ebamaised, kummalised värvid, mis peaks olema roheline, on säravvalge jne. Ei maksa karta, ei ole tegu ülesvõtetega teispoolsusest, vaid lihtsalt pildistamisega inimsilmale tabamatus spektriosas. Infrapunalähedases nimelt.

Asjalugu iseenesest on lihtne. Digitaalkaamerate CMOS sensorid on küllaltki tundlikud infrapunalähedasele spektriosale 700-1200 nm (0.7-1.2µ). Seega on enamasti digikaameratesse sisse ehitatud filtrid vastava lainepikkuse välja filtreerimiseks, et vähendada infrapuna müra nähtavas spektriosas tehtud piltidel. Kuid teatav kogus pääseb ikkagi sõltuvalt kaamerast läbi ja see võimaldabki NIR pildistamist. Samas tuleb märkida, et digikaamera sensor ei ole tundlik soojuslikule infrapunale, vaid tagasipeegelduvale. Seega inimesi ja loomi pimedas helendavatena sellise tehnikaga ei näe, samuti mitte läbi riiete ;-).

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

infra_valuoja2.jpgnir5.jpginfrastroom_1.jpg

digipimiklusest

digipimiklusest

kumu030.jpgLugesin uudist peagi Mahtras toimuva fotolaagri kohta. Ja üks osa sellest on loeng-seminar teemal “Digipimik”. Väga tuttav sõna mulle. Lausa nii tuttav, et tekkis mõttepojake teemal, kas keegi enne mind on ka sõna “digipimik” kusagil laiemalt üldse kasutanud. Mina vähemalt polnud küll kuulnud. Google ei ole muidugi jumal, aga jumalapoeg ikka, nii et tundub, et kui mitte täitsa esimesena, siis vähemalt laiemalt ee… hmm… netipõhisesse kasutusse võtsin ma selle sõna küll ühena esimestest.

namstoop@HV
12.01.2006 kell 09:08

No selline “töötlus” oleks ju ainult abiks. Miks inimesed ei mõista, et toores digipilt on sisuliselt nagu negatiiv, millest tegelik pilt tuleb veel välja timmid. Kas siis filmilt ilmutades laboris värvide jms paika sättimine on ka töötlus ja ebasobiv? Seetõttu mulle meeldib muukeelne väljend “digital darkroom”. Võtab asja olemuse kenasti kokku. Äkki võiks maakeeli ka sellisele töötlusprotsessile nimeks anda digipimik vms?

Kui vaadata neid õnnetut 13 vastet, mis Google digipimiku kohta annab, siis 4 toovad otse digiSTOOP’i/pildiSTOOP’i, 3 on kellegi/millegi viited siia ning nüüd siis on juba ülalmainitud fotolaagri kohta ka 3 viidet. Lisaks sellele on olemas kenasti dateeritult (jaanuar 12, 2006 kell 09:08) viide sellele hetkele, kui selline suurepärane sõna nagu digipimik mulle esimest korda pähe turgatas. Mingil kummalisel põhjusel küll on selle leheküljel oleva pildi alt kommentaarid tänaseks päevaks kadunud, kuid Google cache päästab päeva. Või noh, päästab päeva osaliselt, sest kui mu mälu mind ei peta, oli seal terve pikk diskussioon töötluse teemadel. Sellele viitab ka olemasolevate kommentaaride mõnetine ebaloogilisus. Krdi kotermannid, kuhu kommetaarid panite? Ah!? Küberrünnak?

Aga see selleks. Lisaks on veel üks viide fotokala foorumisse, kus ka keegi mõiste digipimik muu jutu sees sisse toob. Aga see toimub pea’ pool aastat hiljem kui minupoolne esmamainimine aset leiab. :-p

Aga nüüd murelapse juurde. Mis seal pattu salata, on ka üks vaste, kus võib olla varem mainitud seda suurepärast sõna – digipimik. Aga ei pruugi. Sest tekst on küll kirjutatud 2005, kuid seda on täiendatud 2006. ja 2007. aastal. Nii et on veel lootust… Isegi mõtlesin, et äkki peaks selle lehe autoriga ühendust võtma ja küsima, aga…nagu juba vanarahvas 1742. aastal ütles,siis ingorance is bliss.

Nii et ma ikka veel loodan… et äkki… noh… no võib ju ometi nii olla… eksju? Või olen ma tõesti kaasaegne popov (või siis marconi, oleneb millise rahvuse poolt vaadata)…

Oh-jah, rohkem küsimusi kui vastuseid.

Aga ilus sõna on ikkagi. Kordame kõik koos – digipimik, digipimiku, digipimikut, digipimikusse, digipimikus, digipimikust, digipimikule, digipimikul, digipimikult, digipimikuks, digipimikuni, digipimikuna, digipimikuta, digipimikuga.

Ahjaa, kas ma seda ikka mainisin, et jutuSTOOP’is on selline alajaotus, nagu digipimik?

Väike täiendus: tähelepanelik lugeja juhtis tähelepanu, et ülalolevast tekstis võib jääda ülimalt ekslik ja väär mulje, nagu ma sooviks saada sõnale digipimik mingit ainukasutusõigust või umbes nii. Mulle ei tulnud pähegi, et selline mulje võiks jääda. Ausõna. Lihtsalt tahtsin tibake eputada, et sellise toreda sõna peale olen sattunud. Päriselt-päriselt. Uhkustada ka enam ei või või….?

3x3x360

3x3x360

panoplaneet_keava_2.jpgViimasel ajal on hakanud panoraamitsemine pinget pakkuma. Ja just 360 kraadiste panoraamide tegemine. Ilmselt peab ennast ikka lähiajal kokku võtma ja statiivile spetsiaalse panoraamipea valmis meisterdama. Seni aga tuleb – paraku – ilma läbi ajada. Ja teha panoraame kas käest (sitt variant) või lihtsalt statiivil keerutades (veidi vähem sitt variant).

Aga lisaks lihtsalt panoraamide nikerdamisele on meeldima hakanud ka panoraamplaneedid ja muud analoogilised moodustised. Sellealane õpetus ilmus kah siinsamas hiljuti.

Seoses panoraamide kuhjumisega sai tekitatud neile koguni spetsiaalne album. Kuhu tasub ka edaspidi kiigata. Nagu ikka, pildiSTOOP’is.

otseteed viivad kuhu?

otseteed viivad kuhu?

ahven_161.jpgOtseteed on kuulsad selle poolest, et reeglina ei vii kuhugi. Esmapilgul küll tundub, et hmm, siit kaudu peaks otsem saama, lähen ja proovin. Kuid hiljem eksinuna ringi ekseldes kahetsed. Õnneks ei kehti see alati. Eriti mitte Photoshopi puhul, kus erinevate klahvikombinatsioonide kasutamisel tekkivad “otseteed” annavad olulise ajavõidu ja lisaks saad teiste ees oma prohvessionaalsusega veel uhkust tunda ka :-).

Nii et sel korral siis teemaks Photoshop’i klaviatuuri shortcut’id. Ehket sellised kavalad klahvikombinatsioonid, mis ühe või teise toimingu kerge vaevaga ära teevad. Teisel (ja paraku sageli tavapärasel) juhul tuleb hiirega kusagil menüüdes ringi ragistada, et sama tulemus saavutada. Mõnel võib olla ikkagi tekkib küsimus, et milleks need, kõik asjad saab ju hiirega aetud küll… Tõepoolest saab. Aga kui tänapäeval üsna moes oleval juhtmevabal hiirel akud tühjaks saavad, mis siis teed? Lisaks uskuge mind – säherduste klahvikombinatsioonide kasutamisega hoiab tõepoolest kenasti aega kokku. Ja aeg on raha. Raha on uus ja parem fotovarustus. Uus ja parem fotovarustust on…. hmm… lihtsalt uus ja parem fotovarustus. Nii et tühja selle rahaga, lihtsalt jääb rohkem aega pildistamiseks, mitte järeltöötluseks.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

panoplaneedid

panoplaneedid

panoplaneet_0.jpgInimesed on leidlikud ja ilusad ja head. Eriti leidlikud on igasugused pildiväänajad uute rakenduste väljatöötamisel. Üks, mis ilmselt ei olegi niiii uus inimkonnale, kuid üsna uus minule, on panoplaneetide tegemine. Tegu on üsna lihtsa tehnikaga, ei mingit raketiteadust. Aga tulemus võib olla küllaltki huvitav ning võib anda ka muidu veidi untsus panoraamvõttele uue elu. Sest panoplaneedilt sageli kõiksugused väikesed vead niipalju silma ei torka, sest nagunii on juba tegu moonutatud reaalsusega. Asi siis see veidi kõver silmapiir või kehvad liitmiskohad enam ära ei ole :-). Ja kui nüüd üdini aus olla, siis ei pea tegu olema 360 kraadise panoraamvõttega või isegi mitte panoraamvõttega. Ka niisama pilte võib sobivuse korral planeediks keerata. Tulemuse ei pruugi küll alati olla nii vinge, aga väikese kiiksuga ja huvitav ikkagi. Nii et seni igavana tundun pilt saab lausa uue elu.

Seega asja juurde!

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

Näited valmis panoplaneetidest:

peipsi_pano_planet2.jpg panoplaneet_1.jpg kumupano_xl_planeet_1.jpg pano2_2_tagurpidi_planeet2.jpg

suhe, küljesuhe

suhe, küljesuhe

loosalu_9_6_ruut.jpgMa ei tea kuidas teistega on, aga mind hakkas huvitama inimsilm ja taju – kuidas näeb silm piltide kuju ja külgede pikkuseid ning milline küljesuhe tundub silmale kõige “õigem”.

Mõnede aastate eest, kui algas minu tee digifotograafia juurde, pildistasin digikompaktiga, mis tootis kenasid 4:3 küljesuhtega pilte. Nüüd on kaamera, mis teeb klassikalisi 3:2 küljesuhtega pilte. Pole vahet? Ma arvasin ka nii.

Ühesõnaga oli (on?) mul kombeks lõikuda pilte arvutis just selliseks, et toetaks maksimaalselt pildi kompositsiooni, olgu selleks ruut või mingi suvalise küljesuhtega riba. Ja imestasin, kui kusagil pildihindamiskeskkonnas keegi kellegi pildi kallal nurises, et isegi 4:3 küljesuhe riivab silma, ei tundu nö “loomulik”, et talle meeldib 3:2. Tundus täieliku pseudoprobleemina – miks peaks veebipildi puhul küljesuhe kedagi kottima, kama kaheksa ju. Oleks jutt väljatrükist, siis veel, sest seal saab omad piirid fotopaber, aga see on ka kõik. Nii et pidasin seda mingiks luuluks, mille tingib aastakümnete pikkune kogemust filmile pildistades vms. Et silm lihtsalt on pikaajalisest kindla küljesuhtega piltide vaatamisega ära harjunud ja ei osata enam raamist välja murda.

Aga asjad on minujaoks muutunud miskipärast. Olles nüüd mõned kuud pildistanud 3:2 formaadis pilte, avastasin end ühel hetkel pilte arvutis veebi panekuks ümberkadreerides alateadlikult umbestäpselt analoogilist küljesuhet hoidmas, isegi kui pildi kompositsiooniga sobiks miski muu. Ja mis kõige ilmelikum – 4:3 küljesuhe tundub isegi veidi ilmelik ja võõristust tekitav, pildil nagu oleks midagi puudu… või siis üle, nii et tahaks kohe servasid lõikuma asuda. Asi ei saa ju olla selles, et ma selle mõne kuuga nüüd hirmsasti ära harjusin teise kujuga pilte vaatama vms. Enne olin mitu aastat rahulikult lõikunud nii nagu vaja, ja nüüd järsku mitte.

Kirjutasin isegi üldsemittevägaammu (eelmise aasta lõpus) ühes jutukeses, et

… Või kui pole mingi kindel küljesuhe üldse oluline, siis saad läheneda kunstiliselt ja lõigata pildi selliseks, nagu täpselt tahad. Kasvõi ruuduks. Peaasi, et pildil tuleks välja just see, mida sa tahad, et tuleks. Kui on vaja mingisse nö imeliku formaati lõigata, siis ära kõhkle seda teha. Liiale ei maksa muidugi ka minna, et formaat liialt sisu üle domineerima ei hakkaks….

Nii et korraldame väikese eksperimendi – võtame ühe ja sama pildi ning vaatame mis lugeja asjast arvab. Saabki teada, kas keegi üldse loeb või kedagi üldse kotib.

Nii et siis. Kumb pilt on silmale parem vaadata, kas:

näide 1

a)

3-2_suhe-2_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-3_f.jpg

näide 2

a)

3-2_suhe-4_f.jpg

või

b)

4-3_suhe-45_f.jpg

Teine fenomen, mis silma on jäänud seisneb selles, et portreeformaadis pilt tundub alati kuidagi piklikum kui maastikformaadis. Nii et vaba käega lõikumisel lõikan vertikaalformaadis pildi alati veidi rohkem ruuduks kui horisontaalformaadis. Ja nüüd võrdle portreeformaadis pilti eelnevatega, kas ei tundu küljesuhe veel suurem (tegelikult on täpsed samad pildid mis eelmised, lihtsalt teistpidi keeratud):

a)

3-2_suhe-4_port_f.jpg

ja

b)

4-3_suhe-45port_f.jpg

Vot nii. Minu arust ikka naljakas asi see nägemine. Järjekordne tõestus, et ära usu oma silmi, usu joonlauda. Või umbes nii.

Aga igatahes oleks kommentaaridest väga kena lugeda teie arvamusi, et kas olen mina ainuke loll, kellele selline mõte on pähe tulnud. Ja sellest, milline küljesuhe teile meeldib.

vähendamisvahendid

vähendamisvahendid

juun_5lomo.jpgÜhes kenas foorumis tekkis arutelu selle üle, millega ja kuidas vähendada pilte veebi jaoks sobiliku suurusesse. Kuna arvamused selles osas läksid üksjagu lahku, tekkis endalgi huvi, et millega siis ikka tasub vähendada, et tulemus oleks parim ja samas ei peaks inimene hirmsasti vaeva nägema, et näiteks terve kataloogitäis pilte teistele vaatamiseks väiksemaks muuta. Siinkohas keskendun ma ainult pildi küljepikkuse vähendamisele, jpeg kompressiooni ei lisa (kui just vastav programm seda automaagiliselt ei tee). Kuigi loomulikult on ka see oluline vahend pildifaili mahu vähendamiseks. Aga see on juba hoopis üks teine teema…

Analüüsi aluseks võtsin 6 enamlevinud vahendid, mida inimesed tihti kasutavad, erinevates internetifoorumites soovitatakse või on need tavapärases Windowsi sisaldavas arvutis reeglina olemas:
Photoshop CS/Elements prooviversioon
IrfanView
Picasa
Photofiltre
MS Image Resizer Powertoy
MS Paint (igas Windowsiga arvutis juba olemas)

Otse loomulikult on erinevate inimeste arvutites veel terve rida teisi programme, eks nende katsega parem ise.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

k10d VS k100d super vol2

k10d VS k100d super vol2

fin_pano8_disk2.jpgja lahing jätkub… ühes foorumis tekkis kahe kaamera võrdluse teemadel tundlikuse (ISO) osas väike arutelu, et kumma kaamera pilt siis ikkagi on kõrgemate ISO väärtuste juures parem ja miks ja kui palju megapiksleid vastav sensor tegelikult välja kannatab. Kuna vastav pildimaterjal sai eelmise loo jaoks juba jäädvustatud, ei jäägi ju muud üle, kui väike täiendav analüüs läbi viia.

Analüüsi tulemusena saab järeldada, et – K10D 10 MP annab siiski suurema mänguruumi pildi ümberkadreerimisel ning suurte väljatrükkide teostamiseks, väiksemalt esitlemise korral kahaneb pildi mürasus võrreldavasse suurusjärku K100D Super’iga tehtud pildiga või osadel juhtudel isegi väiksemaks.

Seega ei võta K10D 10MP pildi kvaliteedist midagi ära, samas K100D Super’i 6MP kahandab ümberkadreerimisvabadust. Järelikult olen õnnelik, et mul on k10D, mitte k100D Super. :-p

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

k10d VS k100d super

k10d VS k100d super

k10d_duubel.jpg VS k100ds_duubel.jpg

Kuna õnnestus paralleelselt K10D-ga mõnda aega näppida ka üht vastostetud K100D Super’it, siis tekkis mõtte veidi põhjalikuma analüüsi läbiviimiseks. Loomulikult on säherdusi asju tehtud juba siin-seal terve hulk, kuid mis siis sellest. Ma tegin ka ;-).

Seda, mida täpsemalt üks kaamera omab või ei oma, saab vaadata tabelist. Väga pikalt selle üle, mida K10D rohkem omab, kui K100D Super, siinkohas kirjutama ei hakkagi.

Ilmselt esimene asi, mis alati inimestele silma jääb, on see, et tegu on 10 VS 6 MP kaameratega. Aga kuna sensor on füüsiliselt täpselt sama suur, siis eks see tuleb ikka tibake muu arvelt… nii et IMO see mingit olulist tähtsust kaameravalikul eriti ei oma, kas 6 või 10 MP.

Tähtsamate asjade osas aga lühidalt öeldes on K10D-l veidi kiirem ja täpsem autofookus, kiirem sarivõte ja suurem puhver (jpg puhul kiire kaardi korral piirab vaid mälukaardi maht).

Samuti on märkimist väärt suurem ja valgem pildiotsija, rohkem nuppe ja rattakesi valikute seadmiseks ning rohkem funktsioone saab ise menüüdes ära seadistada.

Loe edasi jutuSTOOP’ist…

g3 VS k10d

g3 VS k10d

g3.jpg VS k10d.jpg

Olles alates 2003. aasta sügisest kasutanud digikompakti (Canon Powershot G3), oli käesolevaks aastaks kogunenud juba kuhjajagu pilte ja ilmselt oli jäänud vähe erinevaid seadistusi, millega poleks juba eksperimenteerinud. G3 on igati aus ja hea kaamera, kuid nagu digikompaktile omane, oma teatavate piirangutega. Kuid loomulikult ka plussidega. Aga sellest kõigest juba hiljem lähemalt.

Nii või teisiti hakkasid teatud asjad piirama ja kuna kaameral vanust ka juba üksjagu, siis liikusid juba 2006. aastal mõtted peegelkaamera soetamise poole. Kuna senine kogemus Canoniga oli igati positiivne, siis peamiselt sai ka sama firma DSLR silma peal hoitud. Aga kui 350D oli mõistlik, siis 400D pakkus juba kerget pettumust. Ja 30D jäi eelarve piirist selgelt välja. Ja siis kuulutas Pentax välja K10D… pärast tehnilise infoga tutvumist oli selge, et seda tahan mina proovida. Ja nii saigi.

Loomulikult saan ma aru, et võrrelda mitme aasta tagust G3 ja nö tehnika viimast sõna K10D-d on tiba tobe, aga ega käesoleva kirjatüki eesmärgiks ei ole anda 1:1 võrdlust või ülevaadet, vaid anda aimu tunnetest ja mõtetes mis on tekkinud digikompaktilt digipeeglile üle kolides. Äkki on mõnel tulevasel analoogilise otsuse langetajal sellest kirjatükist veidi abi.
Loe edasi jutuSTOOP’ist…

elu heinarullil vol 5

elu heinarullil vol 5

eluhein_x0.jpgelu heinarullil seeria on jõudnud juba viienda järjeni. Selguse mõttes peab muidugi täpsustama, et kui olla 100% täpne, siis pole tegu heinarullidega vaid pigem silopallidega. Aga see ei kõla nii kenasti. :-p

Nii või teisiti on pilte juba üsna mitu. Sel korral oli eesmärgiks tabada mõni mutukas lendu tõusvana. Peaaaegu õnnestuski, kuid 100% rahuloluks veel põhjust pole – saadud kriitikat kannatavad kaadrid on siiski millisekund enne tegeliku äralendu. Kriitikat mitte kannatavad kaadrid aga pärast äralendu, ehket peale jäid vaid jalad ja tagumik või umbes nii. Aga pole hullu, hooaeg veel pikk ja küll saab ka soovitud kaadrid.

Teine asi milles veendusin on see, et ilu on valus. Isegi väga.

Ja ümber Viljandi järve sai avastatud teid, mida olemas pole…

eluhein_y3.jpgeluhein_j.jpg

sootuks soomes

sootuks soomes

fin_29.jpgSeoses puhkuste jms asjadega sai tehtud üks väike ligi 3000 km autoretk põhjanaabrite juures. Kuna eesmärk ei olnud fotoretk (ja statiiv jäi ka koju :-C) vaid koos lastega kenasid kohti külastada, siis fotosaak oli nii ja naa. Midagi sai, aga…

Nii või teisiti, pildid on siin.

digiSTOOP v3.0

digiSTOOP v3.0

eluheinarullil_vol4_10.jpg Seoses vana lehekülje mootori (Tiger CMS) mõnetise piiratusega on juba ammust ajast olnud mõte kogu asi veidi teisele kujule kolida. Sai mitmeid võimalusi kaalutud, kõiksugused joomlad ja phpnuked on veidi liiga suured ja rohkete võimalustega. Seega sai blogimootorite poole vaadatud. Mööda neti kolades ja serveris erinevaid proovides jäi lõpuks sõelale WordPress – tegu küllaltki laiade võimalustega ning samas paindliku mootoriga, mille arendamine jätkub loodetavasti ka tulevikus.

Ja kui juba uuendamiseks läks, siis uuenes ka kodulehe aadress – mitte enam namstoop.trsm.eu (sealt suundub kogu liiklus automaagiliselt siia) vaid digistoop.trsm.eu – nii et lehekülje nimi ja aadress nüüd veidi paremini kooskõlas.

Kogu sisu vanalt lehelt sai samuti üle kolitud ning osaliselt ka uuendatud.

Mis ja kuidas asi toimima hakkab, eks seda näitab aeg. Plaane on nii- ja naasuguseid, aega paraku piiratud koguses.